3-08-2670/5

3-08-2670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009; Tallinn Haldusasja number 3-08-2670 Haldusasi V.P kaebus kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.P RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale (HKMS § 11 lg 3) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

1. V.P (avaldaja) on esitanud kaebuse, milles taotletakse riigilt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist 168 642 krooni suuruses summas. Kaebusest nähtuvalt oli V.P Viru Maakohtu 05.06.2007 otsusega süüdi mõistetud karistusseadustiku § 294 lõikes 1 ettenähtud kuriteo eest ja talle mõisteti karistus. Viru Ringkonnakohtu 24.10.2007 otsusega mõisteti V.P õigeks ning õigeksmõistev kohtuotsus on jõustunud. Avaldaja märgib, et viibis ebaseaduslikult vahi all alates 23.03.2006 kuni 24.03.2006, temalt oli läbiotsimise käigus ära võetud 2000 krooni, mida talle ei tagastatud ning ta oli kriminaalmenetluse ajal Viru Maakohtu määruse alusel kõrvaldatud Eesti Riikliku Autoregistri (Narva osakond) inspektori ametikohalt alates 23.03.
2. Ametikohustuste täitmisele lubati avaldaja alles 03.06.
3. Sellega oli kaebuse esitaja jäetud kahe aasta ja 3 kuu kestel elatusvahenditest ilma. V.P on märkinud vastustajaks Rahandusministeeriumi ning kaebuse kohaselt pöördus avaldaja 11.06.2008 vastavasisulise taotlusega Rahandusministeeriumi poole, kuid ei ole sellele vastust saanud.
4. Kaebus oli esitatud algselt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Tartu Halduskohtu 09.01.2009 määrusega anti haldusasi kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
5. Tallinna Halduskohtu 25.02.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta, sest kaebus oli vastuoluline. Avaldajal oleks tulnud täpsemalt määratleda, millist kahjunõuet ja kelle vastu ta esitada soovib. Eelnimetatud kaebuse käiguta jätmise määruses selgitati, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 2 lõike 1 kohaselt tekib isikul õigus taotleda hüvitist kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise päevast. See seadus reguleerib kahju hüvitamist, mis tekkis seoses alusetu vabaduse võtmisega, mitte aga ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud võimalikku kahju. Nimetatud seaduse § 4 lõike 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates ning sama seaduse ja paragrahvi lõike 6 kohaselt võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Kui kaebuse eesmärgiks on aga taotleda kahju hüvitamist, mis tekitati avaldajale väidetavalt Viru Maakohtu määruse alusel Eesti Riikliku Autoregistri Narva osakonna inspektori ametikohalt kõrvaldamisega, siis peaks olema vastustajaks tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 1 Justiitsministeerium. Sellisel juhul tuleks pöörduda kõigepealt Justiitsministeeriumi poole ja kui ministeerium jätab nõude täies ulatuses või osaliselt rahuldamata, siis on võimalik hiljem ka kohtu poole pöörduda. Seega oleks kohene kohtusse pöördumine ennatlik. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib aga taotleda muude kriminaalmenetluse toimingute läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb lisaks kahjusumma äramärkimisele, selgitada kes ja milliste toimingutega on väidetava kahju tekitanud, milles seisneb kahju tekitanud toimingute õigusvastasus ning milline on põhjuslik seos kahju ja haldusorgani õigusvastase tegevuse/tegevusetuse vahel. Samas ei tohiks see kattuda selliste toimingutega, mida oli võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine on reguleeritud põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 228 –
6. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 306 on loetletud need küsimused, mida kohus kohtuotsuse tegemisel lahendab ning eelnimetatud paragrahvi esimese lõike punktide 13 ja 14 kohaselt tuli lahendada ka küsimused sellest, kuidas toimida näiteks asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega ning millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kui kahju hüvitamise nõue baseerub sellisel tegevusel, mida oleks tulnud vaidlustada ja hinnata kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras, siis ei ole halduskohtu poole pöördumine teoreetiliselt küll välistatud, kuid nõudel ei pruugi olla sisulist perspektiivi. Lähtuvalt eeltoodust selgitati kaebuse käiguta jätmise määruses, et sel juhul kui kaebuse esitaja kavatseb nõuda haldusasja 3-08-2670 raames Rahandusministeeriumilt ainult alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju kahe päeva eest, siis võib vastata ka ühe lausega ning selles osas saaks kaebuse menetlusse võtta. Kui avaldaja määrusele ei vasta, tõlgendab kohus seda selliselt, et ta ei soovi kaebuse menetlemist.
7. Eelnimetatud käiguta jätmise määrus on saadetud kaebuse esitajale väljastusteatega. Vastamiseks antud tähtaeg on möödas ja seega tuleb kaebus selle esitajale tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta HKMS § 11 lg 7 kohaselt selle esitajalt õigust seadusega sätestatud tähtaegasid arvestades vajaduse korral uuesti halduskohtusse pöörduda. Lähtuvalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada üldjuhul kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Enno Loonurm Kohtunik