TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2633 Otsuse kuupäev 30.03.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškin’i kaebus Murru Vangla toimingu (tegevusetus) – perioodil 01.03.08.a – 11.03.08.a graafikujärgse pesemise mittevõimaldamine – õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemise järgi määratud summas Asja läbivaatamise kuupäev 10.03.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Vastustaja Murru Vangla esindaja Endel Pillau. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin viibis Murru Vanglas ajavahemikul 26.02.2008 11.03.2008.a. Tartu Vanglasse etapeeriti N.Lilitškin 11.03.2008.a. 29.12.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Nikolai Lilitškin’i kaebus Murru Vangla toimingu (tegevusetus) – perioodil 01.03.08.a – 11.03.08.a graafikujärgse pesemise mittevõimaldamise peale ning seoses sellega mittevaralise kahju hüvitamise nõue kohtu äranägemise järgi määratud summas. 11.02.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebuse esitaja 07.03.2008.a Murru Vanglas viibides blokist nr 2 blokki nr
- Kaebaja selgitab, et taotles vanglaametnikult võimalust kasutada blokis nr 9 dušši, kuna blokis nr 2 oli samal ajal graafikujärgselt saunakasutamise võimalus, kuid duši kasutamist kaebajale ei võimaldatud. Kaebaja märgib, et Murru Vangla ei võimaldanud kaebajale duši kasutamise võimalust perioodil 01.03.08.a – 11.03.08.a ning kui kaebaja etapeeriti 11.03.2008.a Tartu Vanglasse, siis kaebaja sai dušši kasutada alles 14.03.2008.a. Kaebaja märgib, et vastavalt VangS § 50 lõikele 2 võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel. Kaebaja leiab, et duši mittevõimaldamisega rikuti kaebaja tervist, mille eest on õigustatud mittevaralise kahju hüvitis. 10.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et Murru Vanglas viibis ta alguses bloki nr 2 kambris nr
- Graafiku järgi oli blokis nr 2 pesemine reedesel päeval ja pärast kontrollimist viidi kaebaja iga nädal reedeti sauna. Kaebaja selgitas, et blokis nr 2 alustatakse pesemisele minekut peale kella 16.00 ning kinnipeetavad pesevad ennast 30 minuti kaupa, jälgides, et kui üks osa inimesi on saunast tulnud, siis teised valmistavad ennast minekuks ette. Kaebaja selgitas, et ametlikult peaks blokis nr 2 olema saun kell 11.00 - 12.50, kuid reaalsuses on teistmoodi ning pesema minnakse alles peale kella 16.
- Kaebaja selgitas, et kuna blokis nr 2 oli pesemise päevaks reedene päev, siis sai ta ennast pesta 29.02.2008 ning järgmine pesemise võimalus oleks pidanud seega olema nädala pärast, so 07.03.
- Kohtuistungil selgitas kaebaja, et 07.03.2008.a tal ennast pesta võimalik ei olnud, kuna ta viidi nimetatud kuupäeval
- bloki kartserisse ära enne, kui blokis nr 2 pesemine toimus. Ka blokis nr 9 ei olnud tol päeval kaebajal võimalik ennast pesta, kuna bloki nr 9 graafikujärgne pesemine toimus neljapäeviti. Kaebajal tekkis võimalus ennast pesta alles 12.03.2008.a, kui kaebaja oli etapeeritud 11.03.2008.a Murru Vanglast Tartu Vanglasse. Seega oli kaebaja pesemata ajavahemikul 01.03.2008 – 12.03.2008.a, mis teeb kokku 11 päeva, ehk 4 päeva kauem kui oleks pidanud olema. Toimunud kohtuistungil seletas kaebaja, et kartseris viibides ei olnud kaebajal võimalik ennast pesta, talt võeti ära veekeetja ja raseerimisvahendid. Üheks ebamugavuseks nimetaski kaebaja seda, et tal ei olnud võimalik habet ajada. Kaebaja selgitas, et kartserist tulles oli ta pesemata ning ta viidi 8ndasse blokki, et ette valmistada tema etapeerimine Tartu Vanglasse. Kaebaja palus korrapidajalt L.Kirss’ilt hügieenitarbeid, et ta saaks hambaid pesta, habet ajada ja ennast pesta, kuid talle neid ei antud ja nii ta viidigi üle Tartu Vanglasse. Kaebaja leiab, et Murru Vangla tegevusega alandati ka tema inimväärikust, kuna Tartu Vanglasse jõudes hoidsid inimesed temast eemale, sest ta oli raseerimata ja pesemata. Kohtuistungil märkis kaebaja, et kuna pesemise võimalust oli ületatud 4 päeva võrra ja ta soovib rahalist kompensatsiooni iga päeva eest 300 krooni, siis kokku nõuab kaebaja Murru Vanglalt 1200 krooni hüvitist seaduse rikkumise ja ebamugavuste tekitamise eest. Kaebaja seletas, et talle tekkis keha peale lööve, mis tal siiani alles on. Lähtuvalt eeltoodust palub N.Lilitškin tuvastada Murru Vangla toimingu (tegevusetus) – perioodil 01.03.08.a – 11.03.08.a graafikujärgse pesemise mittevõimaldamine – õigusvastasus ja mõista välja mittevaralise kahju hüvitis 1200 krooni ulatuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Murru Vangla leiab, et Nikolai Lilitškin’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. 2 Vastavalt Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (vangis) andmetele viibis kaebaja Nikolai Lilitškin Murru Vanglas vaidlusalusel ajaperioodil 26.02.08.a. kuni 11.03.08.a. Murru Vanglas võimaldatakse üldjuhul kinnipeetavale vanglasse vastuvõtmise päeval ennast üleni sooja veega pesta. Nikolai Lilitškin’ile võimaldati 26.02.08.a end duši all pesta. Nimetatud asjaolu kinnitas Murru Vangla 6 (endine 9) eluosakonna peaspetsialist Erkki Rahamägi. Murru Vanglas viibimise ajast 12 tundi ja 55 minutit viibis kaebaja 26.02.08.a kella 17.35 27.02.08.a kella 06.30 kartserikambris nr 123 so 9 eluosakonnas (tänane 6 eluosakond). Nimetatud kambris viibivate kinnipeetavate pesemise aeg oli vastavalt päevakorrale iga nädala kolmapäeval kella 16.00 - 16.30-ni. 27.02.08.a oligi kolmapäev, kuid kaebaja vabastati kartserikambrist kella 06.30 paiku hommikul ja seetõttu ta pesemas nimetatud kuupäeval ehk 27.02.08.a ei käinud. 27.02.08.a hommikust alates (06.30 vabastati kartserist) kuni 07.03.08.a kella 13.50-ni viibis kaebaja Murru Vangla 2 eluosakonnas, kus kinnipeetavate pesemise ajaks oli vastavalt kinnitatud saunagraafikule reedel kella 11.00 - 12.
- Nikolai Lilitškin’ile võimaldati Murru Vanglas end pesta ka 29.02.08.a. Vastavalt 01.03.08.a kehtinud Vangla Kodukorrale võimaldati kinnipeetavatele kasutada sauna või duširuumi vastavalt vangla direktori poolt kinnitatud graafikule. Ajaperiood 01.03.08.a - kuni 07.03.08.a olid päevad alates laupäevast (so 01.03.08.) kuni reedeni (so 07.03.08.a.) ning seega reedel 07.03.08.a kella 11.00 - 12.50 oli Nikolai Lilitškin’ile Murru Vanglas võimaldatud end saunas pesta. Seega võimaldati Nikolai Lilitškin’il Murru Vanglas end saunas pesta ka 07.03.08.a kella 11.00 kuni 12.50 vahel. 07.03.08.a kell 13.50 paigutati kinnipeetav uuesti kartserisse, kus ta viibis kuni teise vanglasse paigutamiseni 11.03.08.a. Pesemise päev kartserikambril nr 139 oli neljapäeval so 13.03.08.a ning sel ajal viibis kaebaja juba teises vanglas. 2008.a. veebruarikuus oli kaebajale vangistusseaduse § 50 lg 2 sätestatud õigus, so vähemalt üks kord nädalas, samuti tema vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš, tagatud 26.02.08.a. ja 29.02.08.a. Ka perioodil 01.03.08.a. kuni 07.03.08.a. võimaldati Nikolai Lilitškin’ile ühe korra käia saunas so 07.03.08.a. kella 11.00-12.50 vahel. Seega oli temale võimaldatud end Murru Vanglas pesta vastavalt vangistusseaduses sätestatule ka ajavahemikus 01.03.08.a kuni 12.03.08.a ning Nikolai Lilitškini väited temale graafikujärgse pesemise mittevõimaldamise kohta nimetatud ajaperioodil Murru Vanglas ei vasta tõele. Haldusmenetluse seaduse § 38 sätete kohaselt oli menetlusosaline, st ka Nikolai Lilitškin, kohustatud haldusorganile, st vanglale, esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja väidab küll, et oma õiguste rikkumise kohta kirjutas ta kaebuse, mille ta andis oma eluosakonna peaspetsialisti G. Salometsa kätte. Kuna eelpoolnimetatud kaebusele väidetavalt 3 vastust ei tulnud, siis kirjutas kaebaja väidetavalt ka vaide Justiitsministeeriumile, mille ta olevat andnud inspektor - kontaktisiku A. Oraveri kätte. Murru Vangla kontrollis Nikolai Lilitškin’i nimetatud väiteid ning selgitas välja, et vangla ei ole perioodil 01.03.08.a kuni 11.03.08.a saanud Nikolai Lilitškin’ilt ühtegi nimetatud teemat puudutavat kaebust ega vaiet. Vanglal ei ole põhjust mitte usaldada oma ametnikke. Eeltoodust lähtuvalt on vangla seisukohal, et Nikolai Lilitškin ei ole eelnimetatud kaebust ega vaiet üldse esitanud ning, et tema väited ei vasta tõele. Seega kaebaja õiguste järgimine oli Nikolai Lilitškin’ile Murru Vanglas tagatud ning vangla ei ole talle põhjustanud selliseid kannatusi ja ebameeldivusi, mis oleksid kahjustanud tema tervist. Kõik õigused, mis kinnise vangla tingimustes kaebajale on seadustega ette nähtud olid nimetatud ajaperioodil tagatud ning Nikolai Lilitškin’ile rohkem kannatusi ja ebameeldivusi ei loodud, kui need, mis paratamatult kaasnevad vangistusega kinnises vanglas. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, vabaduse võtmise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusevalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult. Riigivastutuse seaduse 7 lg 1 sätete kohaselt kuulub kahju hüvitamisele vaid siis, kui see tekitati õigusvastase tegevusega. Moraalset kahju PS § 25 tähenduses on Riigikohtu tsiviilkolleegium defineerinud järgnevalt: „Moraalse kahjuna kuulub põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendamatult loodetud heaolu loomise kaotus. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka vabandamisega kannatanu ees. Eesti õigussüsteem on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada, kuid siin kohal tuleb hinnata tekkinud kahju ning samuti seda, kas ja kuidas on taotleja tõendanud temale tekkinud kahju. Taotleja ei ole kahjunõude esitamisel tõendanud temale tekkinud kahju olemasolu ja selle ulatust nagu seda nõuab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg
- 10.03.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebajal oli võimalus pesemas käia 07.03.08, aga kas ta käis, see oli tema enda teha. Vanglapoolset tahtlikku tegevust ei ole olnud. Vangla peab tagama kogu riikliku ülalpidamise ja seega võib öelda, et kaebajale tahtlikult mingit kahju ega ka moraalset kahju tekitatud ei ole. Vastustaja leidis, et tõenäoliselt ei ole ka võimalik kaebajal väita, et mittepesemise tulemusel tekkis temal mingisugune tervisekahjustus, mis oleks mittepesemisest põhjustatud. Kaebajal on kohustus esitada tõendeid oma väidete kohta, kuid seda kaebaja teinud ei ole. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kui vangla poolt on tekitatud õigusvastaselt kahju, siis see tuleb hüvitada, hinnates kui palju ja mis kahju on tekitatud. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et talle ei tagatud pesemist, mistõttu ei saa lugeda kaebust põhjendatuks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta N.Lilitškin’i kaebus rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebuse kohaselt Murru Vanglas viibides ajavahemikul 26.02.2008 – 11.03.2008.a ei võimaldatud kaebajal sellel perioodil kasutada dušši. Toimiku materjalidega on tõendatud, et 19.02.08 kuni 26.02.08.a viibis N.Lilitškin Tartu Vanglas (t.l. 67) sektsioonis E6 ja ta kasutas Tartu Vanglas pesemise võimalust saabumise päeval, so 19.02.2008.a ja pesemise päeval graafiku järgi – kolmapäeval (see oli 20.02.2008). 26.02.08 kuni 11.03.08.a viibis N.Lilitškin Murru Vanglas esialgu kambris nr 119 2A (E 02I sektsioon), seejärel kambris 123 (kartserikamber) kuni 27.02.2008.a ja kambris nr 119 perioodil 27.02.08 - 07.03.08.a ja kambris nr 139 9C sektsioonis 07.03.08 - 11.03.08.a (t.l. 66). Kartserikambris viibis N.Lilitškin 12 tundi 55 minutit perioodil 26.02.2008 kuni 27.02.2008.a. (t.l. 70). Murru vangla 6EO peaspetsialisti Erkki Rahamägi seletuskirja kohaselt saabus N.Lilitškin Murru Vanglasse 26.02.2008.a ja talle oli tagatud võimalus käia duši all samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Kuna N.Lilitškin märgib kaebuses, et tal ei võimaldatud ennast Murru Vanglas pesta 01.03.08 - 12.03.08, siis järelikult ta ei vaidlusta, et ta sai pesta 26.02.2008.a. Kartserikambris 123 viibimise ajal (26.02.2008 kella 17.35-st kuni 27.02.2008.a kella 6.30-ni) oli nimetatud kambris viibivate kinnipeetavate pesemise aeg graafiku järgi kolmapäeviti kella 16.00-st kuni 16.30-ni, kuid 27.02.2008.a (kolmapäev) vabastati N.Lilitškin kartserist kell 6.30 ja sellel päeval ta seetõttu pesemas ei käinud. Alates 27.02.2008.a hommikul kella 6.30-st kuni 07.03.2008.a kella 13.50-ni viibis N.Lilitškin Murru Vangla 2 eluosakonnas, kus graafiku järgi saun (dušš) oli reedeti kell 11.00 – 12.50 ja seega oli tal reedel 29.02.2008 ja 07.03.2008 võimalus ennast pesta. (t.l. 72) 07.03.08 kell 13.50 paigutati N.Lilitškin uuesti kartserisse, kus ta viibis kuni 11.03.2008 ja sellel päeval (s.o 11.03.2008) etapeeriti ta Tartu Vanglasse (t.l. 69). Pesemise päev kartserikambris nr 139 oli neljapäev, s.o 13.03.08 ning sel ajal viibis N.Lilitškin juba Tartu Vanglas, kus ta sai pesta 12.03.08 (t.l. 94). Seega on kindlaks tehtud, et N.Lilitškin sai Murru Vanglas pesta 26.02.08, 29.02.08 (reede kell 11.00-12.50) ja 07.03.08 (reede kell 11.00-12.50). (t.l. 72, 78, 80 ,81) Kaebaja kinnitas vastuseks kohtu küsimustele kirjalikult, et talle võimaldati pesemist Murru Vanglas 29.02.2008, kuid eitas, et pesemist võimaldati 07.03.2008.a ja seletas, et reedel võimaldati duši all käia alates peale kella 16.
- Vastustaja tõestas, et N.Lilitškin ei ole pöördunud Murru Vangla poole perioodil 01.03.2008 kuni 11.03.2008 pesemise mittevõimaldamise osas. 5 Haldusmenetluse seaduse § 108 lg 1 kohaselt kui toiminguga (tegevus või tegevusetus) piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Kaebaja ei ole seda teinud, vaid tunduvalt hiljem – 24.03.2008.a (t.l. 1), aga kohtule esitatud dokumentide järgi – 09.01.2009.a (t.l. 10) VangS § 50 lg 1 kohaselt kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja N.Lilitškin’il oli õigus ja võimalus 07.03.2008 kasutada dušši ja kohtul ei ole alust kahtlustada vastustaja poolt esitatud tõendite õigsuses. N.Lilitškin’i väide, et 07.03.08 duši kasutamise võimalus oli tegelikult peale kella 16.00, ei ole millegagi tõendatud ja on vastuolus toimikus olevate materjalidega. Seega ei vasta tema väide tõele. Kaebaja seletas kohtus, et kaebus on esitatud raha pärast. Pesemise võimalusega viivitati 4 päeva võrra ja iga viivitatud päeva eest soovib kaebaja kahju 300 krooni, s.o kokku 1200 krooni. (t.l. 94) HKMS § 15 lg 3 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma näiteid vastavate tõenditega. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et N.Lilitškin’ile oli Murru Vangla poolt tagatud tema õiguste järgimine ja Murru Vangla ei ole kaebajale põhjustanud selliseid kannatusi ja ebameeldivusi, mis rikkusid tema õigusi või mis oleksid kahjustanud kaebaja tervist. Seoses sellega, et vastustaja ei ole süüliselt rikkunud kaebaja õigusi, ei pea kohus vajalikuks põhjendada seoses selle kaebusega kaebaja kahjunõuet, mis tuleneb selle kaebuse õigusvastasuse kindlakstegemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi kui oleks pesemise võimaldamisega viivitatud mõne päeva võrra, ei annaks see kaebajale ilmtingimata õigust kahju hüvitamiseks, sest kohus vaatab rikkumise intensiivsust ja kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Kaebajal on väär arusaam, et iga õigusvastane toiming peab kaasa tooma hüvitise saamise õiguse. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses. Tamara Hristoforova kohtunik 6