Obsah (4)

§ 59§ 84§ 108§ 107

3-08-1064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009.a; Tallinn Haldusasja number 3-08-1064 Haldusasi M.V kaebus

) § 84 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 alusel distsiplinaarkaristusena noomitus teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest (tl 9-10). Käskkirja kohaselt arutas Märjamaa Vallavalitsus 11.09.2007 ja 09.10.2007 istungil majandusosakonna juhataja M.V taotlust lisavahendite eraldamiseks Sipa küla Mõraste tee tänavavalgustuse tarbeks ning Märjamaa Veetorni ja Turu tänavate valgustuse remondiks. Taotlust aluseks võttes kinnitas Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2007 määrusega nr 76 lisaeelarve ja vallavalitsus kinnitas 27.11.2007 määrusega nr 43 lisaeelarve alaeelarve. Rahastamisotsus saadeti M.V-le, kes ei esitanud vallavalitsusele kinnitamiseks hinnapakkumist tänavavalgustuse remondiks ega sõlminud töövõtulepinguid. OÜ Madexe esitas 27.12.2007 Märjamaa Vallavalitsusele arve tänavavalgustuse paigaldamise eest, kuid puudus tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja kontrollimisel selgus, et tööd olid teostamata. 2 Käskkirjas märgitakse, et M.V viibis 27.12.2007-11.04.2008 töövõimetuselehel. Vallavalitsuse 15.04.2008 istungil palus vallavanem M.V-l esitada 16.04.2008 kirjalik seletus tänavavalgustuse paigaldamise kohta. M.V taotles tähtaja pikendamist kuni 17.04.2008, kuid ei esitanud ka selleks ajaks seletuskirja. Eeltooduga on käskkirja kohaselt tõendatud, et M.V ei täitnud oma teenistuskohustusi seoses tänavavalgustuse paigaldamisega nõuetekohaselt ja eiras tahtlikult vallavanema 15.04.2008 korraldust. Selline käitumine on süüline teenistuskohustuste rikkumine ja vastuolus ka avaliku teenistuse eetikakoodeksiga.

1. M.V esitas 30.05.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Märjamaa vallavanema 30.04.2008 käskkirja nr 21.1-1.4/08 tühistamiseks. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
2. Kaebuse esitaja taotleb käskkirja tühistamist järgmistel põhjustel (tl 3-4). 1) Käskkirja motiveeritavast osast võib järeldada, et noomituse tingis vallavanema 15.04.2008 korralduse eiramine, st kirjaliku seletuskirja esitamata jätmine. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 7 lg 1 kohaselt seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Samas M.V ei keeldunud seletuse andmisest, vaid soovis selle esitamiseks aega. Seda loeti aga karistamise aluseks. 2) Kirjaliku seletuskirja koostamiseks anti ebamõistlikult lühike aeg, ainult üks päev. Olles viibinud 27.12.2007-11.04.2008 haiguslehel, oli M.V-l kogunenud palju kiireloomulisi töökohustusi. Olles töövõimetuslehel üle kolme kuu ei ole mõeldav, et ühe päevaga suudaks välja selgitada ja kontrollida kõiki asjaolusid. Selgituste ärakuulamata jätmine tekitab kahtluse, et käskkirja näol on tegemist meelevaldse haldusaktiga ja ametniku omavoliga, sest enne otsuse vastuvõtmist ei tuvastatud tegelikke fakte. Märjamaa vallavanem tegutses kindla sooviga teenistujat karistada ega võtnud üldse arvesse sisulist arutelu. Isiku seljataga toimuv menetlus riivab tema inimväärikust. Ärakuulamisele ei ole seaduses ettenähtud vorminõuet, seega oli enne käskkirja väljaandmist võimalik saada M.V seisukoht temale sobivas vormis. Vallavanemal olid kirjaliku seletuse nõudmisel omad seisukohad ning tema väidete ümber lükkamine oma õiguste kaitseks nõudis pikemat aega, et end selgelt väljendada. Samuti ei hoiatanud vallavanem, et kui kirjalikku seletust ei esitata, siis võib see kaasa tuua õigusliku tagajärje - noomituse. Eeltoodust võib järeldada, et kirjaliku seletuse esitamine oli vaid formaalne nõue, sest tegelikult otsiti ainult põhjust M.V karistamiseks. 3) TDS § 11 lg 2 kohaselt peab haldusaktis ära näitama, milline konkreetne tegu oli noomitust väärt. Et isikut karistada, peab käskkirjast nähtuma karistamise õiguslik alus koos selle kohaldamist võimaldavate faktiliste asjaoludega. Märjamaa vallavanema käskkirjas pole konkreetset tegu ära toodud, samuti pole märgitud süüteo toimepanemise aega. Ainuüksi selle nõude rikkumise tõttu on tegemist õigusvastase käskkirjaga.

§ 59

lg 1 kohaselt on teenistuskohustused kindlaks määratud sama seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Ühtegi kohustust M.V rikkunud ei ole. Käskkirjas on märgitud, et 27.12.2007.a. esitas OÜ Madexe vallale arve summas 41 159,34 krooni. Nimetatud kuupäevast alates on M.V viibinud haiguslehel, mistõttu ei olnudki tal võimalik selles osas haiguse ajal mingit seisukohta võtta. M.V ei ole ühtki distsiplinaarkorras karistatavat tegu toime pannud ja ebaselge ning eksitav käskkiri on ilmselgelt kantud pahausksest käitumisest. 3 4) PS §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleb ka isiku karistamise korral kaaluda sanktsiooni kohaldamise ulatust ja seda põhjendada. Märjamaa vald ei ole esitanud ühtegi kaalutlusotsuse vastuvõtmise põhjendust. Tegemist on kaalutlusõiguse kuritarvitamisega, sest pole arvestatud kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. Noomituse määramine toob kaasa selle kandmise ametniku teenistuslehele, millel on oluline negatiivne tagajärg kaebajale. Haldusakti vastuvõtmisel peab arvestama diskretsiooninormi eesmärki ja kohaldatavad sanktsioonid peavad olema vajalikud ja põhjendatud. Kaevatav käskkiri on motiveerimata ja ei vasta HMS §-s 56 sätestatud nõuetele. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel (tl 4346). 1) Käskkirjas on konkreetselt kirjas, et M.V ei täitnud oma teenistuskohustusi tänavavalgustuse remondi teostamisel nõuetekohaselt ja eiras tahtlikult vallavanema korraldust. Seega ei saa nõustuda kaebuse väitega, et distsiplinaarkaristuse määramise aluseks on ainult vallavanema korralduse eiramine, st kirjaliku seletuse esitamata jätmine. Seletuskirja nõuti selgitamaks välja, miks tänavavalgustusega seotud tööd olid tegemata, kuigi raha selleks oli eraldatud. Nõustuda ei saa väitega, et M.V ei keeldunud seletuse andmisest, vaid soovis selle esitamiseks täiendavat aega, mida loeti karistamise aluseks. M.V taotles seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist, kuid ei esitanud seletuskirja ka enda pakutud ja kokkulepitud ajaks, so 17.04.
2. 2) TDS § 7 lg 3 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Vallavanem nõudis seletuskirja täiendavalt, et teha kaalutletud otsus. M.V esitas seletuskirja alles 18.04.
3. Koos seletuskirjaga esitatud dokumendid olid vallavalitsusel juba olemas. 3) Seletuskirjas viitab M.V ka sellele, et puhkusel viibimise ajal oli tema asendajaks määratud ehitusspetsialist, keskkonnaspetsialist ja valla aednik ning neile olid määratud ka vastavad lisatasud. Kui osakonna juhataja ei ole alluvatele delegeerinud pooleli olevaid töid ning sellest ei tea ka otsene ülemus (abivallavanem), ei ole võimalik asendajatel ülesandeid M.V puhkuse või haiguse ajal täita. Asendajad täitsid edukalt ülesanded, mis olid neile asendamise korras antud. M.V naasis puhkuselt 10.12.2007 ja täitis tööülesandeid kuni 21.12.2007, mille järel jäi haiguslehele. See aeg oli piisav, et esitada hinnapakkumine vallavalitsuse kinnitamiseks, mille järel oleks saanud sõlmida lepingu tööde teostamiseks ja hinnapakkumise esitaja – Madexe OÜ – tööd 2007.a eelarveaastal teostada. 4) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on Märjamaa Vallavolikogu kinnitanud valla põhimääruse, Märjamaa valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra ja palju teisi õigusakte. Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused ja korraldused on teenistujatele täitmiseks kohustuslikud. Pärast aastaeelarve vastuvõtmist vallavolikogu poolt kinnitab vallavalitsus alaeelarved vastutajate lõikes. 2008.a alaeelarved vastutajate lõikes kinnitas Märjamaa Vallavalitsus 01.04.2008 määrusega nr 4, kusjuures elamu- ja kommunaalmajanduse peatükis on tänavavalgustuse materiaalsete varade soetamise ja renoveerimise osas vastutaja majandusosakonna juhataja M.V. Majandusosakonna juhataja ametijuhend sätestab osakonna juhataja õigusliku seisundi, teenistusülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse. Teenistusse astumisel kinnitab teenistuja allkirjaga, et on tutvunud ametijuhendiga ja kohustub seda järgima. Märjamaa vald on territooriumilt Eesti suurim omavalitsus. Märjamaa Vallavalitsus võttis 2007.a 51 istungil vastu 47 määrust ja 1539 korraldust. See on äärmiselt suur töömaht, mida arvestades on mõeldamatu vallaametniku korduv ja jätkuvalt vastutustundetu käitumine, kui konkreetse töö 4 teostamine võttis aega pool aastat, kusjuures vallavolikogu ja vallavalitsus olid eelnevalt kõik toimingud teostanud. Tekkinud olukorrast tingituna esitasid vallavolikogu saadikud 22.01.2008 vallavolikogu istungil vallavanemale ja vallavalitsuse tööle õigustatult tõsiseid etteheiteid. Vallavanem oli täiendavalt sunnitud olukorda selgitama Märjamaa Nädalalehe veergudel. 5) Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja, et distsiplinaarkaristuse määramine oli õiglane, menetlus oli dokumenteeritud, menetlusnorme ei rikutud, otsus oli kaalutletud ning käskkiri oli motiveeritud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, analüüsinud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
5. M.V leiab, et teda ei saanud distsiplinaarkorras karistada vallavanema 15.04.2008 korralduse eiramise, so seletuskirja esitamata jätmise eest ning käskkirjast ei selgu ühtki teist süülist tegu, mida M.V-le ette heidetakse (tl 3-4). Vastustaja arvates on käskkirjas selgelt kirjas, et M.V ei täitnud oma teenistuskohustusi tänavavalgustuse remonditööde teostamisel nõuetekohaselt ja eiras tahtlikult vallavanema 15.04.2008 antud korraldust (tl 43-44).
6. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebuse esitajale ette heidetud ka vallavanemale seletuskirja tähtajaks esitamata jätmist, kuid sellise korralduse eiramine ei saa olla distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Sellise teo eest karistamine on vastuolus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 7 lõikega 1, mis sätestab järgmist: „Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks.” Selle sättega antakse ametnikule võimalus vastata haldusorgani väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsus. Ärakuulamise tagamine distsiplinaarmenetluses on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev administratsiooni kohustus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2003 otsus nr 3-3-1-70-03). Seega ei saanud M.V-d karistada selle eest, et ta jättis täitmata vallavanema 15.04.2008 korralduse esitada seletuskiri tänavavalgustuse paigaldamise kohta hiljemalt 16.04.2008 või siis 17.04.
7. Nimetatud osas on vaidlustatud käskkiri õigusvastane.
8. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et vaidlustatud käskkirjast ei selgu üheselt, milles seisnes M.V süüline teenistuskohustuste täitmata jätmine tänavavalgustuse remonditööde teostamisel ning milliste õigusaktide nõuete vastu M.V eksis. Vaidlusaluses käskkirjas on esiteks kirjeldatud tänavavalgustuse paigaldamiseks raha eraldamise menetlust ning seejärel märgitud: „Pärast rahastamisotsuste jõustumist ei esitanud M.V kinnitamiseks hinnapakkumist Märjamaa alevis Veetorni ja Turu tänavate ning Sipa küla tänavavalgustuse remondiks ja ei sõlmitud tööde tegemiseks töövõtulepingut. OÜ Madexe aga esitas 27.12.2007 Märjamaa Vallavalitsusele arve summas 41 159,34 krooni tänavavalgustuse paigaldamise eest Märjamaa alevis Veetorni ja Turu tänavatel ja Sipa külas. Puudus tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja kontrollimisel selgus, et tööd olid teostamata.” (tl 9). Sellest on vallavanem järeldanud, et M.V sellist käitumist saab vaadelda teenistuskohustuste süülise rikkumisena ja see on vastuolus ka avaliku teenistuse eeskirjaga. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et M.V-le heidetakse ette seda, et ta ei esitanud konkreetset hinnapakkumist vallavalitsuse istungile (tl 76). Hinnapakkumise oleks pidanud esitama pärast alaeelarve kinnitamist, mis toimus 27.11.2007 (tl 78) ning igal juhul oleks M.V pidanud oma 5 kohustused täitma 2007.a lõpuks (tl 76). Samas möönis vastustaja istungil, et lepingu sõlmimist valmistab ette õigusosakond (tl 78), seega lepingu sõlmimata jätmist M.V-le otseselt ette heita ei saa. Samuti ei saa M.V-le ette heita seda, et OÜ Madexe esitas 27.12.2007 vallavalitsusele arve. Sellest võib pigem järeldada, et tänavavalgustus oli faktiliselt paigaldatud, kuigi töö teostajaga oli töövõtuleping sõlmimata. Seega, kui M.V-le heideti tegelikult ette seda, et majandusosakond tellis tänavavalgustuse paigaldamise töid eelnevaid kooskõlastus- ja lepingu sõlmimise protseduure järgimata, tulnuks seda käskkirjas ka konkreetselt öelda. Distsiplinaarkaristuse määramise materiaalõiguslikuks aluseks on käskkirja kohaselt üksnes avaliku teenistuse seaduse §-d 59 ja 84.

§ 59

esimene lõige sätestab järgmist: „Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.”

§ 59

lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel.

§ 84

kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Nimetatud sätetest tuleneb teenistujale üldine teenistuskohustuste täitmise ja õigusaktide järgimise kohustus. Seda kohustust peavad üldjuhul konkretiseerima muud, ametniku tööülesandeid täpsemalt reguleerivad õigusaktid. Käskkirjast ei selgu, millest tulenesid M.V-le tänavavalgustuse parandamisega seotud kohustused, mille täitmata jätmist talle ette heideti. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et M.V-le pandi konkreetne kohustus 27.11.2007 Märjamaa Vallavalitsuse kinnitatud alaeelarvega (tl 79). Kokkuvõttes - vastustaja on esitanud vaidlustatud käskkirjas sündmuste kronoloogia ja selgitanud faktilisi asjaolusid, kuid ei ole täpselt määratlenud, milliste sündmuste toimumist või toimumata jäämist konkreetselt M.V-le ette heidetakse, kuidas see seondub tema teenistuskohustustega ning milles seisneb M.V süü. Sellega on vastustaja eksinud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud nõuete vastu, mille kohaselt peab kandma dokumenti, millega vormistatakse distsiplinaarkaristus, vähemalt süüteo toimepanemise aja ning süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. 9. Kuid isegi sel juhul, kui pidada käskkirja etteheidetava teo osas piisavalt selgeks, on see lisaks eelpool nimetatule õigusvastane ka põhjusel, et vastustaja ei ole kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Ennekõike ei nähtu käskkirjast, kas ja kuivõrd on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud M.V 18.04.2008 seletuskirjas väidetud asjaolusid. Pooled ei vaidle selle üle, et 29.10.-07.11.2007 ja 09.11.-07.12.2007 viibis M.V korralisel puhkusel ning puhkuse ajaks oli talle määratud kolm asendajat (tl 77). Kuna 07.12.2007 oli reede ja vahepeal oli kaks puhkepäeva, asus M.V eeldatavasti pärast puhkust tööülesandeid taas täitma alates esmaspäevast, 10.12.2007. Seega oli M.V teenistussuhe vastavalt

§ 108

p 2 peatunud ajal, mil tänavavalgustuse rahastamise otsus lõplikult vastu võeti ja majandusosakonnale täitmiseks edastati.

§ 107

lg 1 kohaselt ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Sellest saab järeldada, et kuni tööle naasmiseni ei pidanud M.V tänavavalgustusega seotud tööülesandeid täitma, sh neid alluvatele edasi delegeerima. Seletuskirjas on M.V viidanud oma puhkusele ja sellele, et puhkuse ajaks olid talle määratud asendajad (tl 53). Vastustaja möönis kohtuistungil, et tänavavalgustusega seotud tööde täpsustatud hinnapakkumise oleks vallavalitsuse 6 istungil arutamiseks võinud esitada ka M.V-d asendanud ehitusspetsialist või M.V otsene juht abivallavanem (tl 78). Märkimist väärib ka see, et 22-23.12.2007 oli nädalavahetus, 24-26.12.2007 olid jõulupühad ning alates 27.12.2007 viibis M.V töövõimetuslehel. Käskkirjas puuduvad kaalutlused selle kohta, kas eespool toodud asjaolusid arvestades võis M.V-lt mõistlikult oodata tänavavalgustusega seotud ülesannete täitmist 2007.a eelarveaasta jooksul. Lisaks märkis M.V seletuskirjas, et majandusosakonna juhataja tööle asudes 10.12.2008 põlesid tänavavalgustuse laternad nii Sipa külas kui Veetorni ja Turu tänavatel (tl 53). Sellest on kohtu arvates võimalik järeldada, et tänavavalgustusega seotud tööd olid tegelikult või siis vähemalt osaliselt tehtud, kuigi nende tellimisel ei järgitud selleks ettenähtud korda. Käskkirjas viidatakse aga üksnes sellele, et tööd olid tegemata ning M.V vastupidist väidet ei ole analüüsitud. Kuigi vastustaja väidab, et nõudis M.V-lt seletuskirja kaalutletud otsuse tegemiseks (tl 44), nähtub eeltoodust, et kõiki tähtsust omavaid asjaolusid käskkirja andmisel ei kaalutud. M.V esitas küll seletuse ühepäevase hilinemisega, kuid seletuskirja esitamise ja karistuse määramise vahele jäi rohkem kui 10 päeva. Seega oli vastustajal põhimõtteliselt võimalik M.V seletuskirjas toodut distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada. 10. Kuna M.V-le heideti distsiplinaarkorras karistatava teona ette seletuskirja tähtaegset esitamata jätmist, M.V-le etteheidetavad süüteod seoses tänavavalgustuse parandustöödega ei ole piisavalt täpselt määratletud ning käskkirja andmisel ei kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Seega tuleb M.V kaebus rahuldada ja tühistada Märjamaa vallavanema 30.04.2008 käskkiri nr 21.1-1.4/08, millega määrati M.V-le distsiplinaarkaristusena noomitus teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. 11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud Märjamaa Vallavalitsuse kahjuks, kuid M.V menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Enno Loonurm Kohtunik