lg 1 alapunkti 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Toodud seadusenormi kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjalt rahaliste kohustuse kogusummas 337833,52 krooni, täitmist. 2
§-dega 108 lg 1, 145, 65 lg 1 palub hageja nõuda Kostjalt B.A-lt välja rahalise kohustuse täitmisena 337833,52 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kohtule 27.12.2006 esitatud vastuse kohaselt (tl 49) kostja vaidles vastu, et Harju Maakohus võttis AS DGM Sh hagi menetlusse. Kostja pidev elukoht on Narva-Jõesuu. Tallinnas elas ta ajutiselt seoses tööga. Kostja ei tunnista hagi. Vastuväited hagile on selles, et esiteks, võlasuhted 16.01.2004 tekkisid mitte kostjal, aga OÜ-l P. Teiseks, täites neid kohustusi, tagastas OÜ P 06.02.2004 sularahas AS-ile DGM Sh 181341,36 krooni + käibemaks 39806,64 krooni, kokku 221148,00 krooni. See ligikaudselt on 20000 USA dollarit. Tõendina lisas kostja AS DGM Sh kviitungi koopia sissetulekuorderile nr 06020401 nimetatud summana. See summa läks mahaarvamisele kahe firma vahel. Vastuhagi esitada ei soovi. Palub mõista hagejalt välja tema kohtukulud. Arvab, et hagejaga võib saavutada kokkuleppe, kui ta on nõus kompromissiga. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 26.03.2007 esitas hageja oma arvamuse hagi vastuse kohta (tl 61-64), mille kohaselt kostja vastuväidete kohaselt OÜ P tagastas hagejale väidetavalt 06.02.2004.a. 181 341 krooni pluss käibemaks, mille kohta esitas Kostja kassa sissetuleku orderi, 28.05.2003.a, summas 59578, 20 krooni, sealhulgas käibemaks on 9088, 20 krooni. Hageja rõhutab, et OÜ A.I. F ja I (laenulepingus nimetatud Laenuandja) ja OÜ P (Laenusaaja) vahel
lg 1 sätestatud käenduslepingule.
Kostja poolt 16.01.2004 käenduslepingule antav tõlgendus, mille kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda üksnes põhikohustuse tagamist ning ei saa nõuda käendusega tagatud põhikohutuse täitmist, on hagejale arusaamatu ega pole mõistlik. Hageja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Hageja jäi oma nõuete juurde. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSELE HAGI VASTUSE KOHTA Kostja esitas kohtule 25.04.2007 (tl 70-71) oma seisukoht hageja arvamusele hagi vastuse kohta, mille kohaselt tutvunud hageja seisukohaga sai kostja aru, et on eksinud, kui lisas hagi vastusele kassasissetuleku order 2003.a eest. Hagejal on õigus, millal ta väitab, et see order ei puuduta antud asjasse. Kostja selgitan selle asjaolu sellega, et kostja omavahelised suhted A.I.F ja I OÜ-ga, samuti DGM Sh AS-iga olid väga tihedalt seotud. Nad tihti tegid üks teisele mahaarvamusi, käesoleval ajal kostja lihtsalt ajas dokumentide segi. Seetõttu palub kostja hagejalt ja kohtult ebatäpsuse pärast. vabandust hagile vastuses lubatud mittetahtliku 4
lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud norm reguleerib küsimust, milliste eelduste esinemise korral saab võlausaldaja nõuda käendajalt käendatava kohustuse täitmist (nimetatud nõude esitamise võimaluses käendaja vastu väljendubki käendaja vastutus). VOS § 145 lg 1 kohaselt on võlausaldaja käendaja vastu suunatud nõudele põhimõtteliselt 3 eeldust: eksisteeriv kehtiv käendusleping, käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu ning saabunud nn käendusjuhtum. Kui käendusega tagatud kohustus ei ole tekkinud, on käendusleping sisuliselt esemetu, kuna võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada (
I; Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, lk 504). Hageja ja Kostja vahel 16.01.2004 sõlmitud käenduslepingu kohaselt on Hageja Kostja vastu suunatud nõudeõiguse tekkimise eeldusteks OÜ P poolt 16.01.2004 laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse A.I.F JA I OÜ-gu ees täitmatajätmine ning selle kohustuse täitmine Hageja poolt vastavalt Hageja ja A.I.F JA I OÜ-gu vahel 16.01.2004 sõlmitud käenduslepingule. 5
lg 1 järgi peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Viidatud õigusnormi järgi oli P OÜ-1, kes Kostja väidete kohaselt täitis käenduslepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt, õigus nõuda Hagejalt täitmist kinnitava dokumendi, juhul kui Hageja poolt välja antud 06.02.2004 kviitung, OÜ P poolt värske kala eest tasumise kohta, ei olnud õige. Hageja leiab, et kuna väidetav võlgnik, s.o P OÜ võttis selle dokumendi vastu 06.02.2004 ning ei ole dokumendi (täitmise dokumendi
lg 1 tähenduses) õigsust vaidlustanud, ei saa P OÜle, tema poolt rahalise kohustuse täitmise kohta välja antud dokumendi ebaõigsust tõendada tunnistaja, s.o Kostja poja, ütlustega.
Viidatud seaduse normi kohaselt ei saa tõendada rahalise kohustuse täitmist tunnistaja ütlustega ning tunnistaja ütlus ei oleks kohane tõend rahalise kohustuse täitmise asjaolu tõendamisel vastavalt
MS § 238 lg 2. Toodud põhjendustel vaidleb Hageja vastu Kostja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks, kes väidetavalt peab kinnitama, et OÜ P täitis kohustusi Hageja ees käenduslepingu järgi, mitte kala ostu-müügilepingu järgi. Hageja avaldus viivitusintressi väljanõudmiseks 6
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 järgi nõuab hageja kõrvalnõudena viivisintressi 9,75 % - ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt. Hageja palub nõuda Kostjalt välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 viivisintress summas 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt. KOSTJA ARVAMUS HAGEJA 01.06.2007 MENETLUSDOKUMENDILE Kostja esitas kohtule 30.07.2007 oma arvamuse hageja 01.06.2007 avaldusele (tl 86-87). Arvamuse kohaselt oma 01.06.2007.a kirjas hageja esindaja ekslikult hindab 06.02.2004 kviitungi teadvalt tõelisena. Tegelikkuses kviitungis puudub dokumentaalne alus raha kandmiseks - arve või saatelehe number ja/või kuupäev, puudub ka kauba kogus. Võrdluseks lisas kostja 24.05.2003 arve-saateleht ja selle alusel vastuvõetud kviitung 54563,20 krooni. Hageja esindaja väide sellest, et tema raamatupidamistõend 15.03.2007 on ebatäpne, tekitab irooniat. Seoses hageja kahtlusega enda tõendis avaldas kostja taotluse kohustada hagejat esitada AS DGM kassaraamat 2004,a eest. Kostja tegelikult ei vaidlusta 06.02.2004 kviitung. See kviitung, tegelikult, kinnitab kostja firma poolt (OÜ P) Hageja kassasse raha sisse kandmist. Tõenäoline aga, et Hageja juhataja jaoks oli kasulikum näidata raamatupidamisaruannetes raha laekumisena kauba (värske kala) eest, kui kahjude hüvitisena. Kuna Kostja ja Hageja pika aja jooksul töötasid omavahelisel usaldusel, kostja firma tol ajal rahuldas selle kviitungiga. Nüüd kahtlustab kostja, et Hageja ei kajasta selle raha laekumist oma kassaraamatus. Julia Tuštšenko väited sellest, et nagu tunnistajate ütlustega ei tohi tõendada rahakohustuse täitmise asjaolud, on TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 2 vastuolus. Materiaalne seadus (
Tunnistaja I.A ütlusega kostja ei kavatse 06.02.2004 kviitungi ümber lükata või selle kviitungi asendada. Kostja vaid tahab täpsustada, kinnitada selle tõendiga, et 06.02.2004 kviitungiga on Hageja poolt vastu võetud raha mitte “värske kala” eest, vaid rahavõla tagastamise eest. Millest kala ostu-müügilepingust mainib Hageja esindaja, ei ole selge. Hageja viiviste arvestust kostja ei tunnista. 7
) § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Tulenevalt
lg-st 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda 8
lg 5 p-de 1-6 järgi lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vastavalt
lg-le 7 kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga ning sama paragrahvi lg 8 kohaselt lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab, et tema ja B. A vahel tekkisid suhted, mis tulenevad käenduslepingust. Kohus ei ole sellega nõus. Käenduslepinguga kohustub käendaja
järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja
lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Oma 16.01.2004 kirjaliku dokumendiga lubas B. A AS-le DGM Sh, kui garantii andjale, tagama laenu tagastamise. Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikus olevate materjalidega ja poolte seletustega tuli järeldusele, et B. A ühines OÜ P kohustusega võlaõigusseaduse (
) §-s 178 sätestatud mõttes.
lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. 16.01.2004 dokumendi tekstist on näha, et see oli antud B.A kui OÜ P omaniku poolt. Seega leiab kohus, et seda dokumenti võib tõlgendada kolmanda isiku – B.A - kokkuleppena võlgnikuga OÜ P kohustusega ühinemiseks. Kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Kohus juhindub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 p-des 13 ja 14 väljendatud seisukohast. B. A huvi OÜ P kohustusega ühinemiseks seisnes selles, et OÜ P, kelle osanik ja juhatuse liige ta oli, ei saaks laenu OÜ-lt A.I. F ja I ja AS DGM Sh ei sõlmiks käenduslepingu, kui ei oleks andnud oma kirjaliku dokumendi.
Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. 9
lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. AS DGM Sh täitis oma käenduslepingust tuleneva kohustuse OÜ A.I F ja I ees, makstes 337833,52 krooni OÜ P eest. OÜ P on kustutatud äriregistrist, seega ta on lõppenud ja tema vastu ei saa esitada nõuet. Kohus leiab, et lähtudes ülaltoodust AS DGM Sh hagi B. A vastu 337833,52 krooni nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja väidega, et OÜ P täitis oma kohustuse OÜ A.I. F ja I ees, mis tulenes 16.01.2004 laenulepingust. OÜ A.I. F ja I 26.03.2007 õiendis, mis kohus loeb dokumentaalseks tõendiks (tl 65) kinnitab et 16.01.2004 laenulepingu nr 16012004/PAL järgi ei ole OÜ P laenu tagastamiseks mingeid makseid teostanud. AS DGM Sh on tasunud 16.01.2004 käenduslepingu järgi 337833,52 krooni perioodil 10.01.2005.03.11.2005. Kohus jätab tähelepanuta AS DGM Sh poolt OÜ-le P 06.02.2004 väljaantud kviitung-orderi 06020401 summas 221148 (tl 72) ja AS DGM Sh 15.03.2007 raamatupidamise tõendi (tl 66), kuna kohus leiab, et need dokumendid ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Antu asja arutamise esemeks on võlasuhted OÜ A.I. F ja I ning OÜ P ja B.A vahel. 01.06.2007 esitas hageja nõue (tl 80-83) kõrvalnõudena viivisintressi 9,75% - ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 – 10,5% aastas hagisummalt. Kohus leiab hageja nõue viivitusintressi väljamõistmisest õiguslikult põhjendatuks, kuid lähtudes hea usu põhimõttest summas, mis ei ületa põhinõue summat ehk 337833,52 krooni.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 järgi nõuab hageja kõrvalnõudena viivisintressi 9,75 % - ajavahemikul alates hagi esitamisest, s.o 05.07.2006 kuni 31.12.2006 ehk 16469,38 krooni ning alates 01.01.2007 - 10,5% aastas hagisummalt. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Intressimäärad loeb kohus üldtuntuks, kuna need avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded rubriigis „Intressimäära avaldamise teated“. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab B.A, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tamara Šabarova Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.