Obsah (7)

§ 174§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-27516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2009. a, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

§ 174lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD AS EMT esitas 23.07.2007.a. Tartu Maakohtusse hagi Priit Saarna vastu 17.10.1997.a. liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud telefoniteenuse võlgnevuse nõudes, kogusummas 5028,42 krooni, millest põhinõue on 2514,71 krooni, viivised summas 2513,71 krooni. Hageja on esitanud 13.02.2009.a. kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kantud menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 1008,70 krooni, riigilõivust summas 250 krooni ja menetlusdokumentide avaldamisest Ametlikes Teadaannetes summas 100 krooni. 28.08.2007. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus avaldas 22.09.2008. a hagimaterjalid Ametlikes Teadaannetes ja kohustas kostjat hagile vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on ka kostjat hoiatanud, et kui kostja hagile tähtajaliselt vastamata jätab, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja hagile ei vastanud. 13.02.

1. a on kostja teinud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja avaldanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-07-
2. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud liitumislepinguga (tl 8), võlanõude kirjaga (tl 9), mobiiltelefoni arvetega (tl 10-13), NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjaga (tl 14-21). Hageja ja kostja vaheliste õigussuhteid reguleeris enne 1.juulit 2002 Tsiviilkoodeks(TsK). Kostja on rikkunud TsK § 174 nõudeid ning ühepoolselt keeldunud lepinguliste kohustuste täitmisest; kostja jättis täitmata TsK § 173 lg.1 tuleneva, kostja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingut ega tasunud temale osutatud teenuste eest. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. TsK § 190 lg.1 ja § 192 alusel on pooled lepingus ja selle lisas kokkuleppinud ka kohustise täitmise tagamise vahendite osas: pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Lepingu lisa , tingimuste p.7.
3. on kokku lepitud viivisemääras 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. TsK § 231 lg.1 kohaselt oli viivisenõue põhjendatud. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Nõudes on lähtutud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist 3-2-1-6605 ning viivise summa nõudes on piirdutud põhinõude suurusega. Hagi rahuldada ja välja mõista Priit Saarnalt AS EMT kasuks põhivõlg summas 2514,71 (kaks tuhat viissada neliteist) krooni ja 71 senti ja viivised summas 2513,71 (kaks tuhat viissada kolmteist) krooni ja 71 senti. Mõista välja Priit Saarnalt AS-le EMT menetluskuludena õigusabikulud summas 1008,70 (üks tuhat kaheksa) krooni ja 70 senti, riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamine avaliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 (ükssada) krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Peet Teidearu Kohtunik