KS §2 tegu Pikk tn 16 hoone juures. Käskkiri tuli kaebajale täieliku ootamatusena, kuna korteriomandi notariaalses müügilepingus 22.05.2007 Pärnu linna esindaja kinnitas, et lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid ega muid piiranguid. Käskkirjas puudub vaidlustamisviide.
Vaideotsusele on aga lisatud sama 21.11.2008 käskkiri nr 38-A, milles on võrreldes esialgse 21.11.2008 käskkirjaga nr 38-A vahetatud sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“. Samas märgitakse vaideotsuses, et haldusaktis nr 38-A parandatakse ilmne ebatäpsus
Haldusakti muutmine ja ilmse ebatäpsuse parandamine on erinevad toimingud ja on erinevate õiguslike tagajärgedega ning vormistatavad erinevate menetlustoimingutega. Kaebajale ei ole teada, millist toimingut rakendas vastustaja.
järgi saab haldusaktis parandada kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Vastustaja aga parandab oma põhjendamata käskkirja nende arvates põhjendatuks vahetades ära sõnad „vajalik“ ja „soovitav“. Kord ei näe ette ajutise kaitse tingimuslikku lõpetamist, kus veel midagi soovitatakse ning milline ilmselt takistab oma vara valdamist, kasutamist ning käsutamist.
Vaildustamisviite puudumine ei mõjuta tulenevalt
10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkirjad riivavad kaebaja Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõigust. Omandiõiguse kitsendused sätestab seadus. MuKS §11 lg 3 sätestab, et ajutise kaitse alla võetud asja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud mälestise kohta käivaid nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse puhul on tegemist erimenetlusega.
Antud juhul nähtub 23.05.2008 käskkirjast nr 13-A, et MuKS §11 alusel võetakse hoone ajutise kaitse alla. Kui isik leiab, et tema ei mõista haldusakti sisu, siis on tal alati võimalus esitada teabenõue selgitustaotluse saamiseks. Kaebaja ei ole vastustaja poole pöördunud taotlusega, millest nähtuks, et ta ei ole mõistnud haldusakti sisu. Vaidlustamise aluseks ei saa olla väide, et aktist ei ole võimalik aru saada, kui kaebajal on kasutamata seadusest tulenevad võimalused esitada haldusorganile selgitamistaotlus. KOHTU PÕHJENDUSED
peaks selles käskkirjas olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakt, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab lisaks õigusliku aluse märkimisele olema ka motiveeritud. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik abinõu selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sh kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Pelgalt haldusakti õiguslikele alustele viitamine ei kujuta endast haldusakti piisavat põhjendamist. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis tuleb ära tuua vähemalt põhimotiivid, sest diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline. Kohtumenetluse käigus esitatud ning üldsõnaline motivatsioon ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat haldusakti motiveerimise kohustust. Vaidlustatud 23.05.2008 käskkirjast nr 13-A ei nähtu, millised olid haldusakti andja kaalutlused ja põhjendused. Käskkiri on täielikult motiveerimata. Motiveerimata käskkiri on õigusvastane juba seepärast, et kohtul pole võimalik sisuliselt kontrollida, miks on käskkiri antud. Kuna kaebaja põhjendatud huvi käskkirja nr 13-A õigusvastasuse tuvastamiseks tagantjärele seisneb kahju hüvitamise nõude võimalikus ettevalmistamises, siis tuleb 23.05.2008 käskkiri nr 13-A tunnistada õigusvastaseks.
lg 2 on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa.
lg 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. Seega sama seaduse §70 lg 1 tulenevalt haldusakti muudetakse iseseisva haldusaktiga. Kuigi vaideotsuse resolutsioon nägi ette 21.11.2008 käskkirja nr 38-A muutmise, s.o. iseseisva haldusakti andmise, ei ole vastustaja sellekohast haldusakti andnud. Küll aga saatis vastustaja kaebajale koos vaideotsusega parandatud 21.11.2008 käskkirja nr 38-A ja milles võrreldes algse käskkirjaga, on selle kolmandas lauses sõna „vajalik“ asendatud sõnaga „soovitav“. Vaideotsuses märgitakse, et „Haldusaktis nr 38-A parandatakse ilmne ebatäpsus
Ilmse ebatäpsusena
tähenduses on käsitletavad eelkõige kirjavead, aga ka arvutusvead ja muud ilmselged „näpuvead“, mis võivad tekkida kiirustamise, hooletuse või lihtsalt tähelepanematuse tõttu. Haldusakti saab lihtsustatud korras muuta ehk parandada üksnes juhtudel, kui viga saab lugeda ilmselgeks ebatäpsuseks ja viga ei mõjuta haldusakti sisu. Kohus leiab, et algse käskkirja nr 38 kolmandas lauses sisalduva sõna „vajalik“ näol ei ole tegemist ilmselge ebatäpsusega, mille parandamiseks võis koostada veata haldusakti, millel on algse haldusaktiga sama kuupäev ja number ( sellisel juhul võib vajaduse korral lisada sellesse märkus selle kohta, milline viga on kelle poolt parandatud ja mis kuupäeval kõrvaldatud). Antud juhul tuleb hinnata, kas algse käskkirja kolmandas lauses sisalduva sõna „vajalik“ asendamine sõnaga „soovitav“ mõjutas käskkirja sisu. Sest kui see mõjutas käskkirja sisu, siis ei saanud viga parandada kui ilmset ebatäpsust, vaid vea parandamiseks tuli käskkirja muuta iseseisva haldusaktiga. Kohus leiab, et käskkirja nr 38-A kolmandat lauset oleks ilmse ebatäpsuse tõttu olnud võimalik parandada üksnes juhul, kui käskkiri oma vigasel kujul ei oleks vastanud vastustaja tegelikule tahtele ning see oli arusaadav ka kaebajale. Vaideotsuses märgitu võimaldab aga järeldada, et vastustaja tegelikuks tahteks oli algse käskkirjaga kaebaja kaudne kohustamine taastada Pikk tn 16 välisarhitektuurne lahendus ja nii sai sellest aru ka kaebaja. Asendades algses käskkirjas sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“, muutus ka käskkirja sisu, sest soovitusega ei kaasne haldusakti adressaadile mingit kohustust. Eeltoodut arvestades oleks vastustaja pidanud käskkirja nr 38-A kolmanda lause muutmiseks andma iseseisva haldusakti. 17.
kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et kuigi vastustaja on parandanud vea algses käskkirjas kui ilmse ebatäpsuse ja vea parandamiseks ei ole keelatud koostada uut vigadeta haldusakti, millel on algse haldusaktiga sama kuupäev ja number, siis ei mõjutanud see rikkumine asja otsustamist. Vastustajal tuleks ka iseseisva haldusakti vastuvõtmisel muuta algse käskkirja kolmandat lauset selliselt, et asendada selles sõna „vajalik“ sõnaga „soovitav“. Samuti ei kaasne parandatud käskkirjaga kaebajale ühtki kohustust, ehk parandatud käskkiri ei ole kaebaja jaoks koormav. Seetõttu puudub
lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtusse kaebuse esitada vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna vaidemenetluse esemeks olid Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjad nr 13-A 23.05.2008 ja nr 38-A 21.11.2008 ning kaebaja ei osanud kohtumenetluse käigus esile tuua ühtki õigust, mida tal vaidemenetluse käigus vaidemenetluse esemest sõltumatult rikuti, siis tuleb kaebus vaideotsusele jätta rahuldamata. 20. Menetluskulude hüvitamise nõudeid kohtule ei esitatud. Marion Vakker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.