← Eesti

3-09-62/16

3-09-62 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-62 Haldusasi P.K kaebus AS Ühisteenu

) § 50.2 lg 1 p 1 alusel ja selle tühistamiseks puuduvad alused. 7. Kohustus anda parkimise algusajast teada selgelt ja arusaadavalt on väljendatud

§ 50

.1 lg 4 teises lauses ja selle paragrahvi lõikes 4.1 ning samuti Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 4.

  1. Põhjendamatu on taotlus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 lisa p.4.2 vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks nimetatud sätte osas. Asjasse puutuv oleks säte siis, kui saaks tuvastada, et kaebaja poolt kasutatud parkimisaja märkimine on aktsepteeritav. 2
  2. Viidatud linnavolikogu määruse säte ei anna parkimiskontrolörile suvaotsustusõigust. Kehtiv kohtupraktika on selgelt asunud seisukohale, et lähtuda tuleb üldisest arusaamast kellaosutite paigutuse osas.
  3. Kuna Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 4.
  4. toodud säte tugineb otsuselt

§ 50

.1 lõike 4 teisele lausele ja sama paragarahvi lõikele 4.1, siis oleksid asjassepuutuvateks õigusnormideks ka need

sätted. 11.

§ 50

.1 lüike 4 teine lause sätestab nõude, et parkija kohustus on teada anda parkimise algusajast ning sama parahgrahvi 4.1 esimene lause sätestab et parkimise õigust tõendav dokument peab olema asetatud esiklaasile või armatuurlauale nii, et võimalik oleks tuvastada dokumendi kehtivust. Juba neist

sätetest on tuletatav nõue, et parkimiskella kasutamise puhul peab olema parkimise algusaeg üheselt arusaadav. Mõneti teistsuguse sõnastuse kasutamine Tallinna Linnavolikogu määruses ei tähenda sisuliselt seaduse regulatsiooni laiendamist. Ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 lisa punkti 4.2 kohaldamata jätmise korral tuleks lähtuda üldiselt aktsepteeritavast kellaosutite paigutusest. IV KOHTU PÕHJENDUSED 12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid , leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 13. Liiklusseaduse (

) § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil

§-des 50.1-50.3 sätestatu kohaselt.

§ 50

.1 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu kehtestas tasulise parkimise ala ehk siis ala, mille piires parkimine Tallinnas on üldreeglina lubatud üksnes parkimistasu maksmise korral, 30.jaanuari 2003.a. määrusega nr 9.Viidatud määruse punktidega 5.1 ja 5.2 on piiritletud kesklinna avalik tasuline parkimisala ning vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja, parkides mootorsõidukit Kopli tn 1 juures , parkis sõidukit Tallinna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse kuuluval alal. 14.

§ 50

.1 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003.a. määrusega nr 9 pikemat tähtaega kehtestanud ei ole, seega tekkis kaebuse esitajal õigus parkida tasulisel parkimisalal esimesed 15 minutit tasuta, kuid seda tingimusel, et ta on parkimisaja algusest kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. 15.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohustus anda parkimisaja algusest teada „selgelt ja arusaadavalt“ on väljendatud esiteks

§ 50

.1 lg 4 teises lauses, sest parkimisaja algusest teada andmine eeldab parkimisaja märkimist sellisel viisil, et see oleks arusaadav neile isikutele, kellele see teadaandmine on adresseeritud ja kellena ennekõike tuleb mõista parkimisjärelevalve teostajat; teiseks sisaldub parkimise algusajast selgelt ja arusaadavalt teadaandmise kohustus

§ 50

.1 lg 4.1, mis sätestab kohustuse paigaldada parkimise õigust tõendav dokument sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljatpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust; aga samuti Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003.a. määruse nr 9 lisa punktis 4.2, mis sätestab et kui 3 mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Parkimistasu maksmist või maksusoodustust või – vabastust peab isik tõendama. Antud juhul ei olnud täidetud

§ 50

.1 lg 4 teisest lausest tulenev parkimisaja algusest teada andmise kohustus viisil, et parkimisjärelevalvet teostaval isikul oleks olnud võimalik veenduda isiku õiguses parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata 16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et mootorsõiduk oli pargitud kell 12.56 avalikul tasulisel parkimisalal. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja märkis parkimiskellal parkimise alguseaja selliselt, et minutiosuti oli 10 ja 11 vahel ja tunniosuti täpselt 12 peal ( foto tl 40). Kuna tavapärase kella puhul liigub tunniosuti järgmisele numbrile mitte 60 minuti täitumisel, vaid sammhaaval selliselt, et pooltunni ajal ( minutiosuti 6 peal) on tunniosuti võrdsel kaugusel täistunde tähistavatest numbritest, siis lähtuvalt kellaaja tavapärasest ja üldarusaamade kohasest tähistamisest tähendas parkimiskellal märgitud aeg kellaaega 11.52. Kaebuse esitaja ei olnud parkimise algusajast nõuetekohaselt teada andnud, mistõttu tal ei tekkinud 15 minuti pikkust parkimise soodustust. Arvestades, et kaebuse esitaja ei olnud maksnud ka parkimistasu, parkimise õigust tal ei tekkinud. Kui kaebuse esitaja tahtis kasutada maksusoodustust, oli tal

st tulenev kohustus parkimisaja algusest teada anda selgelt ja arusaadavalt ehk siis parkimiskellal panna osutid sellisesse asendisse, mis tähistavad tavapäraselt osutitega kellal vastavat aega, et parkimise algusaega oleks võimalik kontrollida. Kui parkimise algusaega arusaadavalt teatavaks tehtud ei ole, siis puudub ka isikul õigus tasuta parkimiseks. Isegi juhul, kui kohus jätaks kohaldamata eespoolviidatud määruse nr 9 lisa punkti 4.2, tuleks sellele vaatamata lähtuda tavapärasest kellaja märkimisest osutitega kellal ehk teisisõnu kaebuse esitaja poolt kasutatud viis parkimise algusaja 12.56 tähistamiseks ei oleks aktsepteeritav. 17.

§ 50

.2 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohasel täitmisel või juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 50.1 lõikes 4.1 sätestatule, teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebuse esitaja parkimisaja algusest parkimiskellaga nõuetekohaselt teada andnud ei olnud ja ei olnud tasunud ka parkimistasu, ei olnud tal parkimise õigust tekkinud ning parkimisjärelevalve ametnikul oli õigus teha viivistasu määramise otsus

§ 50.2 lg 1 p 1ja lg 6 alusel .

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et

§ 50.2 ei tulene parkimisjärelevalve ametiisikule kaalutlusõigust.

18.Lisaks eeltoodule on kaebuse väide , mille kohaselt viivistasuotsuse aluseks on konkreetse parkimisjärelvalvet teostava isiku subjektiivne arusaam parkimise algusajast ning järelikult on viivistasu määramise aluseks parkimiskontrolöri suvaotsustus, ekslik. Esmalt märgib kohus, et kuigi

eespoolviidatud sätted, millele tugineb ka määruse nr 9 lisa p.4.1 ja 4.2 ei sätesta sõnaselgelt, kellele peab olema parkimise algusaeg teada antud, siis on ilmne, et see peab olema ( vähemasti muu hulgas) teada antud ka parkimiskontrolli teostajale. Parkimisjärelevalve teostamine on Tallinnas üle antud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes osaleb menetluses oma töötaja kaudu. Lisaks vajab märkimist, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õigusrikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning rikkumiste eripära ja arvu 4 arvestades on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seda pidanud mõistlikuks ja proportsionaalseks ( 3-4-1-4-01). Parkimismaksumenetluses tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt

§ 50

.3 lg 2 õigus pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebus halduskohtule. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 16 lg 1 rakendatakse vaide menetlemisel maksukorralduse seaduse 14.peatükis sätestatut. Kui vaidemenetluses leitakse, et isikul oli parkimise õigus tekkinud, kuulub kaebus rahuldamisele. Käesoleval juhul on vaiete läbivaatamise komisjon, samuti kohus leidnud, et kaebuse esitaja ei olnud parkimise algusajast arusaadavalt teada andnud. 19. Lisaks sellele, et kõnealune määruse nr 9 lisa punkt 4.2 tugineb

§ 50

.1 lg 4 teisele lausele ja sama paragrahvi lg 4.1, märgib kohus, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 18.11.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-14-04 kontrollinud Tallinna Linnavolikogu määruse lisa punkti 4.4 vastavust põhiseadusele ning on leidnud, et vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseadus ei reguleeri parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide esitamist. Tallinna Linnavolikogu määruse lisa punkti 4.4 esimese lausega on Tallinna Linnavolikogu sätestanud Liiklusseaduses reguleerimata parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide esitamise korra. Kolleegium leiab, et volitus selleks tuleneb Liiklusseaduse § 501 lõikest 2, mis sisaldab kohaliku omavalitsuse volikogule antavat volitust kehtestada oma määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määr või diferentseeritud määrad ning parkimistasusoodustused ja -vabastused. Kolleegium on seisukohal, et niivõrd ulatuslik volitus, mis muuhulgas annab kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada maksusuhte olulised elemendid nagu maksumäär ja maksuvabastused, annab kohalikule omavalitsusele õiguse oma määrusega reguleerida ka parkimise õigust tõendavate dokumentide esitamise korda. V MENETLUSKULUD 20.AS Ühisteenused taotleb kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist. Kohtule on esitatud OÜ Aksum Konsult poolt 04.02.2009 esitatud arve AS-le Ühisteenused esindamise eest Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-08-2615 summas 1770 krooni ja OÜ Aksum Konsult juhataja Paavo Paali kinnitus nimetatud arve tasumisest AS Ühisteenused poolt ülekandega 10.02.2009.a. 21.HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et halduskohtumenetluses menetluskulude väljamõistmiseks peab olema kohtukulu kandmine tõendatud. Menetluskulu kandmist tõendava dokumendina ei ole käsitletav OÜ Aksum Konsult juhataja kirjalik kinnitus väljastatud arve alusel AS Ühisteenused poolt tasutud summade laekumisest OÜ Aksum Konsult arvele, vaid sellisteks dokumentideks on vastav maksekorraldus või konto väljavõte. Lea Kuuse kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.