3-09-563/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 20.märtsil 2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-563 Haldusasi E. P. kaebus Haapsalu Linnavalitsuse 4.03.2009.a. korralduse nr 148 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Haapsalu Linnavalitsuse 4.03.2009.a. korraldusega nr 148 lõpetati E. P. sõlmitud Haapsalus xxxxxxx majas asuva sotsiaaleluruumi üürileping alates 9.03.2009.a. Korralduse kohaselt on xxxxxx elanikud alates 2009.a. esitanud kaebaja kohta mitmeid kaebusi ning korrarikkumiste ja kodurahu häirimise tõttu on kohale kutsutud ka politsei. 18.02.2009.a. esitas kaebaja linnavalitsusele seletuskirja nr 16-1.4/915, milles tunnistas konflikti naabritega ning lubas nimetatud rikkumised lõpetada, lubadusest mittekinnipidamisel palus käsitada seletuskirja üürisuhte lõpetamise avaldusena. Kuna kaebajapoolsed rikkumised jätkusid, esitas ta 28.02. 2009.a. teate nr 4.2-2.6/1063, milles palus lõpetada üürisuhe alates 9.03.2009.a. ning abi kolimisel. Kohtule esitatud kaebuses taotleb E.P. korralduse tühistamist ja kahju hüvitamist. Kaebusest nähtuvalt kutsus linnavalitsuse töötaja R.Reinola kaebaja 28.02.2009.a. linnavalitsusse ja sundis kirjutama avalduse korterist loobumiseks. 9.03.2009.a. murti kaebaja korteri uks lahti, viidi ära mööbel ja muud asjad ning tal on keelatud korterisse siseneda, millega tekitati talle kahju. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS §-le 4 lg 1 võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakti peale. Seega saab halduskohtusse kaebuse esitada vaid sellise õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegusel juhul on tegemist Haapsalu Linnavalitsuse ja E.P. vahelise üürivaidlusega, mis oma olemuselt on tsiviilõiguslik. Vaidlustatud korraldus on mõistetav tsiviilõigusliku tahteavaldusena üürilepingu lõpetamiseks. Kuna kaebaja nõue puudutab haldusorgani eraõiguslikku tahteavaldust konkreetse lepingu lõpetamiseks, on vaidlustatud korralduse näol tegemist tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mille kehtivust saab hinnata maakohus hagimenetluse korras. Halduskohtul pole pädevust hinnata haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on väljendatud osana haldusaktist ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Kuna tegemist on tsiviilasjaga, võib E.P. tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 alusel pöörduda maakohtusse. Kohtunik: D.Maastik