3-08-2589/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2589 Otsuse kuupäev 30.märts 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Kambja Vallavolikogu 28.02.2008 otsuse nr 155 ning Kambja Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitise omanike ja tehniliste andmete teatise nr 3338 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asja materjalidest nähtuvalt alustas Kambja Vallavalitsus Kambja vallas Pangodi külas asuva Järvevahi maja peremehetu ehitisena arvelevõtmise menetlust, avaldades teate peremehetu ehitise kohta 15.11.2007 ajalehes Postimees ja 19.11.2007 Ametlikes Teadaannetes. Teates paluti kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest esitada vastuväiteid ehitise peremehetuks tunnistamisele ja hõivamisele. Vastuväiteid ei esitatud. Kambja Vallavolikogu 28.02.2008 otsusega nr 155 tuvastati, et Kambja vallas Pangodi külas asuv järvevahi maja on peremehetu ehitis. Kambja Vallavalitsuse poolt 23.05.2008 väljastatud ehitise omanike ja tehniliste andmete teatise nr 3338 kohaselt on Tartumaal Kambja vallas Pangodi külas asuva Järvevahi maja omanik Kambja vald. Kinnistusraamatu kande kohaselt on XXX Tartumaal Kambja vallas Pangodi külas asuva Teini kinnistu nr 1519604 ( tunnus 28201:008:0568) omanik. Tema kinnistu piirneb maaga, kus asub peremehetuks ehitiseks tunnistatud ja hõivatud Järvevahi maja. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kambja Vallavolikogu 28.02.2008 otsus nr 155 ning Kambja Vallavalitsuse poolt 23.05.2008 väljastatud ehitise omanike ja tehniliste andmete teatis nr 3338, mille alusel on Riiklikus Ehitisregistris koodiga nr 120557091 sisestatud andmed. Kaebaja väidab, et tegelikkuses sellel maal nn Järvevahi maja ei ole olemas. Sellele Eesti riigile kuuluval maatükil on kunagi ebaseaduslikult ehitatud mingi ehitis – küün või abihoone, millest on momendil säilinud mõned meetrid seina ja vundamenti ning leiab, et antud juhul ei ole tegemist mitte hoonega, vaid rajatisega. Kaebuse esitaja väitel on vaidlustatud haldusaktid ja toimingud tema õigusi rikkuvad ja vabadusi piiravad seetõttu, et takistavad tal ostueesõigusega erastada riigile kuuluvat maatükki VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt erastas kaebaja temale kuuluvate hoonete juurde ostueesõigusega maa ja katastriüksus moodustati 01.12.1998.aastal, kinnistu registriosa avati 24.04.2000, seega on kaebuse esitaja poolt maa ostueesõigusega erastamine lõppenud rohkem kui 8 aastat tagasi ja maa ostueesõigusega erastamise toiminguid vaidlustatud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ja toimingud ei riku kaebuse esitaja seaduslikke õigusi ega kahjusta tema seaduslikke huvisid, kuna kaebuse esitaja ei ole vaidlusaluse Järvevahi maja omanik. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole õiguslikku alust MRS § 22 lg 12 alusel ostueesõigusega erastamiseks sellele maale, kuna tegemist on maaga, millest on võimalik moodustada iseseisev kinnistu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kambja Vallavolikogu 28.02.2008 otsusega nr 155 tuvastati, et Kambja vallas Pangodi külas asuv Järvevahi maja on peremehetu ehitis (tl 4). Teade peremehetu ehitise kohta avaldati 15.11.2007 ajalehes Postimees ja 19.11.2007 Ametlikes Teadaannetes. Samas paluti kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest esitada vastuväited ehitise peremehetuks tunnistamisele ja hõivamisele. Vastuväiteid ei esitatud. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt asub peremehetu ehitisena hõivatud Järvevahi maja endisel Eesti Vabariigile kuulunud kinnistul A88 Kalandus. Kinnistu koosseisu kuulus Pangodi järv ja järve ümbrus, sealhulgas kaldal hoonestusala – teisel pool teed asuvad hooned, mida tuntakse nimetusega Järvevahi maja või Järvevahi talu. Pärast natsionaliseerimist olid hooned Peedu metskonna kasutuses eluhoonetena nimetusega Järvevahi talu. 2 Kambja valla arhiivi andmetel oli eluhoonetena Järvevahi maja kasutusel kuni 1980.aastani, edasine kasutus oli abi- ja laohoonetena, Peedu metskonna ühendamisel Elva metskonnaga aga läksid hooned Elva metskonnale. Kambja valla arhiivis on majapidamisraamatud alates 1960.aastast Järvevahi talu osas (tl 33-37). Endiste kinnistute kaardimaterjali hulgas on Kalandus eriotstarbe koha A88 kaart, millel on näha hoonestuse asukoht, mis vastab Järvevahi maja asukohale (tl 38). Maa riigi omandisse jätmisel on Pangodi järve kinnistust välja jäetud endise kinnistu A88 hoonestusala. Riigikohtu halduskolleegium on oma 15.12.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-19-05 punktis 10 asunud seisukohale, et AÕSRS § 13 lg 2 teine lause paneb peremehetu ehitise hõivamise õiguse ja kohustuse kohalikule omavalitsusele ja riigile Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Selle sätte eesmärgiks on korrastada omandisuhteid selliselt, et omandireformi käigus tekiks omanikuta asjale omanik. Seega Järvevahi maja peremehetu varana hõivamine ja ehitusregistrisse kandmine oli kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine AÕSRS § 13 sätete kohaselt. Kuna Eesti Vabariik jättis talle kuuluva kinnistu koosseisust välja hoonestusala, muutusid hooned peremeheta varaks ja lagunesid, omandiküsimuse lahendamiseks oli Kambja vald kohustatud läbi viima hõivamismenetluse. Kuna tegemist oli endiste eluhoonetega, mida Elva metskonna poolt enne kasutusest väljalangemist kasutati abihoonetena, ei saanud Kambja vald hõivamismenetluses muuta ehitise kasutusotstarvet. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 26.11.2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-71-03 punktis 18, märkides, et ehitise hõivaja ei saa hõivamismenetluses muuta õiguslikul alusel püstitatud ehitisele määratud kasutusotstarvet, lähtuda tuleb ehitise peamisest kasutusotstarbest, mille muutmine on võimalik pärast ehitise omandamist. Käesolevas asjas nähtub, et kaebuse esitaja XXX erastas temale kuuluvate hoonete juurde maa ostueesõigusega, katastriüksus moodustati 01.12.1998 ja kinnistu registriosa avati 24.04.
3. Maa ostueesõigusega erastamise toiminguid XXX vaidlustanud ei ole. 30.01.2006 esitas XXX avalduse tema kinnistuga piirneva ja riigimaantee vahele jääva maa ca 2000 m2 ostueesõigusega erastamiseks (tl 31). Kambja Vallavalitsus jättis XXX avalduse rahuldamata, kuna taotletav maa ei vastanud MRS § 22 lg 12 tunnustele - tegemist oli maaga, millest oli võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnistu (tl 32). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajal ei ole õiguslikku alust MRS § 22 lg 12 alusel ostueesõigusega erastamiseks sellel maale, kus asub Järvevahi maja, kuna kaebaja ei ole Järvevahi maja omanik. Kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, mis tõendaksid, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad või rikkusid kaebuse esitaja õigusi või piirasid tema vabadusi, s.t tema omandiõigust vaidlusalusele hoonele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 3 Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 kohtuotsuse nr 3-3-1-86-04 p 13). Seega ei anna seadus isikule vaidlustada haldusakti, mis ei riku tema õigusi. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole Järvevahi maja omanik ja tal puudub seaduslik õigus Järvevahi maja hõivata, siis ei puuduta tema õigusi ja kohustusi ei vara peremehetuks tunnistamine ega vaidlustatud Kambja valla teatis nr 3338 ning kohtul pole alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või haldusakti seaduslikkust. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud oma 30.05.2000 lahendis nr 3-3-1-20-
4. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4