← Eesti

2-07-29843/8

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162

2-07-29843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2009, a, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Tsiviilasja nu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 13.08.

  1. a esitas BIGBANK AS Tartu Maakohtusse hagi Katrina-Moonika Käsperi vastu 27.01.
  2. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600250/25tt alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 03.01.
  3. a avaldusega lepingu üles. Hageja palus hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 36 805.01 krooni, millest 22 951.15 krooni on tagastamata krediidisumma, 3104.43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4105.01 krooni viivis, 4590.23 leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 1254.19 krooni kahjuhüvitis. 28.08.
  4. a tegi kohus määruse hagi menetlusse võtmiseks. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele vastuse esitama hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatas kostjat, et hagile tähtajaliselt vastama jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtu poolt 22.09.
  5. a Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja hagile ei vastanud. Hageja on 13.08.
  6. a hagiavalduses on hageja märkinud, et kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja

§ 407

lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus kohustas 22.09.

  1. a Ametlike Teadaannete kaudu kostjat vastama 14 päeva möödumisel alates hagi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja hagile ei vastanud. 13.08.
  2. a hagiavalduses on hageja märkinud, et kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja

§ 407

lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009. a kohtuotsuses nr. 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15,et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Kohus märgib ka, et riigikohtulahendis nr 3-2-1-120-08 punktis 13 kolleegiumi arvates ei hõlma tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi, seega ei saa kahju hüvitamist nõuda. Seega leppetrahvi 4590.23 ja kahjuhüvitist 1254.19 krooni hageja nõuda ei saa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist tuleb arvestada üksnes tagastamata krediidisumma pealt, s.o 22951.15 krooni pealt. Viivis on seega 219 päeva eest (22951.15 * 29.03% * 219/365). Kuna lepingu ülesütlemisel 03.01.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 107.38 krooni, kuid hageja ütles lepingu üles 03.01.2007 ja arvestas viivise arvestamist alates 04.01.2007, siis kokku tuleb viivist maksta 4105.01 krooni (107.38 + 3997.63). Hagihind määratakse

§-i 133 lg 1 kohaselt põhinõude järgi. Seega on hagihind 22951,15 krooni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 13-14), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 15), Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimustega (tl 16-17), meeldetuletuskirjadega (tl 18-21), lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 22) ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS poolt kehtestatud hinnakirjaga (tl 23). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 113 lg 1, § 402, ja § 416 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Katrina-Moonika Käsper vastu 36 805.01 krooni väljamõistmiseks osaliselt. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Peet Teidearu Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.