K. hagi M. S. vastu sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja K. K. kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus jättis K. K. hagiavalduse 23.03.2009.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Esitatud avaldus ei vasta enamikule hagile esitatavatest nõuetest, millised on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-s 363 ning 38. peatükis. Nimelt tuleb avaldus esitada kohtule selgesti loetavas masina või arvutikirjas, tuues välja menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid.
lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestatult eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Riigilõivuseaduse Lisas 1 toodud tabeli alusel kuulub avalduselt hagihinnaga kuni 25 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 5000 krooni. Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse väljastusteate alusel isiklikult 25. märtsil 2009.a kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtaeg möödunud, kuid hageja eeltoodud puuduseid kõrvaldanud ei ole. Tasumata on riigilõiv. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel kohus keeldub K. K. hagi M. S. vastu sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Maili Tartu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.