Obsah (7)

§ 24§ 5§ 23§ 38§ 21§ 471§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-777 Haldusasi V.K. kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamisek

§ 24lg 1 p 3).

3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja volitatud esindajale Gennadi Kull´ile ja Tallinna Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kolme päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates (

§ 5, 38, Ts

MS § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on V.K. kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamiseks teostama toiminguid kaebajale xxxxxxx Tallinn eluruumi erastamiseks (tl 30 – 31).
2. Tallinna Halduskohtu 11.12.2007 määrusega jäeti läbi vaatamata V.K. kaebus halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu (

§ 23lg 3 p 1) (tl 49 – 53).

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.2008 määrusega nr 3-3-1-38-08 rahuldati V. K. määruskaebus ja tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008 ja Tallinna Halduskohtu 11.12.2007 määrused haldusasjas nr 3-07-777 ning saadeti asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule (tl 98 – 103).
2. 28.10.2008 määrusega jätkas kohus haldusasja menetlust ning kohustas vastustajat esitama kohtule hiljemalt 28.11.2008 täiendava kirjaliku vastuse kaebuse kohta ning muud asjassepuutuvad tõendid (tl 108 – 109). Vastustaja esitas 28.11.2008 Tallinna Halduskohtule 1 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks kuni 22.12.2008 seoses loodetava kompromissi sõlmimisega (tl 115 – 117). Kohus rahuldas 01.12.2008 määrusega vastustaja taotluse ja pikendas kirjaliku vastuse esitamise tähtaega kuni 22.12.2008 (tl 118-119). 19.12.2008 esitas vastustaja taotluse menetluse peatamiseks kompromissläbirääkimiste pidamise ajaks kuni 02.07.2009 (124-125).
3. 29.12.2008 määrusega peatas kohus haldusasja menetluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
4. 25.03.2009 esitasid kaebuse esitaja V.K. ja Tallinna Linnavalitsus kohtule taotluse haldusasjas nr 3-07-777 kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks.
5. Kompromissis kinnitavad pooled, et pooltel on soov lõpetada Tallinna Halduskohtu menetluses olev haldusasi nr 3-07-777 kompromissiga, mille tingimustes on saavutatud üksmeel. 7.
6. Kompromissi sõlmimise alustena on märgitud Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.2008 määruses nr 3-3-1-38-08 märgitud järgmised asjaolud: - A. ja V.K. sõlmisid
7. märtsil 1994 notariaalse kokkuleppe üürilepingu alusel kasutatava Tallinnas xxxxxxx asuva eluruumi ostmiseks A.K. poolt. A.K. esitas
8. novembril 1994 Pirita Linnaosa Valitsusele avalduse eluruumi asukohaga xxxxxxx (hilisem xxxxxxxx) erastamiseks. - Tallinna Linnavolikogu
9. jaanuari 1995 otsusega nr 2 lisati elamu aadressiga xxxxxxxx erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. A.Kx ja Pirita Linnaosa Valitsuse vahel sõlmiti
10. augustil 1999 eluruumi asukohaga xxxxxxxx üürileping tähtajaga kuni
11. august 2004, pikenemise võimalusega järgnevaks viieks aastaks. A.K. suri xx xx xxxx. Sellega seoses vormistati varem sõlmitud üürileping
12. septembril 2000 ümber V.K. nimele viisil, et üürilepingu peale kirjutati „Seoses A.K. surmaga ümber vormistatud 11.09.2000 abikaasa V.K. nimele“. Tallinna Linnavolikogu
13. mai 2004 otsusega nr 122 arvati xxxxxxxx (endine xxxxxxxx) erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirjast välja. Pirita Linnaosa Valitsus avaldas nimetatud otsuse
14. juunil 2004 ajalehes Pealinn. - V.K. esitas
15. veebruaril 2007 Pirita Linnaosa Valitsusele teabenõude erastamisega viivitamise põhjuste kohta. Koos teabenõudega esitas V.K. enda nimel täiendava avalduse Tallinnas xxxxxxxx asuva eluruumi erastamiseks. - V.K. esitas
16. juulil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamist tegema toiminguid Tallinnas xxxxxxx eluruumi erastamiseks. V.K. asus kaebuses seisukohale, et tal on seadusest tulenev õigus erastada üürilepingu alusel kasutatav eluruum. - Samuti on kompromissi sõlmimise alusena märgitud Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.2008 määruses nr 3-3-1-38-08 väljendatud seisukoht et V.K.l tekib eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objekt. Peale xxxxxxx eluruumide erastamisele mittekuuluvate nimekirjast väljaarvamist pidi seega linnaosa sellest üürnikule kirjalikult teatama ning üürnikul oleks arvates teate saamisest 3 kuu jooksul olnud õigus taotleda selle pinna erastamist. Kuivõrd
17. veebruaril 2007 on üürnik esitanud eluruumi erastamise taotluse siis tuleb lugeda see õigeaegseks ning avaldus koostoimes
18. aastal esitatud avaldusega läbi vaadata. 7.
19. Kompromiss on sõlmitud järgmistel tingimustel (kompromissi p 3): 3.1 Tallinna Linnavalitsus (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) kohustub, hiljemalt
20. augustiks 2009 jagama Tallinnas xxxxxxx asuva kinnistu korteriomanditeks ning sõlmima V.K.ga notariaalse Tallinnas xxxxxxxxx paikneva korteriomandi erastamise müügi- ja asjaõiguslepingu. 2 3.1.1 Lähtudes eluruumi erastamise seadusest ja korteriomandiseadusest võõrandatakse korteriomand hinnaga, mis ei ületa xxxxxxx eluruumi erastamise ja korteriomandi moodustamisega seonduvate kulude maksumust; 3.1.2 Tallinnas xxxxxxx korteriomandi erastamiseks sõlmitava müügi- ja asjaõiguslepingu ning kinnistusraamatusse kande tegemisega seotud notaritasud ja riigilõivud tasub V.K.; 3.1.3 Kui Tallinna Linnavalitsus rikub punktis 3.1 sätestatud kohustuse täitmise tähtaega ja viivitus on tingitud linnavalitsuse tegevusetusest on linnavalitsus V.K. nõudel kohustatud maksma 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni leppetrahvi; 3.1.4 V.K.l on õigus nõuda Tallinna Linnavalitsuselt kokkuleppes sätestatud leppetrahvi maksmist kahe kuu jooksul arvates päevast, mil leppetrahvi nõudmise õigus tekkis. Antud tähtajaks nõude esitamata jätmisel kaotab V.K. õiguse nõuda leppetrahvi. 3.2 Lähtudes ühisest soovist lõpetada kohtumenetlus kompromissiga, paluvad pooled Tallinna Halduskohtul käesolev kompromiss ilma istungit pidamata kinnitada ja haldusasja menetlus lõpetada. 3.4 Poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. 3.5 Pooled on teadlikud

§ 24

lõikes 2 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, st menetluse lõpetamise korral ei saa isik samas asjas uuesti kohtusse pöörduda. 3.6 Menetlusosalised on kokku leppinud ja avaldavad kohtule, et vastavalt

§ 38, Ts

MS § 630 lõike 2 ja § 659 sätetele lühendavad nad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. KOHTU SEISUKOHT 8. Vastavalt

§-le 22 toimub menetluse peatamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, tuleb haldusasja menetlus uuendada. 9. Vastavalt

§ 21

lg-le 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole tuvastanud

§ 21lg-s 3 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid.

10. Pooled on kohtule teatanud, et pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega on pooled teadlikud, et kompromissi määrusega kinnitamisel asja menetluse lõpetamisel ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2).

11. Kompromissi punktis 3.6 on pooled kokku leppinud, et nad vähendavad käesoleva kompromissi Tallinna Halduskohtu kinnitamise määruse vaidlustamise tähtaega 3 päevani. Vastavalt

§ 471

lg-le 3 on määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse peale 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole reguleeritud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist. Samas sätestab

§ 5

lg 1, et halduskohus juhindub halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestab halduskohus tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes halduskohtumenetluse erisusi.

§ 38sätestab, et apellatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Ts

MS § 661, mis reguleerib määruskaebuse esitamist, lõige 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 3 12. Vastavalt

§ 92

lg-le 6 kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on menetlusosalised kompromissi punktis 3.4 kokku leppinud, et poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. 13.

§ 21

lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24lg 1 p 3 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus määrusega esitatud kompromissi selles soovitud tingimustel ning lõpetab haldusasja menetluse. Aili Maasik kohtunik 4