Tsiviilasi nr 2-08-12079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Malle Seppik, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-12079 Tsiviilasi T. K. hagi D. K. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuste hinnad Apellatsioonkaebuse hind 14 625 krooni Vastuapellatsioonkaebuse hind 15 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.09.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. K. apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus 25.02.2009 Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad ja T. K. Hageja: T. K. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXX XXX X-XX XXXXXXX) ja tema lepingulised esindajad Marina Simhes-Kazakova ja T. K.; Kostja: D. K. (isikukood XXXXXXXXXXXX XXXXXX X-XX XXXXX) . RESOLUTSIOON
- Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 15.09.2008 otsus elatise ja menetluskulude osas ning sõnastada otsuse resolutiivosa alljärgnevalt: 1.
- Välja mõista D. K.lt elatis alaealise poja I-J. K., sünd. XX.XX.XXXX ülalpidamiseks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 02.04.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni T. K. kasuks. 1.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus e i olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik Poolte abielust, mis lahutati XX.XX.XXXX, sündis XX.XX.XXXX poeg I-J. K.. Laps elab koos emaga. 02.04.2008 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 28.04.2008 kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis T. K. hagi D. K. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kohtu menetlusse 10.06.2008 määrusega. Hageja nõue ja põhjendused Kostja ei abista hagejat lapse ülalpidamisel ega kasvatamisel alates 2007 jaanuarist-veebruarist, mil kostja lahkus pere juurest elama XXXXX linna. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 6000 krooni. Nimetatud summa koosneb kulutustest toidule 3000 krooni, riietele 700 krooni, ortopeedilistele jalanõudele 230 krooni, massaažile 250 krooni, ujulas ujumisele 500 krooni, vitamiinidele ja ravimitele 400 krooni, lapse meelelahutustele 500 krooni ja mänguasjadele, raamatutele, DVD-dele 500 krooni Lapsel on südamerike, jalgade spastika ja lampjalgsus, millest tingituna on lapsel täiendavad kulud ujula külastamiseks, massaaži tegemiseks, tugevdatud toitumiseks ja luusid tugevdavate vitamiinide ostmiseks. Hageja palus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka seda, et hageja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu. Hageja ei tööta, sest laps on haiglane ja lapsel puudub ka lasteaiakoht. Hagejal on lootus saada lasteaiakoht 2008 septembris, misjärel asub hageja tööle. Käesoleva ajani on hagejat ja last aidanud ülal pidada hageja ema T. K. ja vend A. K.. Hageja palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 3797 krooni kuus. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 02.04.2007, s.o aasta enne maksekäsu kiirmenetluse nõude kohtusse esitamist. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt ja on nõus elatise väljamõistmisega 1500 krooni kuus. Kostja ei ole suuteline tasuma elatist hageja nõutavas summas. Kostja töötab XXXXX S., tema palk on 3579 krooni, millest isegi 1500 krooni maksmine on kostja jaoks väga suur summa ning mille tasumisel jääb talle elamiseks alles ainult 1819 krooni. Kostjal on väga raske leida täiendavat tööd, sest ta ei taha kaotada muusikuna oma kvalifikatsiooni. Hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured. 3000 krooni kuus ehk 100 krooni päevas on 4-aastase lapse toidurahaks liialt palju, toidurahaks lapsele kuus oleks piisav 1200 krooni. Riiete ostmiseks ei ole vaja igas kuus 700 krooni, igas kuus ei ole vaja osta 2
(6)ortopeedilisi jalanõusid. Hageja väited, et vitamiinide ja ravimite ostmiseks kulub lapsele kuus 400 krooni ning mänguasjadele ja meelahutusele kokku 1000 krooni, on põhjendamata. Asjaolu, et lapsel on teatud haigused, ei tähenda, et lapsel on sellega seonduvad lisakulutused. Kostja ei pea maksma hageja eest tulumaksu ja asjaoluga, et hageja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu, elatise väljamõistmisel arvestada ei saa. Hageja ei arvesta tulumaksuvaba miinimumiga. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega alates 02.04.2007. Hagejal on õigus saada elatist alates 01.02 2008, mil nende abielulised suhted faktiliselt lõppesid. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis D. K.lt välja elatise I-J. K. ülalpidamiseks T. K. kasuks 2800 krooni kuus alates 02.04.2007, s.o tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuni lapse täisealiseks saamiseni (15.06.2022). Kohus jättis hageja esindaja kulu 74% ulatuses D. K. kanda ja 26% ulatuses hageja enda kanda. Hageja väitis, et kostja ei aita teda lapse ülalpidamisel alates 2007 jaanuarist-veebruarist, mil poolte abielulised suhted lõppesid ja kostja asus elama XXXXX. Kostja ei väitnud, et ta on hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud ja leidis, et elatise väljamõistmine on põhjendatud alates 01.02.2008, mil pooled faktiliselt lahku läksid. Eeltoodust tulenevalt on elatise väljamõistmine kostjalt õiguslikult põhjendatud, sest kostja on jätnud täitmata oma poja ülalpidamiskohustuse. Kohus nõustus kostjaga, et osaliselt on hagis märgitud lapse ülalpidamiskulud üle paisutatud. Kostja ei öelnud, kui palju on tema arvates lapse ülalpidamiseks põhjendatud kulu. Kohus leidis, et põhjendatud kuus on 4-aastase lapse toiduraha 2000 krooni, riiete ja jalanõude ostmiseks 400 krooni, arvestades, et esitatud arstitõendite kohaselt vajab laps spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid, mis maksavad rohkem kui tavalised jalanõud, ravimite ja vitamiinide ostmiseks 200 krooni, meelelahutusele, mänguasjadele ja raamatutele 500 krooni. Koos ühe vanemaga kasvades peab lapse elustandard olema samaväärne, kui mõlema vanemaga kasvaval lapsel. On üldteada ja TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendamist mittevajav, et lastel on õigus saada igapäevaselt tervislikku toitu ning olla riietatud vastavalt aastaajale ja kliimale. Lapsel on õigus meelelahutusele ja kultuuriürituste külastamisele. Hageja tõendas arstitõenditega, et poolte lapsel on erivajadused, mis tulenevad lapse tervislikust seisundist. Lisaks ortopeedilistele jalanõudele vajab laps arsti ettekirjutustel massaaži ja ujumist. Hageja märgitud kulu massaažile 250 krooni kuus ja ujula kasutamisele 500 krooni, tuleb lugeda põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on poolte lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 3850 krooni. Esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja käesoleval ajal ei tööta. Hageja pangakonto väljavõtete kohaselt on hageja ainukeseks sissetulekuks alates 01.01.2007 riigilt saadavad peretoetused ja alates maist 2007 saadud töötutoetus. S. Panga väljavõte kinnitab, et lapse ülalpidamisel on aidanud hagejat tema ema T. K. ja vend A. K.. Kostja palgatõendite kohaselt on tema keskmine palk 2008.a 4004 krooni. Kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostjal on lisaks XXXXX L. K. saadud palgale tõenäoliselt lisasissetulekud, sest lisaks palgale on kostja pangakontole laekunud igas kuus täiendavalt tuhandeid kroone. Seega ei ole kostja varaline seisund selline, nagu ta kohtule näidata püüdis. Miinimumpalga teenimine muusikuna ei vabasta kostjat lapsele piisava elatise andmisest. Kostjal tuleb lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks leida sel juhul lisatöökoht. 3
(6)Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on kostja varaline olukord käesoleval ajal parem hageja omast, mistõttu tuleb suurem osa lapse ülalpidamiskuludest jätta kostja kanda. Arvestades, et hagejal tuleb maksta elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, mille suurus on käesoleval ajal 21%, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis 2800 krooni kuus. Vastavalt PkS § 61 lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o käesoleval 2175 krooni, v.a juhul, kui esinevad sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud erakorralised asjaolud. Käesoleval juhul PkS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine. Kuivõrd hageja väidetel ei ole kostja lapse ülalpidamisel hagejat toetanud alates jaanuaristveebruarist 2007 ja kostja ei esitanud tõendeid, et ta on lapsele pärast nimetatud aega elatist maksnud, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates 02.04.2007, s.o 1 aasta enne hageja elatisenõude kohtule esitamist. Kuna kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 74% hagetavast summast, tuleb hageja esindaja kulust 74% jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja 26% osas hageja enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused D. K. palus apellatsioonkaebuses muuta maakohtu otsust ja mõista välja D. K.lt T. K. kasuks elatis I-J. K. ülalpidamiseks 02.04.2007-31.12.2007 eest 1800 krooni kuus, 01.01.200815.06.2022 eest 2175 krooni kuus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda Kostja nõustus kohtuga, et lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 3850 krooni. Kohus märkis vääralt, et kostja keskmine palk 2008.a on 4004 krooni. Kostja esitas palgatõendid, mille kohaselt on tema keskmine palk kuus brutos 3579 krooni, seega 3319 krooni neto. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole. Kohus mõistis kostjalt välja elatise 2800 krooni kuus, mis on 84% kostja palgast. Kostjale jääb elamiseks alles 519 krooni kuus, millest ta peab tasuma korteriga seotud maksed ja ostma toitu. Materiaalõiguse ja menetlusõiguse normide rikkumine viis ebaõiglase kohtuotsuseni, mis jätab kostja eluks vajalike vahenditeta. Põhjendades, miks tuleb suurem osa lapse ülalpidamiskuludest jätta kostja kanda, märkis kohus, et miinimumpalga suuruses palga teenimine ei vabasta kostjat lapsele piisavas suuruses elatise andmisest; kostjal tuleb leida sel juhul lisatöökoht. Kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet. PkS § 61 lg 2 näeb ette, elatis määratakse kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kui kohus leiab, et kostja peab leidma lisatöö, et täita oma kohustusi lapse ülalpidamiseks, tuleb poolte võrdsusest lähtuvalt asuda seisukohale, et ka hageja peab leidma töö, et osa võtta lapse ülalpidamisest. Hageja avaldas, et ootab järjekorda lasteasutuses ja alates 2008 septembrist on tal võimalus töötada. Võimalus töötada oli hagejal ka varem, kuna ta elab emaga, kes ei tööta ja võib hoolitseda lapse eest. Seega olid kohtuotsuse tegemise hetkel poolte võimalused leida tööd ja osaleda lapse ülalpidamisel võrdsed. Hagejal on kõrgharidus, ta on töövõimeline. Kohus otsustas põhjendamatult, et kohustust peab täitma kostja ja vabastas hageja kohustusest - 2800 krooni on 74% kohtu kindlaksmääratud lapse vajadustest. Otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Ebaõige on kostjalt väljamõistetavale elatisele juurde arvutada 21% tulumaksu. Kohus ei võtnud arvesse, et 2250 krooni on tulumaksuvaba, kuna hageja ei tööta. Kui lapse vajadused on 3800 krooni ja pooltel on võrdsed võimalused tööturul, peavad poolte osad lapse ülalpidamiseks olema võrdsed, s.t 1900 krooni. Kuna PKS kohaselt ei või elatusraha olla väiksem kui pool 4
(6)Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgamäärast, tuleb kostjalt mõista välja elatis 2175 krooni, mis on suurem, kui pool lapse vajadustest ja katab võimaliku tulumaksu (kui hageja asub tööle). Tuleb arvestada, et 2007.a oli elatise alammäär 1800 krooni. Lapse vajadused määrati kindlaks kohtuotsuse tegemise aja, s.o 2008 septembri seisuga. On üldteada, et 2007.a hinnad toidu ja kommunaaltasude osas olid väiksemad, seega ei saa rakendada sama elatise suurust möödunud aasta eest. Vastus apellatsioonkaebusele T. K. ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused T. K. on nõus otsuse lõppjäreldusega, kuid vastuapellatsioonkaebuses palub lugeda lapse ülalpidamiseks vajalikuks kuluks ühes kuus 6000 krooni. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavaldusest nähtub, et poolte lapse ülalpidamiskulud on 6000 krooni kuus, arvestades, et tegemist on erivajadustega lapsega. Kohtu määratud 3850 krooni lapse ülalpidamiseks kuus ei vasta isegi PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumile, kohtu määratud summaga on võimalik rahuldada tavalise lapse hädavajalikke vajadusi. Poolte lapsel on südamerike, spastika ning lampjalgsus, millest on tingitud erivajadused. Kohus alandas põhjendamatult 1000 krooni võrra hagis toodud kulusid lapse toidule. 2000 krooni kuus on piisav terve lapse toitmiseks. Lapse südamerikke tõttu nõutakse eriratsiooni, mis peab sisaldama aastaringselt erinevaid puuvilju, kalamarja jne. Seetõttu 2000 krooni on ebapiisav. Kohus määras põhjendamatult lapse riiete ja jalanõude kuluks 400 krooni kuus. Vaid ortopeediliste jalanõude soetamiseks kulub 230 krooni kuus, seega tavaliste jalanõude ja riiete ostmiseks on otsuse kohaselt piisav 2040 [(400+230)x12] krooni aastas. Toodud summa eest on võimalik soetada lapse pealisriided üheks hooajaks.. Kohus alandas põhjendamatult ravimite ja vitamiinide kulusid. Määratud 200 krooni võib olla piisav tervele lapsele, kuid poolte laps põeb kroonilisi haigusi ja sagedasi külmetushaigusi. 400 krooni on minimaalne summa, mis lubab osta kõige hädavajalikumaid ravimeid. Kohus jättis tähelepanuta vajalikud kulutused eluasemele. Kostja müüs hageja ja lapse eluasemeks olnud korteri ära. Seoses sellega on hageja haige lapsega sunnitud elama oma vanemate juures kahetoalises korteris, kus elab ka hageja täiskasvanud vend. Selline olukord on ebanormaalne. Kostja peaks osalema eluruumi üürimise kulude kandmises mitte vähem kui 1000 krooni kuus. Vastus vastuapellatsioonkaebusele D. K. ei nõustunud vastuapellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi D. K., vastusapellatsioonkaebuse esitanud T. K. esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel asjaoludel. Maakohus on hagi rahuldamisel tuginenud PkS § 60 lg-le 1 ja 2 ning on põhjendatult elatise välja mõistnud tagasiulatuvalt PkS § 70 lg 1 järgi alates 2. aprillist 2007, so aasta enne hagi esitamist. Maakohus põhjendas, miks tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt nimelt alates 5
(6)02.04.
- Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st
- Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et poolte 4-aastasele lapsele vajalikuks ülalpidamiskuluks kuus tuleb lugeda 3850 krooni. Sellega nõustub ka apellant. Kolleegium ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses esitatud väitega, et lapsele vajaminev ülalpidamiskulu on 6000 krooni, toidule kulub 3000 krooni ning nõustub maakohtu seisukohaga, et ka erivajadustega lapse puhul katab 2000 krooni vajaliku toiduraha. Apellandi poolt märgitud kalamarja on võimalik osta siis, kui selleks on raha. Rahaliste vahendite vähesuse korral tuleks kaaluda odavamaid võimalusi. Kui arvestada lapse ülalpidamiskuluks kuus 3850 krooni, siis sellest rahast peaks jätkuma ka erijalanõude, riiete ostmiseks ja teisteks vajalikeks kuludeks. Ka vitamiinide ostmiseks peaks sellest piisama. Mõistetav on, et lapse ülalpidamiseks võib teha ka suuremaid kulutusi, kuid kohus saab arvesse võtta vaid lapse igakülgseks normaalseks arenguks vajalikke kulutusi. Seega vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust muuta. Apellant leiab, et ta ei ole võimeline majanduslikel põhjustel maksma kohtu poolt väljamõistetud summat 2800 krooni. Apellandi väidetel peaks elatise suuruseks olema seaduses sätestatud miinimumäär. Kolleegium apellandiga ei nõustu ning leiab, et toimikus olevad tõendid hageja pangakontole laekuvate summade kohta tõendavad, et ta on võimeline maksma enam kui 2175 krooni kuus. Apellandi väide sellest, et tema pangaarvet kasutasid pereliikmed, mistõttu tema pangakontol olev raha ei kuulu talle, ei ole usaldusväärne. Hageja pangakontole laekus kuus enam kui apellatsioonkaebuses märgitud 3319 krooni. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse asjaolu, et hageja ei tööta seoses lapse eest hoolitsemisega ning kostja võimalus lapse ülalpidamiskulude kandmiseks on hagejast suurem. Kolleegium võtab arvesse, et poolte laps on saanud nelja- aastaseks ning hagejal on võimalus minna tööle, et ise osa võtta ülalpidamiskulude kandmisest, sealjuures ka kommunaalkulude maksmisest. Hageja ei ole esile toonud põhjuseid, mis takistaks teda tööle minemast. Tervise kohta ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et ta peab lapsega kodus olema. Kolleegium, arvesse võttes mõlema vanema kohustust lapse ülalpidamisest osavõtmiseks, leiab, et kostjalt välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta ning peab põhjendatud summaks, mis tuleb kostjal kuus kanda, 2500 krooni. Nimetatud summa saamisel on hagejal võimalik sellelt summalt maksta ka tulumaksu. Hagejal tasuda tulevat tulumaksu arvestades jääb sellest summast lapse vajaduste katteks kasutada 1975 krooni, mis on vaid veidi üle poole lapsele vajalikest kulutustest. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbi pool oma menetluskulusid. Kolleegium ei tuvastanud alust, mis võimaldaks jätta menetluskulud kostja kanda. Seegas kuulub otsus tühistamisele ka menetluskulude osas. Mare Merimaa Malle Seppik Imbi Sidok 6
(6)