← Eesti

3-06-1587/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1587 Haldusasi H.T kaebused Tallinna Lin

§ 12

lg 7 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara nõude menetluse lõpetamisest, kui isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid.

  1. 15.09.2000 saatis H.T Tallinna Omandireformiametile kirja. Vastuseks H.T kirjale teavitas Tallinna Omandireformiamet 13.10.2000 H.T-d asjaolust, et ei ole kätte saanud teadet õigustatud subjekti surma kohta ning on sel põhjusel kuni 2000.a. pöördunud He.T, mitte aga H.T poole. Samas kirjas selgitati H.T-le, et vajalik on esitada pärimisõiguse tunnistus ja nõusolek üüri- ja rendilepingute ülevõtmiseks juhul, kui isik soovib vara tagastamist.
  2. 14.05.2001 pöördus Tallinna Maa-amet H.T poole kirjaga nr 6-8/01/2249 ning palus 30.juuniks 2001 esitada pärimisõiguse tunnistus ning teatada, kas isik soovib vara tagastamist või kompenseerimist.
  3. Tallinna Maa-ameti 29.05.2002 ja 04.11.2002 kirjadega teavitati H.T-d taas vajadusest esitada pärimisõiguse tunnistus ja nõusolek üüri- ja rendilepingute ülevõtmiseks, samuti

§ 12

lg-s 7 sätestatud sanktsiooni rakendamisest juhul, kui vastavaid dokumente haldusorganile määratud tähtajaks ei esitata. Viimati määratud tähtaeg dokumentide esitamiseks oli 15.12.

  1. Dokumente nimetatud tähtajaks kaebaja ei esitanud.
  2. 01.10.2003 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 2154-k, millega otsustati lõpetada Tallinnas, Vabriku tn 13, endisel kinnistul nr 2075 asunud ehitiste ja 222 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlus, kuna õigustatud subjekt He.T või tema pärija ei ole tähtaegselt teinud menetluseks vajalikke toiminguid ja esitanud dokumente ning seetõttu ei ole He.T avalduse edasine menetlemine võimalik.
  3. Tallinna Linnavolikogu 05.04.2007 otsusega nr 96 otsustati taotleda Tallinna linna omandisse munitsipaalomandis oleva Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa ligikaudse pindalaga 682 m2 (p 1.1) ning esitada vastav dokumentatsioon Harju maavanemale ja teha otsus teatavaks ajalehes Postimees (p 2.1.).
  4. Harju maavanema 19.07.2007 korraldusega nr 1649-k anti Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa pindalaga 682 m2, sihtotstarbega elamumaa Tallinna linna munitsipaalomandisse. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja soovib saada õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldus nr 2154-k on õigusvastane ja rikub kaebaja

§ 12

lg-st 1 tulenevat õigust saada tagasi Tallinnas, Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuv elamu ja selle juurde kuuluv maa. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane järgmistel põhjustel:

  1. Korralduse preambulas on viidatud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi – Kord) p-le 23, mille kohaselt otsustab vara tagastamise õigustatud subjektile vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Puudub aga viide Korra p-le 24, mille järgi vara tagastamine otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni otsuse alusel. Kaebaja arvates on vaidlustatud korraldus antud ilma eelneva kohaliku komisjoni 2 otsuseta, mis on menetlusnõuete oluline rikkumine. Tallinna Linnavalitsusel puudus pädevus otsustada vara tagastamise üle.
  2. Vaidlustatud korralduse põhjendus on ebapiisav. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud

§ 12lg 7.

Korralduse põhjendusena korratakse vaid nimetatud sätte teise lause abstraktset faktilist koosseisu, mida ei saa lugeda haldusakti piisavaks põhjendamiseks ning mis ei vasta HMS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuetele. 12. Vaidlustatud korralduses on valesti kasutatud kaalutlusõigust.

§ 12lg 7 teine lause on õigusnorm, mis sisaldab otsustusdiskretsioonivolitust.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 12

lg 7 sisalduva kaalutlusõiguse eesmärgi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

§ 2

lg-s 1 sätestatud omandireformi eesmärgist, milleks on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks ning omandiõiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu heastamine. Samal ajal on

§ 12

lg 7 puhul tegemist mõjutusvahendiga, mille mõtteks on motiveerida õigustatud subjekti tagastamismenetluse lõpetamise ähvardusel asjatult mitte viivitama vara tagastamiseks vajalike toimingute tegemisega. Tegemist on äärmiselt range meetmega, mida saab kasutada vaid erandlikel juhtudel ning üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, mis kaalub üles kaebaja erahuvi. Vaidlustatud korralduse puhul ei ole lähtutud niisugusest domineerivast avalikust huvist. Kuivõrd omandireformi eesmärgiks on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ning seeläbi õigluse taastamine ja ülekohtu heastamine, siis üksnes õigustatud subjekti või tema pärija viivitamine teatud toimingute tegemisega ei tohi jätta isikut üldse ilma võimalusest saada õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi. 13. Käesolevas asjas on tegemist sisuliselt pärimisõigust puudutava juhtumiga.

§ 12lg 7 teise lause rakendamisel tuleb arvestada Pär

S §118 lg 3, mille kohaselt on isikul õigus pärandit vastu võtta 10 aasta jooksul, arvates pärandi avanemisest. Tallinna Linnavalitsus ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja on õigustatud subjekti He.T poeg ja pärija ning on muuhulgas pärinud ka Tallinnas, Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuva hoone ja maatüki tagastamise nõudeõiguse. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd kaebaja elab samal aadressil, mis oli õigustatud subjektil tema eluajal, siis on kaebaja pärandi vastu võtnud, asudes pärandvara valdama, kasutama ja käsutama. Kaebaja leiab, et kaalutlusõiguse eesmärki ja juhtumi asjaolusid silmas pidades oleks menetluse lõpetamise otsuse tegemine olnud õigustatud üksnes pärast 19.11.2007, kui möödub 10-aastane tähtaeg, mille jooksul on kaebajal õigus pärand vastu võtta.

  1. Kaebaja ei ole kunagi loobunud vara tagastamise nõudest. Kaebaja alaline elukoht on Kanadas, ta ei ole Eestis käinud ning tal ei ole Eestis sõpru ega tuttavaid. Kaebaja väitel on ta antud küsimusega seoses kätte saanud neli Tallinna Linnavalitsuse kirja (16.02.1999, 30.08.2000, 16.10.2000 ja 04.11.2002). Kirjades oli antud vastamiseks 30-päevane tähtaeg, kuid pärimistunnistuse saamiseks ja kõikideks asjaajamisteks kulus rohkem aega. Takistatud oli võimalus saada õigusabi, et kaitsta oma huve ja mõista omandireformiga seonduvat Eestis. Kaebaja ja linnavalitsuse vaheline kommunikatsioon vara tagastamise küsimustes oli ebaefektiivne. Nende mõjuvate põhjuste tõttu ei olnud kaebajal võimalik esitada nõutud tähtajaks nõudeõiguse pärimise tunnistust.
  2. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 96 p 1.2 ja p 2 Malmi tn 1/Vabriku tn 13 osas on õigusvastased, kuna rikuvad tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Tallinna Linnavolikogul ei ole õigust taotleda Vabriku tn 13 asuvate ehitiste alust ja seda teenindavat maad Tallinna linna omandisse enne vara tagastamise vaidluse lahendamist.
  3. Kaebaja leiab, et Harju maavanema 19.07.2007 korraldus nr 1649 on samuti õigusvastane. Tallinna Linnavolikogu edastas maa munitsipaalomandisse taotlemise toimiku Harju 3 maavanemale ajal, kui vara tagastamise menetluse lõpetamise korraldus oli kohtus vaidlustatud. Harju maavanemat toimuvast kohtuvaidlusest ei informeeritud ning ta ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal sellest teadlik. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlus oleks tulnud jätta läbi vaatamata tulenevalt Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 kehtestatud Maa munitsipaalomandisse andmise korra § 6 lg 2 p-st
  4. Kaebaja palub kohut tühistada Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldus nr 2154-k ja teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata He.T 10.12.1991 avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta uuesti läbi. Samuti palub kaebaja tühistada Tallinna Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 96 p 1.1., millega otsustati taotleda Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa Tallinna linna omandisse ning sama otsuse p 2 osas, mis puudutab Malmi tn 1/Vabriku tn 13 ning Harju maavanema 19.07.2007 korraldus nr 1649-k, millega anti Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa Tallinna linna munitsipaalomandisse. VASTUSTAJA - TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on alusetu.
  5. Õigustatud subjektile He.T-le ja kaebajale H.T-le on seoses Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuva õigusvastaselt võõrandatud varaga aastatel 1997-2002 saadetud kümme kirjalikku teadet. Neist ei ole teadaolevalt adressaadini jõudnud ainult esimene, Tallinna Omandireformiameti poolt 09.12.1997 saadetud kiri nr
  6. Kuivõrd kaebaja ja õigustatud subjekt elasid ühel aadressil, siis puudub alus kahelda kaebaja teadlikkuses Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuva varaga seotud korrespondentsist.
  7. 1999.a., mil õigustatud subjekt He.T oli juba surnud, on kaebaja vastu võtnud tema emale adresseeritud kirjavahetuse ning olnud seega teadlik vajadusest teha vähemalt üks menetlustoiming, mille mitteteostamine toob endaga kaasa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetluse lõpetamise.
  8. Alates 2000.a. on kaebajat ennast korduvalt teavitatud vajadusest esitada pärimisõiguse tunnistus. Samuti on kaebajat teavitatud

§12lg 7 sisalduvast sanktsioonist.

Pärimisõiguse tunnistuse esitamise kohustus on sätestatud nii

-s kui ka MRS-s. Kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas tal pärimisõiguse tunnistust esitamast. Kaebaja ei ole esitanud ka avaldust dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks ega näidanud mingeid põhjusi, miks ei ole dokumente võimalik määratud tähtajaks esitada. Kuna põhjusi ei olnud esitatud, siis ei olnud võimalik ka hinnata, kas tegemist oli mõjuva põhjusega või mitte. Kaalutlusõigust ei olnud vara tagastamise menetluse lõpetamise otsustamisel seetõttu vajalik teostada. 20. Võttes arvesse edastatud pöördumisi ja kaebaja tegevusetust, lõpetas Tallinna Linnavalitsus oma 01.10.2003 korraldusega nr 2154-k, tuginedes

§ 12

lg 7, Tallinnas, Malmi tn 1/Vabriku tn 13, endisel kinnistul nr 2075 asunud ehitiste ja maa tagastamise menetluse. Linnavalitsus oli pädev menetluse lõpetamise korraldust vastu võtma. Vaidlustatud haldusakti andmist ei olnud võimalik edasi lükata. Tallinna Linnavalitsus palub jätta H.T kaebus rahuldamata. VASTUSTAJA – TALLINNA LINNAVOLIKOGU SEISUKOHT Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu. 4

  1. Kaebuses ei sisaldu ühtki õiguslikku asjaolu, millest tuleneks Tallinna Linnavolikogu 05.04.2007 otsuse nr 96 õigusvastasus punkti 1.
  2. osas. Kaebaja väide, et otsus rikub tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara, tugineb vaid tema enda subjektiivsele arvamusele ja emotsionaalsetele seisukohtadele. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus Tallinna Linnavalitsuse poolt lõpetatud. Peatatud menetlusi Malmi tn 1/Vabriku tn 13 maaüksuse või sellel asuva vara osas samuti ei olnud. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja vaidlustanud Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoonete kuulumist Tallinna linna munitsipaalomandisse. Sellest tulenevalt oli Tallinna linnal kui hoonete omanikul õigus taotleda nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa määramist. Kuna maa munitsipaalomandisse andmise otsustab taotletava maa asukoha järgne maavanem, siis esitati peale linnavolikogu otsuse vastuvõtmist vastav taotlus Harju maavanemale. Vastustaja leiab, et vaidlustatud linnavolikogu otsuse p 1.
  3. ja p 2.
  4. Malmi tn 1/Vabriku tn 13 osas on õiguspärased ega riku kaebaja õigusi. Tallinna Linnavolikogu palub jätta H.T kaebus rahuldamata. VASTUSTAJA – HARJU MAAVANEMA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
  5. Tallinna Linnavolikogu võttis 05.04.2007 vastu otsuse nr 96, millega otsustati taotleda munitsipaalomandisse hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa ligikaudse pindalaga 682 m
  6. Nimetatud otsuse alusel määras Tallinna Linnavalitsus 30.05.2007 korralduse nr 981-k p-ga 1.
  7. Tallinna linna omandis olevate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku munitsipaalomandisse taotletava maa, asukohaga Malmi tn 1/Vabriku tn 13, pindalaga 682 m2 sihtotstarbeks elamumaa. Maa munitsipaalomandisse andmise taotluses kinnitas Tallinna Linnavalitsus, et taotletaval Malmi tn 1/Vabriku tn 13 maaüksusel asuv elamu kuulub Tallinna linnale ning on PõhjaTallinna Linnaosa Valitsuse valitsemisel ja bilansis. Elamu on munitsipaalomandisse antud ilma erastamiskohustuseta Pelgulinna EEV hoonete koosseisus riigivara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga nr 20/077 19.05.
  8. Samas taotluses kinnitas linnavalitsus, et munitsipaalomandisse taotletava maa suhtes puuduvad kolmandate isikute taotlused erastamiseks, tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks. Endise kinnistu nr 2075 maa tagastamiseks esitatud taotluse menetlus on lõpetatud. Taotlus esitati MRS § 28 lg 1 p 1 alusel kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ja neid teenindav maa. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlus vastab Maa munitsipaalomandisse andmise korra §-s 6 sätestatud nõuetele ning maa munitsipaalomandisse andmise toimikusse on kogutud küsimuse otsustamiseks vajalikud dokumendid, mille olemasolu on Harju maavanem kontrollinud. Vastustaja leiab, et Harju maavanema vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus seadusega või seaduse alusel antud muu õigusaktiga. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et H.T kaebused tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
  9. 10.12.1991 esitatud avalduses soovis He.T Tallinnas, aadressil Vabriku tn 13 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara (hoonete ja krundi) tagastamist. 5 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsusega nr 9326 tunnistati Vabriku tn 13 (end. Vabriku tn 13/Malmi tn 1) endisel kinnistul nr 2075 asunud ehitised ja krunt suurusega 222 m2 omandireformi objektiks ja He.T selle vara suhtes õigustatud subjektiks. He.T suri 19.11.1997 Kanadas. He.T poeg H.T teavitas Tallinna Omandireformiametit ema surmast pea aasta hiljem oma 02.10.1998 kirjaga. Kiri on registreeritud Tallinna Omandireformiametis 23.10.1998 (tlk. 13). Seega ei vasta tõele Tallinna Linnavalitsuse esindaja väide, et vastustaja ei ole ülalnimetatud kirja kätte saanud. Kirjast nähtub, et kaebaja oli teadlik ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsusest nr 9326 ja vara tagastamise taotlusest. Kirjas palus kaebaja vara tagastamine tema nimele üle kanda ja lisainformatsiooni saamiseks kirjutada edaspidi H.T nimele kirjas näidatud aadressil (aadress sama, mis He.T-l). Kirjale olid lisatud Tallinnas, 21.02.1942 väljastatud perekonnaseisu-tunnistus, H.T surmatunnistus ja linnakomisjoni otsus nr
  10. Alates 02.03.1997 jõustunud

§161lg 1 kohaselt on nõudeõigus päritav tsiviilseadustes sätestatud korras.

Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Kui vara tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul tagastatakse või kompenseeritakse vara pärijale. Korra p 34.2 kohaselt kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. Selleks tuleb valla- või linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et antud juhul tuleks kohaldada pärimisseaduse §118 lg 3, millest tulenevalt on isikul õigus pärandit vastu võtta 10 aasta jooksul pärandi avanemisest.

-st ja MRS-st ei nähtu, et nõudeõiguse pärimisele laieneks PärS §118 lg

  1. Seda kinnitab alates 16.07.2000 kuni 27.11.2005 kehtinud MRS §192 lg 3, mille kohaselt pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli nõudeõigust pärima õigustatud isikul esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus ühe kuu jooksul pärandi avanemisest arvates. Sama sätte alates 27.11.2005 kehtima hakanud redaktsioon näeb ette, et nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik peab üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Kaebaja pöördus oma väidetava esindaja E.A kaudu nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi notari poole alles 07.08.2006 ja kuna notar keeldus esitatud dokumentide alusel pärimisõiguse tunnistuse väljastamisest, siis pöördus E.A kaebaja nimel 25.09.2006 teise notari poole. Pärimisõiguse tunnistus väljastati kaebajale alles 11.09.2007, s.o. peale kaebuste esitamist halduskohtule.
  2. Vastavalt

§ 12

lg 7 on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud vara tagastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Sellisel juhul vara kompenseerimise menetlust ei alustata. Arvestades asjaolu, et kaebaja teavitas Tallinna Omandireformiametit oma 2.10.1998 kirjaga õigustatud subjekti He.T surmast, saatis omandireformiamet kaebajale 26.11.1998 kirja nr 28/6670, milles palus kaebajal esitada nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistus ja kirjalik nõusolek üüri- või rendilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmiseks aadressil Vabriku tn 13 (vtt., lk. 57). Nõude täitmiseks anti aega 30 päeva arvates kirja kättesaamisest. 16.02.1999 saatis omandireformiamet kirja He.T-le, milles palus esitada 30 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest kirjalik nõusolek üüri- või rendilepingutest tulenevate õiguste ja 6 kohustuste ülevõtmise kohta (vtt,, lk 44). Kiri on kaebaja poolt vastu võetud 06.03.1999 (vtt, lk 46). H.T kirjale ei vastanud. 30.08.2000 saatis omandireformiamet H.T-le taas kirja, milles palus esitada kirjalik nõusolek üüri- ja rendilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta (vtt, lk 48). H.T vastates kirjale septembris 2000 teatas, et tal on vaja Omandireformiameti tunnistust selle kohta, et ta on Vabriku tn 13 tagastamises õigustatud subjekt asendades oma surnud ema ja et lisaks on talle vaja ärakirju Vabriku 13 kohta kehtivatest üüri- ja rendilepingutest (vtt, lk 60). Vastuseks H.T kirjale teatas omandireformiamet oma 13.10.2000 kirjas, et vara tagastatakse või kompenseeritakse H.T-le peale nõuetekohase Eestis väljaantud pärimisõiguse tunnistuse esitamist ja et Vabriku tn 13 elamus elavate üürnike ja nendega sõlmitud üürilepingute kohta võib ta informatsiooni saada Põhja-Tallinna Valitsusest (vtt, lk 62,63). Samasisulisi kirju saatis Tallinna Maa-amet kaebajale veel ka 14.05.2001, 29.05.2002 ja 04.11.2002 märkides kahes viimases kirjas, et nõutud dokumentide esitamata jätmine võib tingida vara tagastamise menetluse lõpetamise vastavalt

§12lg 7 (vtt, lk 65,73,77).

04.11.2002 kiri on kaebaja poolt kätte saadud 18.11.2002 (vtt, lk 78). Kuna kaebaja nimetatud kirjadele ei vastanud ja neis esitatud nõudeid ei täitnud, siis Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldusega nr 2154k lõpetati Vabriku tn 13 asunud ehitiste ja maa tagastamise menetlus. 26. Kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsuse tegevus on antud juhul olnud vastavuses hea halduse põhimõtetega, mis muuhulgas eeldavad seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest asjaoludest. Tallinna Omandireformiamet ja Tallinna Maa-amet on kaebajat korduvalt kirjalikult informeerinud sellest, milliseid dokumente on vaja, et aktsepteerida kaebajat kui õigustatud subjekti He.T pärijat ja kõnealune vara kaebajale tagastada. Kaebajale on selgitatud, et vastavalt

§ 12

lg 3 p-le 4 peab ta kinnitama oma nõusolekut võtta üle kehtivatest üüri- ja rendilepingutest tulenevad õigused ja kohustused, kuna nimetatud nõusoleku mitteandmine on omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise aluseks. Kaebajale on selgitatud ka, et nõutavaid dokumente on vaja vara tagastamise korraldamiseks ning nende esitamata jätmine võib tingida vara tagastamise menetluse lõpetamise vastavalt

§ 12lg-le 7.

Võimaliku alternatiivina on kaebajat teavitatud ka võimalusest loobuda vara tagastamisest ja saada selle asemel kompensatsiooni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et haldusorgan on käesoleval juhul mitte ainult formaalselt täitnud vajaliku menetluse läbiviimiseks kohustuslikku teavitamisnõuet, vaid on kaebajat kui Eesti omandireformiga seotud asjaajamises ilmselt vilumatut isikut ka nõustanud ja andnud asjakohaseid selgitusi. 27. Vaatamata korduvatele teadetele ja selgitustele kaebaja määratud tähtajaks vara tagastamiseks vajalikke dokumente ei esitanud. Kaebaja väidet, et kirjas antud 30-päevane tähtaeg dokumentide esitamiseks oli liiga lühike, ei saa pidada arvestatavaks, kuna selliseid 30-päevaseid tähtaegu oli kaebajale antud korduvalt. Kaebaja ei ole ka kordagi pöördunud Tallinna Linnavalitsuse poole taotlusega pikendada talle kirjalikult teatavakstehtud tähtaega dokumentide esitamiseks, kui neid ei ole mõjuvatel põhjustel seni olnud võimalik esitada. Samuti ei ole millegagi põhjendatud kaebaja väide, et alates 02.10.1998 kirja saatmisest Tallinna Omandireformiametile, millele olid lisatud He.T surmatunnistus ja He.T ja R.T 21.02.1942.a. perekonnaseisutunnistus, on ta elanud veendumuses, et nimetatud dokumentide alusel on võimalik vara tagastamise taotlus lahendada positiivselt. Kaebajal ei saanud sellist veendumust kujuneda, kuna talle on pärast nimetatud tõendite esitamist selgitatud, milliseid toiminguid on vara tagastamise menetluses vaja teha ja milliseid dokumente esitada. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited, et nõusolekut üüri- ja rendilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmiseks ei olnud võimalik anda, kuna omandireformiamet ei 7 väljastanud talle nimetatud lepinguid tutvumiseks, ning et Vabriku tn 13 krundi suurus oli ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsuses nr 9326 näidatud 2/3 võrra väiksemana (222 m2), kui see oli tegelikult. Vastustajal puudus seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nimetatud lepingute väljastamiseks kaebajale (pealegi oli tegemist eraõiguslike lepingutega, mis ilmselt ei olnud ka vastustaja valduses). Omandireformi objektiks tunnistatud Vabriku tn 13 krundi suurus 222 m2 on kindlaks määratud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsusega nr 9326, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsus põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole tähtaegselt teinud vara tagastamiseks vajalikke menetlustoiminguid ega esitanud dokumente. Seetõttu on Tallinna Linnavalitsus 01.10.2003 korraldusega nr 2154-k õigesti lõpetanud Tallinnas, Vabriku tn 13, endisel kinnistul nr 2075 asunud ehitiste ja 222 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse

§ 12lg 7 alusel.

28. Kohus nõustub kaebajaga, et

§ 12

lg 7 sisaldab haldusorganile antud volitust kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas õigustatud subjekt ei ole tähtaegselt teinud vara tagastamiseks vajalikke toiminguid mõjuval põhjusel või mitte. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud haldusorganile, s.o. Tallinna Linnavalitsusele üldse mingeid põhjusi, mille tõttu tal ei olnud võimalik teha vara tagastamiseks vajalikke toiminguid. Tulenevalt kaebaja tegevusetusest puudus haldusorganil ka võimalus kaaluda, kas tegemist oli mõjuva põhjusega või mitte.

§ 12

lg 7 puhul on tegemist õigusliku mõjutusvahendiga, et motiveerida õigustatud subjekti asjatult mitte viivitama vara tagastamiseks vajalike toimingute tegemisega. Selliselt on nimetatud sätte sisu mõistnud ka kaebaja. Kaebajale selgitati korduvalt, et vajalike toimingute mittetegemise korral kohaldatakse tema suhtes sanktsioonina

§ 12lõiget 7.

Kaebajal puudus igasugune alus arvata, et teda vaid ähvardatakse tagastamismenetluse lõpetamisega nimetatud sätte alusel ning vara sellest hoolimata igal juhul tagastatakse, lähtudes

§ 2lg-s 1 sätestatud omandireformi eesmärgist.

29. Põhjendamatu ja vastuoluline on kaebaja seisukoht, et

§ 12

lg 7 tema suhtes ei kohaldugi, kuna nimetatud sätte adressaadiks on õigustatud subjekt, mitte aga nõudeõiguse pärinud isik. Kui õigustatud subjekt sureb enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsuse tegemist, siis on tema nõudeõigus

§ 161

lg 1 kohaselt päritav tsiviilseadustes sätestatud korras ning õigustatud subjektiks tunnistamise otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks. Kaebaja ema He.T oli ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsusega tunnistatud Vabriku tn 13 asuva vara suhtes õigustatud subjektiks, kuid suri enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsuse tegemist. Kaebaja on alates 1998.a. rõhutanud, et soovib vara tagastamist õigustatud subjekti He.T pärijana. Seega läksid kaebajale üle ka kõik seadusest tulenevad kohustused, mis olid ette nähtud õigustatud subjektile vara tagastamisega seotud menetluses.

  1. Alusetu on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on antud ilma ÕVVTK kohaliku komisjoni eelneva otsuseta. Antud asjas on tehtud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 06.10.1997 otsus nr 9326, millele on vaidlustatud korralduse preambulas ka sõnaselgelt viidatud. Korralduse preambulas on viidatud ka Korra punktidele 23 ja
  2. Korra p 23 kohaselt õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Sellest tulenevalt oli Tallinnas, Vabriku tn 13 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamismenetluse lõpetamise otsustamine Tallinna Linnavalitsuse pädevuses. Korra punkti 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine omandireformi õigustatud subjektidele ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla- või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Antud juhul 8 ongi selliselt toimitud, kuigi korralduses puudub eraldi viide korra p-le 24, mis pole ka vajalik.
  3. ÕVVTK maakonna- ja linnakomisjonid on moodustatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.10.1991 määrusele nr
  4. Määruse kohaselt juhinduvad komisjonid oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest normatiivaktidest ning käesolevast määrusest. Vastavalt Korra p-le 19 ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks: 1) vara võõrandamise õigusvastasus; 2) vara endine (õigusjärgne) omanik; 3) vara koosseis; 4) õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Seega vara tagastamise või mittetagastamisega seotud küsimusi komisjon ei otsusta, kuna see kuulub vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani pädevusse.
  5. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlustatud korraldus on ebapiisavalt põhjendatud. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema põhjendatud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus sisaldab nii õiguslikku kui ka faktilist põhjendust. Korralduse õiguslik põhjendus on ära toodud preambulas, kus on loetletud õigusaktid ja nende vastavad sätted, millest haldusorgan akti andmisel juhindus. Korralduse faktiliseks põhjenduseks on asjaolu, et õigustatud subjekt või tema pärija (kaebaja) ei ole tähtaegselt teinud vara tagastamise menetluseks vajalikke toiminguid ega esitanud dokumente, mistõttu ei ole vara tagastamise taotluse edasine menetlemine võimalik (korralduse p 1). Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja et ta saaks vajadusel oma õigusi kaitsta. Kaebaja vastuväidetest ja kohtule esitatud kaebusest saab järeldada, et korralduse sisu on kaebajale olnud arusaadav ja ta on saanud seda vaidlustades oma õigusi kaitsta.
  6. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korraldus nr 2154-k on õiguspärane ning kaebuses toodud motiivid ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kohus tühistamisnõuet ei rahulda, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue ettekirjutuse tegemiseks Tallinna Linnavalitsusele He.T poolt 10.12.1991 esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse uuesti läbivaatamise kohta.
  7. Kohus leiab, et Tallinna Linnavolikogu 05.04.2007 vaidlustatud otsus nr 96 (p 1.1.), millega otsustati taotleda Tallinna linna omandisse Malmi tn 1/Vabriku tn 13 hoone ja rajatiste alune ning neid teenindav maa, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. MRS § 25 lg 3 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Haldusmenetluse maa munitsipaalomandisse andmiseks viis seega läbi maavanem. Menetlus algab kohaliku omavalitsuse poolt taotluse esitamisest. Sellele eelneb kohaliku omavalitsuse volikogu otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Otsusega maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi. Haldusväliseid isikuid mõjutava maa munitsipaalomandisse andmise otsuse langetab alles maavanem. Tegemist ei ole ka eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, kuna sellega ei tehta maavanema jaoks siduvalt kindlaks maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tingimusi ja asjaolusid, otsuses sisaldub vaid linna tahteavaldus maa munitsipaalomandisse saamiseks. Kuna vaidlustatud Tallinna 9 Linnavolikogu otsuse p 1.1 ja p 2 Malmi tn 1/Vabriku tn 13 osas ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei anna kohus hinnangut akti õiguspärasusele ning jätab kaebuse otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.
  8. Harju maavanema 19.07.2007 korraldusega nr 1649-k otsustati anda Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna linnas, Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuv maa. Taotlus nimetatud maa munitsipaalomandisse andmiseks oli esitatud MRS § 28 lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maana. Maa munitsipaalomandisse andmise taotluses kinnitas Tallinna Linnavalitsus, et taotletaval Malmi tn 1/Vabriku tn 13 maaüksusel asuv elamu on Tallinna linna munitsipaalomandis. Samas taotluses kinnitas linnavalitsus, et munitsipaalomandisse taotletava maa suhtes puuduvad kolmandate isikute taotlused erastamiseks, tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks. Malmi tn 1/Vabriku tn 13 asuva elamu kuulumist Tallinna linnale ei ole kaebaja vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 korraldust nr 981-k osas, mis puudutab Malmi tn 1/Vabriku tn 13 olevate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramist. Maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamise ajaks oli endise kinnistu nr 2075 maa tagastamise menetlus Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 korralduse nr 2154-k alusel lõpetatud. Harju maavanem ei pidanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamist edasi lükkama seoses sellega, et kaebaja poolt oli algatatud kohtuvaidlus seoses maa tagastamise menetluse lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Harju maavanema vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi ja kaebus tuleb korralduse tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Marion Vakker Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
  9. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1587 Haldusasi H.T kaebused Tallinna Linnavalitsuse
  10. oktoobri
  11. a korralduse nr 2154-k tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks, Tallinna Linnavolikogu
  12. aprilli
  13. a otsuse nr 96 p 1.1 tühistamiseks ja p 2 osaliselt tühistamiseks ning Harju maavanema
  14. juuli
  15. a korralduse nr 1649-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  16. oktoobri
  17. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.T apellatsioonkaebus 10 Asja läbivaatamise kuupäev
  18. detsember 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – H. T Vastustajad – Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Harju maavanem RESOLUTSIOON
  19. Rahuldada H.T apellatsioonkaebus osaliselt.
  20. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata H.T kaebused Tallinna Linnavalitsuse
  23. oktoobri
  24. a korralduse nr 2154k tühistamiseks Vabriku tn 13 ehitise tagastamise menetluse lõpetamist puudutavas osas, Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vaadata He.T avaldus vara tagastamiseks uuesti läbi Vabriku tn 13 ehitist puudutavas osas ja Harju maavanema
  25. juuli
  26. a korralduse nr 1649-k tühistamiseks. Teha selles osas uus otsus.
  27. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  28. oktoobri
  29. a korraldus nr 2154-k Vabriku tn 13 ehitise tagastamise menetluse lõpetamist puudutavas osas.
  30. Teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata He.T
  31. detsembril
  32. a esitatud avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta uuesti läbi Vabriku tn 13 asuvate ehitiste tagastamise osas.
  33. Tühistada Harju maavanema
  34. juuli
  35. a korraldus nr 1649-k.
  36. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja H.T kasuks menetluskulud 6543 (kuus tuhat viissada nelikümmend kolm) krooni ja 33 senti. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.