Obsah (7)

§ 12§ 23§ 122§ 9§ 11§7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-203 Haldusasi U.Õ. kaebus Hanila Vallavalitsuse poolt 08.12.20

§ 12lg 3 alusel, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

3. Tuvastamisnõude kui alternatiivnõude osas jätta kaebus läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

4. Tühistada 28.01.2009 kohtumäärus Hanila Vallavalitsuse 08.12.2008 piiride kulgemise ettepaneku kehtivuse peatamise kohta esialgse õiguskaitse korras (

§ 122lg 3).

1. Saata käesoleva määruse ärakiri: *U.Õ.’le - kaebaja; e-post:xxxxxxxx; *Peeter Malve’le – kaebaja esindaja; e-post: info@amantese.ee; *Endel Tanissaar`ele – vastustaja esindaja; e-post: Endel.Tanissaar@hanila.ee; *A. M.’le – kolmas isik; e-post: xxxxxxxxxxx Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. U.Õ. esitas 26.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hanila Vallavalitsuse poolt temale 08.12.2008 maa ostueesõigusega erastamiseks tehtud piiriettepaneku tühistamise nõudes. 28.01.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kohtumääruses kohus selgitas, et tühistamiskaebuse esitamisel tuleb silmas pidada

§ 9

lõikes 1 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega, mida arvestatakse alates vaidlustatava haldusakti teatavakstegemisest. Kuna kaebaja sai vaidlustatavat piiriettepanekut sisaldava vallavalitsuse kirja kätte 12.12.2008, siis täitus kaebuse eistamise 30-päevane tähtaeg 12.01.2009. Kaebus on kohtule esitatud 26.01.2009, seega

§ 9lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kaebajal tuleb kohtule esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, näidates ära tähtaja möödalaskmise põhjused.

1. 06.02.2009 esitas kaebaja kohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Taotluses väidab kaebaja, et tal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada, kuna ta sai vastustaja piiriettepanekud kätte väga ebasobival ajal ning ka kaebaja esindajal ei olnud jõulupuhkuse ja riigipühade tõttu võimalik oma seisukohta tähtaegselt kujundada. Samuti kulus kaebajal omajagu aega selleks, et taotleda vastustajalt piiriettepanekute kohta vastuse koostamiseks lisaaega. Üksnes peale seda, kui oli selgunud, et vastustaja ei anna ajapikendust piiriettepanekutele vastuväidete esitamiseks ning kaebajal ei ole muul viisil võimalik oma õigusi kaitsta, otsustas ta pöörduda kohtusse. Seega jäi kaebajale esialgse kaebuse koostamiseks ainult 10 päeva, mis on asja mahukust arvestades ebamõistlikult lühike aeg.
2. Halduskohtu 12.02.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse ja paluti vastustajal ning kolmandal isikul esitada oma arvamus tähtaja ennistamise taotlusele.
3. Vastustaja oma arvamuses tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja kaebajal puudusid objektiivsed takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena ei ole käsitletavad riigipühad ega kaebaja esindaja jõulupuhkus. Mõjuva põhjusena ei saa arvestada ka seda, et kaebaja esindaja peale oma jõulupuhkust 12.01.2009 pöördus vastustaja poole piiride kulgemise ettepanekule vastuväidete esitamise tähtaja, mis lõppes 29.12.2008, pikendamise taotlusega. Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
4. Kolmas isik A.M. nõustub vastustaja seisukohaga. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Seadusandja on

§-s 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, 2 ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-38-01). Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saab lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa kindlasti lugeda riigipühi ega kaebaja esindaja jõulupuhkust. Mõjuva põhjusena ei saa arvestada ka seda, et kaebaja esindaja peale oma jõulupuhkust 12.01.2009 pöördus vastustaja poole piiride kulgemise ettepanekule vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise taotlusega, millest vastustaja keeldus. Olukorras, kus kaebajal pidi tekkima kahtlus, et vallavalitsuse poolt tehtud piiriettepanek, mille kaebaja sai kätte 12.12.2008, võib tema huve kahjustada, ei võinud kaebaja jääda ootama riigipühade ja oma esindaja jõulupuhkuse möödumist. Antud juhul puudusid objektiivsed asjaolud, mis oleksid takistanud kaebajal astuda õigeaegselt samme oma õiguste kaitseks vaide- või halduskohtumenetluses. Pealegi nähtub vastustaja seletusest kaebusele, et 08.12.2008 piiriettepanekus ei sisaldunud oluliselt midagi uut, võrreldes 03.01.2002 tehtud piiriettepanekuga (välja oli jäetud ainult ~0,1 ha teed), millele oli kaebaja juba oma vastuväited varem esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, siis lõpetab ta

§ 12lg 3 alusel asja menetluse.

7. Juhuks, kui kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, on kaebaja alternatiivse nõudena jäänud tuvastamisnõude juurde, paludes tunnistada Hanila Vallavalitsuse 08.12.2008 piiride kulgemise ettepanek õigusvastaseks. Vastavalt

§ 11

lg 1 punktile 3 kontrollib halduskohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Kohus leidis, et käesoleval juhul nähtub kaebuse põhjendustest, et kaebaja tegelik eesmärk on vabaneda piiriettepanekust, millega kaebaja arvates määrati temale ostueesõigusega erastatava maa suurus soovitust väiksemana, ja saavutada maa ostueesõigusega erastamine kaebaja poolt soovitud 29 ha ulatuses. 28.01.2009 kohtumääruse punktis 4 kohus selgitas kaebajale, et tuvastamiskaebusega ei ole kaebajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning selleks on kohane tühistamiskaebus. Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kaebuse 06.02.2009 täienduses on kaebaja endiselt esitanud alternatiivse tuvastamisnõude, märkides põhjendatud huvina järgmist: et kohtuliku kontrolli käigus saaks selgitatud välja kõik olulised rikkumised ja asjaolud, mida Lääne maavanem saab hiljem arvestada, et kaebajale soodsa kohtulahendi korral võib vastustaja ise oma piiriettepanekut muuta ja et kaebajal on otsusest vähemalt kasu võimaliku kahjunõude esitamisel ja seda juhul, kui maavanem ei sekku ning vastustaja viib õigusvastasel viisil maa erastamismenetluse siiski lõpuni. 8.

§23

lg 3 p 1 alusel võib kaebuse jätta läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebaja väidetud asjaolud on tõendatud.

§7

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebajal 3 puudub põhjendatud huvi vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal ei saa olla

§7

lg 1 tähenduses põhjendatud huvi halduskohtule säärase kaebuse esitamiseks, mille eesmärgiks on kohtulahendi saamine Lääne maavanema jaoks. Samuti võib haldusorgan oma haldusakti alati ise tühistada või seda muuta, kui ta leiab, et haldusakt on õigusvastane. Selleks ei ole vaja kohtu otsust. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral kohtu poolt jääb haldusakt kehtima koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega ning sellest ei tulene haldusorganile kohustust akti tühistamiseks või muutmiseks. Võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamine kaebaja poolt tulevikus on kaebaja väidetel võimalik vaid juhul, kui Lääne maavanem ei sekku ja vastustaja viib erastamismenetluse õigusvastasel viisil läbi. Kuna piiride kulgemise ettepanek on oma sisult esimene etapp MRS §9 lg 9 sätestatud erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis ja sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid, siis ei ole kaebajale ka piiride kulgemise ettepanekuga kahju tekitada saadud. Pealegi ei eelda kahju hüvitamise kaebus seda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks ning seda on võimalik tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja sellistes tingimustes oleks tuvastusnõude sisuline läbivaatamine mõttetu.

§ 23

lg 3 p 1 eesmärgiks on kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. 9. Tulenevalt

§ 84lg 4 p 4 ei kuulu tagastamisele tasutud riigilõiv.

10. Vastavalt

§ 122

lg-le 3 võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kohus leiab, et seoses tühistamiskaebuse menetluse lõpetamisega tuleb 28.01.2009 kohtumäärus Hanila Vallavalitsuse 08.12.2008 piiride kulgemise ettepaneku kehtivuse peatamise kohta esialgse õiguskaitse korras tühistada. Marion Vakker kohtunik 4