2-08-12068/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-12068 Tsiviilasi D.B.’i hagi V.M. ja S.S.`i vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: D.B. (IK xxx; elukoht: xxx) esindajad Kostja 1: V.M. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja 2: S.S. (IK xxx; elukoht: xxx) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) Menetlusosaliste (Kohtla-Järve
3. september
4. a ärakuulamine kohtus RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Tunnistada N.S.`i (IK xxx) sünniaktis, mis on koostatud Ida-Viru Maavalitsuses 15.02.
7. a, akt nr xxx, kanne isa kohta: „S.S., isikukood xxx“ ebaõigeks, kuna N.S. ei põlvne N.S.`ist. 1 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Pooled kannavad oma menetluskulud ise. I Asjaolud
8. N.S. on sündinud 06.02.
9. a Kohtla-Järve linnas. Sünd on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses 15.02.
10. a, kanne nr
11. N.S.`i sünnitunnistusel on alljärgnevad kanded vanemate kohta: isa – S.S. (IK xxx); ema – V.M. (IK xxx).
12. V.M. on koos elanud D.B.`uga ja S.S.`iga. II Hagiavalduse sisu
13. D.B. esitas 02.04.
14. a Viru Maakohtule hagi V.M. ja S.S.`i vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.
15. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt elasid hageja ja V.M. koos augustist
16. a kuni
17. a maini. Pärast nende kooselu lõppemist hakkas V.M. koos elama S.S.`iga.
18. veebruaril
19. a, kostjate kooselu ajal, sündis N.S. ning lapse sünnitunnistusele on isana kantud S.S.. Kui N. oli umbes 3-kuune, teatas V.M. hagejale, et lapse isa on tegelikult hageja – D.B., mitte aga S.S.. Hageja on jõudnud nüüdseks ka ise veendumusele, et N. on tema poeg, kuna väline sarnasus on ilmne. Seega on kanne lapse sünniaktis ebaõige ning N. ei põlvne S.S.`ist. Hageja tugineb PkS §
20. III Kostjate vastused 2
21. Kostja V.M. tunnistas hagi. Vastuse (tl 13) kohaselt on hageja väited tõesed ning N. isa on hageja. Kostja rasestus kooselu ajal D.B.`uga (jäi rasedaks hagejast)
22. aasta maikuus, vahetult enne lahkuminekut. Kuna laps sündis kostja kooselu ajal S.S.`iga, kanti viimane lapse sünniakti kostjate ühise avalduse alusel. S.S. arvas, et ta on lapse isa. Tegelikest asjaoludest teavitas kostja hagejat ja kostjat 2 alles siis kui N. oli 3-kuune.
23. Kostja S.S. tunnistas hagi. Vastuse (tl 14) kohaselt on hageja tõepoolest N.S.`i isa ning seda on kostjale kinnitanud ka V.M., kuid alles pärast lapse sünnidokumentide vormistamist. Kostja on veendunud, et laps ei põlvne temast. IV Eestkosteasutuse arvamus
24. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas omapoolse arvamuse (tl 25) ning oli arvamusel, et ei saa kindlalt väita, et N.S. põlvneb D.B.`ist. V Poolte ärakuulamine kohtus, kohtuistung
25. Kohtuistungil 16.09.
26. a jäi hageja hagi juurde ning selgitas, et peab ennast N. isaks.
27. Kostja V.M. selgitas, et laps põlvneb hagejast, laps ündis veebruaris, mistõttu läks segi, kes on lapse isa. Kostja rasestus
28. a mais. Kostja ei tea kindlalt, kellest ta rasestus.
29. Kostja S.S. selgitas, et ta arvab, et laps ei põlvne temast, kuid kindlalt seda ei tea.
30. Kohus tegi pooltele ettepaneku molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimiseks (DNA analüüside võrdlemine), et kõrvaldada kahtlused. Pooled nõustusid sellega. VI Ekspertiis
31. Kohus määras ekspertiisi kohtu 22.09.
32. a määrusega.
33. Ekspertiisiakti (tl 50-51) kohaselt ei ole DNA analüüsi tulemusel välistatud D.B.`i isadus N.S.`i suhtes, seega saab D.B. olla N. bioloogiline isa (tõenäosus 99,999985%). S.S. ei saa olla N. isa, kuna DNA analüüsi tulemuste alusel ilmnes, et üheksa uuritud DNA piirkonna osas ei olnud S.S.`il alleeli, mille N. on saanud oma bioloogiliselt isalt. VII Kohtuotsuse põhjendused
34. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. 3
35. Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lõige 2 p 2 sätestab, et vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik.
36. DNA ekspertiisiga on tõendatud, et N.S. põlvneb suure tõenäosusega (99,999985%) D.B.`ist.
37. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik 4