← Eesti

3-08-1190/28

Obsah (8)§56§64§59§57§55§60§58§87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1190 Haldusasi OÜ Onix Kinnisvara kaebused

§56. Käskkirjast ei selgu, millise mälestise liigiga on tulenevalt Mu

KS §2 tegu Pikk tn 16 hoone juures. Käskkiri tuli kaebajale täieliku ootamatusena, kuna korteriomandi notariaalses müügilepingus 22.05.2007 Pärnu linna esindaja kinnitas, et lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid ega muid piiranguid. Käskkirjas puudub vaidlustamisviide.

  1. 21.11.2008 vormistas Muinsuskaitseamet käskkirja nr 38-A. Ka see ei ole osaliselt õiguspärane. Käskkirja esimeses punktis otsustakse lõpetada Pikk tn 16 ajutine kaitse, kuid samas lisatakse, et on vajalik välisarhitektuurse lahenduse restaureeriv taastamine. Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusega nr 287 kehtestatud „Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra“ (edaspidi – Kord) §6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et Muinsuskaitseamet teeb asja ajutise kaitse all olemise ajal kindlaks asja mälestiseks tunnistamise vajaduse ja kas tunnistab selle mälestiseks või mitte või lõpetab ajutise kaitse. Muinsuskaitseamet on teinud kaebaja suhtes mingu muu seadusevälise lahenduse, mille põhjendus ja selle alusdokumendid on kaebajale teadmata. Nimetatuga riivatakse kaebaja põhiseaduslikku õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samuti ei ole kaebajale mingiski vormis kättesaadvaks tehtud käskkirjas nimetatud alusdokumente.
  2. Kaebaja vaie rahuldati vastustaja poolt 30.12.2008 osaliselt. Vaideotsuses märgitakse, et 21.11.2008 käskkirja nr 38-A muudetakse osaliselt. Kes ja millise otsusega kaebaja vaide osaliselt rahuldas, vaideotsusest ei selgu, samuti ei ole sellist otsust kaebajale saadetud.

§64lg 1 ja 70 lg 1 tulenevalt muudetakse haldusakti iseseisva haldusaktiga.

Vaideotsusele on aga lisatud sama 21.11.2008 käskkiri nr 38-A, milles on võrreldes esialgse 21.11.2008 käskkirjaga nr 38-A vahetatud sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“. Samas märgitakse vaideotsuses, et haldusaktis nr 38-A parandatakse ilmne ebatäpsus

§59järgi.

Haldusakti muutmine ja ilmse ebatäpsuse parandamine on erinevad toimingud ja on erinevate õiguslike tagajärgedega ning vormistatavad erinevate menetlustoimingutega. Kaebajale ei ole teada, millist toimingut rakendas vastustaja.

§59

järgi saab haldusaktis parandada kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Vastustaja aga parandab oma põhjendamata käskkirja nende arvates põhjendatuks vahetades ära sõnad „vajalik“ ja „soovitav“. Kord ei näe ette ajutise kaitse tingimuslikku lõpetamist, kus veel midagi soovitatakse ning milline ilmselt takistab oma vara valdamist, kasutamist ning käsutamist.

  1. Kaebaja palub kohut tunnistada Muinsuskaitseameti peadirektori 23.05.2008 käskkiri nr 13-A õigusvastaseks, tühistada Muinsuskaitseameti peadirektori 21.11.2008 käskkiri nr 38-A osas, millega on kaebajale pandud kohustus restaureerida Pikk tn 16 elamu ning tühistada Muinsuskaitseameti 30.12.2008 vaideotsus nr 1.1-7/
  2. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  3. Muinsuskaitseamet vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses Muinsuskaitseameti peadirektori 23.05.2008 käskkirjale nr 13-A ei ole toodud põhjendatud ega tähtsust omavat asjaolu, mis oleks käskkirja väljaandmise otsustamist mõjutanud või andnud põhjuse tunnistada käskkiri õigusvastaseks. Ajutise kaitse tähtaeg (kuus kuud) on möödunud, ajutine kaitse on lõpetatud, seega on kaebus õigustühine.
  4. Muinsuskaitseameti peadirektori 21.11.2008 käskkirjaga nr 38-A lõpetati ajutine kaitse ja leiti, et on vajalik välisarhitektuurse lahenduse restaureeriv taastamine. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oli vaides õigesti märkinud, et selliselt on käskkiri põhjendamata. Vastustaja leidis, et käskkirjas viidatud arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu ja Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni otsused on käskkirjas nr 38-A soovitavad, mitte kohustuslikud ning on seetõttu parandanud ilmse ebatäpsuse

§59järgi.

Vaildustamisviite puudumine ei mõjuta tulenevalt

§57lg 2 haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkirjad riivavad kaebaja Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõigust. Omandiõiguse kitsendused sätestab seadus. MuKS §11 lg 3 sätestab, et ajutise kaitse alla võetud asja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud mälestise kohta käivaid nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse puhul on tegemist erimenetlusega.

§55lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.

Antud juhul nähtub 23.05.2008 käskkirjast nr 13-A, et MuKS §11 alusel võetakse hoone ajutise kaitse alla. Kui isik leiab, et tema ei mõista haldusakti sisu, siis on tal alati võimalus esitada teabenõue selgitustaotluse saamiseks. Kaebaja ei ole vastustaja poole pöördunud taotlusega, millest nähtuks, et ta ei ole mõistnud haldusakti sisu. Vaidlustamise aluseks ei saa olla väide, et aktist ei ole võimalik aru saada, kui kaebajal on kasutamata seadusest tulenevad võimalused esitada haldusorganile selgitamistaotlus. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke dokumente, leiab, et kaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
  2. MuKS §11 lg 1 kohaselt Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt ajutise kaitse alla võtmisel määratakse kindlaks ajutise kaitse kord ning ajutise kaitse alla võetud asja suhtes kohaldatakse MuKS-s sätestatud mälestise kohta käivaid nõudeid ja omandikitsendusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kultuuriväärtusega asi võetakse ajutise kaitse alla ja kaitse lõpetatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Vastav kord kehtestati Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusega nr
  3. Korra §2 kohaselt Muinsuskaitseameti peadirektor otsustab, kas asja ajutise kaitse alla võtmine on põhjendatud, määrab ajutise kaitse korra ning annab sellekohase käskkirja. Nimetatust sättest nähtub, et ajutise kaitse alla võtmise käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt.
  4. Muinsuskaitseameti peadirektori 23.05.2008 käskkirjaga nr 13-A võeti kuueks kuuks ajutise kaitse alla Raudteevalitsuse villa Pärnu linnas Pikk tn 16 (katastritunnus 62510:127:0002). Käskkirja õiguslikuna alusena viidatakse selles MuKS §11 ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr 287 (määruse vastuvõtmise aja kohta käskkirjas viide puudub). Kuna käskkirja näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, siis tulenevalt

§56

peaks selles käskkirjas olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakt, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab lisaks õigusliku aluse märkimisele olema ka motiveeritud. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik abinõu selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sh kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Pelgalt haldusakti õiguslikele alustele viitamine ei kujuta endast haldusakti piisavat põhjendamist. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis tuleb ära tuua vähemalt põhimotiivid, sest diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline. Kohtumenetluse käigus esitatud ning üldsõnaline motivatsioon ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat haldusakti motiveerimise kohustust. Vaidlustatud 23.05.2008 käskkirjast nr 13-A ei nähtu, millised olid haldusakti andja kaalutlused ja põhjendused. Käskkiri on täielikult motiveerimata. Motiveerimata käskkiri on õigusvastane juba seepärast, et kohtul pole võimalik sisuliselt kontrollida, miks on käskkiri antud. Kuna kaebaja põhjendatud huvi käskkirja nr 13-A õigusvastasuse tuvastamiseks tagantjärele seisneb kahju hüvitamise nõude võimalikus ettevalmistamises, siis tuleb 23.05.2008 käskkiri nr 13-A tunnistada õigusvastaseks.

  1. Korra §6 lg 1 kohaselt Muinsuskaitseamet teeb asja ajutise kaitse all olemise ajal kindlaks asja mälestiseks tunnistamise vajaduse ja kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see mälestiseks MuKS §12 lg 5 alusel, s.o. kultuuriministri käskkirjaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui asi ei vasta mälestise tunnustele, lõpetatakse Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga asja ajutine kaitse. Asja ajutise kaitse lõpetamisel ei näe MuKS ega Kord ette asja omanikule mingite nõuete esitamist. Muinsuskaitseameti peadirektori 21.11.2008 käskkirjaga nr 38-A lõpetati Pärnu linnas Pikk tn 16 elamu ajutine kaitse. Käskkirja õiguslikuks aluseks on MuKS §11 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 287 (taas puudub viide määruse vastuvõtmise ajale). Samas märgitakse käskkirja kolmandas lauses tuginedes Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 26.09.2008 otsuse nr 80 p-le 3 ja Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 7.10.2008 otsuse nr 138 p-le 30 (sisuliselt on tegemist ekspertnõukogu ja kooskõlastamise komisjoni protokolliliste otsustega), et „Kuna villal on hilise juugendstiili näitena Pärnu linnapildis ka kunagise kitsarööpmelise raudteejaama kompleksi kuulunud hoonena nii linnapildiline kui ajalooline väärtus on vajalik välisarhitektuurse lahenduse restaureeriv taastamine.“ Kaebaja esitas 21.11.2008 käskkirjale nr 38-A vaide. Muinsuskaitseameti 30.12.2008 otsusega rahuldati kaebaja vaie osaliselt. Vaideotsuses tunnistab Muinsuskaitseamet, et 21.11.2008 käskkirjas nr 38-A lisatu, et on vajalik välisarhitektuurse lahenduse restaureeriv taastamine, on põhjendamatu. Muinsuskaitseamet märgib otsuses, „…et käskkirjas viidatud arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu ja Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni otsused on soovitavad, mitte kohustuslikud ja täpsustab selliselt väljaantud käskkirja ning parandab ilmse ebatäpsuse.“ Vaideotsuse resolutsioonis märgitakse, et „Käskkiri nr 38-A parandatakse ilmne ebatäpsus. Seoses sellega muudetakse haldusakt osaliselt.“
  2. Tulenevalt

§60

lg 2 on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa.

§64

lg 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. Seega sama seaduse §70 lg 1 tulenevalt haldusakti muudetakse iseseisva haldusaktiga. Kuigi vaideotsuse resolutsioon nägi ette 21.11.2008 käskkirja nr 38-A muutmise, s.o. iseseisva haldusakti andmise, ei ole vastustaja sellekohast haldusakti andnud. Küll aga saatis vastustaja kaebajale koos vaideotsusega parandatud 21.11.2008 käskkirja nr 38-A ja milles võrreldes algse käskkirjaga, on selle kolmandas lauses sõna „vajalik“ asendatud sõnaga „soovitav“. Vaideotsuses märgitakse, et „Haldusaktis nr 38-A parandatakse ilmne ebatäpsus

§59järgi.“ 16.

Ilmse ebatäpsusena

§59

tähenduses on käsitletavad eelkõige kirjavead, aga ka arvutusvead ja muud ilmselged „näpuvead“, mis võivad tekkida kiirustamise, hooletuse või lihtsalt tähelepanematuse tõttu. Haldusakti saab lihtsustatud korras muuta ehk parandada üksnes juhtudel, kui viga saab lugeda ilmselgeks ebatäpsuseks ja viga ei mõjuta haldusakti sisu. Kohus leiab, et algse käskkirja nr 38 kolmandas lauses sisalduva sõna „vajalik“ näol ei ole tegemist ilmselge ebatäpsusega, mille parandamiseks võis koostada veata haldusakti, millel on algse haldusaktiga sama kuupäev ja number ( sellisel juhul võib vajaduse korral lisada sellesse märkus selle kohta, milline viga on kelle poolt parandatud ja mis kuupäeval kõrvaldatud). Antud juhul tuleb hinnata, kas algse käskkirja kolmandas lauses sisalduva sõna „vajalik“ asendamine sõnaga „soovitav“ mõjutas käskkirja sisu. Sest kui see mõjutas käskkirja sisu, siis ei saanud viga parandada kui ilmset ebatäpsust, vaid vea parandamiseks tuli käskkirja muuta iseseisva haldusaktiga. Kohus leiab, et käskkirja nr 38-A kolmandat lauset oleks ilmse ebatäpsuse tõttu olnud võimalik parandada üksnes juhul, kui käskkiri oma vigasel kujul ei oleks vastanud vastustaja tegelikule tahtele ning see oli arusaadav ka kaebajale. Vaideotsuses märgitu võimaldab aga järeldada, et vastustaja tegelikuks tahteks oli algse käskkirjaga kaebaja kaudne kohustamine taastada Pikk tn 16 välisarhitektuurne lahendus ja nii sai sellest aru ka kaebaja. Asendades algses käskkirjas sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“, muutus ka käskkirja sisu, sest soovitusega ei kaasne haldusakti adressaadile mingit kohustust. Eeltoodut arvestades oleks vastustaja pidanud käskkirja nr 38-A kolmanda lause muutmiseks andma iseseisva haldusakti. 17.

§58

kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et kuigi vastustaja on parandanud vea algses käskkirjas kui ilmse ebatäpsuse ja vea parandamiseks ei ole keelatud koostada uut vigadeta haldusakti, millel on algse haldusaktiga sama kuupäev ja number, siis ei mõjutanud see rikkumine asja otsustamist. Vastustajal tuleks ka iseseisva haldusakti vastuvõtmisel muuta algse käskkirja kolmandat lauset selliselt, et asendada selles sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“. Samuti ei kaasne parandatud käskkirjaga kaebajale ühtki kohustust, ehk parandatud käskkiri ei ole kaebaja jaoks koormav. Seetõttu puudub

§58tulenevalt alus käskkirja nr 38-A tühistamiseks.

  1. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Kohus leiab, et 21.11.2008 käskkiri nr 38-A parandatud kujul ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira vabadusi. Käskkirjaga on Pikk tn 16 elamu ajutine kaitse lõpetatud ja käskkirja lisatud soovitus elamu välisarhitektuurse lahenduse taastamiseks ei kohusta kaebajat millekski. Kohus peab aga siinkohal vajalikuks märkida, et vastustaja poolt kohtule esitatud vastustaja 30.04.2008 kirjast nr 5.1-2/942 kaebajale nähtub, et Pikk tn 16 hoone asub Pärnu linna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis ja kus tulenevalt MuKS §24 kehtivad samuti kitsendused ja sama paragrahvi lg 1 loetletud tegevusteks on vajalik Muinsuskaitseameti ning linnavalitsuse luba. Nimetatud kirjast nähtuvalt on kõik ehitustööd Pikk tn 16 peatatud kuni kaebaja poolt vastavate toimingute sooritamiseni. Seega ei mõjuta parandatud käskkirja nr 38-A kehtivus või mittekehtivus iseenesest ka mingeid kaebaja tegevusi Pikk tn 16 kinnistul, sest MuKS §24 lg 1 loetletud tegevusteks peab kaebajal olema vastav luba. Seetõttu tuleb kaebus käskkirja nr 38-A osaliselt tühistamiseks jätta rahuldamata.
  2. Kaebaja taotleb ka Muinsuskaitseameti 30.12.2008 vaideotsuse nr 1.1-7/2528 tühistamist.

§87

lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtusse kaebuse esitada vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna vaidemenetluse esemeks olid Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjad nr 13-A 23.05.2008 ja nr 38-A 21.11.2008 ning kaebaja ei osanud kohtumenetluse käigus esile tuua ühtki õigust, mida tal vaidemenetluse käigus vaidemenetluse esemest sõltumatult rikuti, siis tuleb kaebus vaideotsusele jätta rahuldamata. 20. Menetluskulude hüvitamise nõudeid kohtule ei esitatud. Marion Vakker kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.