Obsah (5)

§ 50§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-57913 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 12. märts 200

) § 70 lg 2). II Kostja vastus

1. Kirjalikus vastuses hagile (tl 14-15) tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist lastele seadusega ettenähtud määras (miinimumsummas), kuid ei nõustu sellega, et elatis tuleks välja mõista aasta tagasiulatuvalt.
2. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited: Kostja on laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Nii on kostja tasunud lasteaiatasud, kommunaal- ja muud maksed, mis on seotud hageja ja laste elamisega elumajas xxx, maksis laste telefonikõnede eest, ostis lastele toitu ja riideid, korraldas laste väljasõite Tallinnasse, Riiga. Kostja kandis hageja pangaarvele üle raha laste ülalpidamiskulude katteks või andis raha hageja kätte (selle kohta kostjal tõendid puuduvad). Hageja on ise kostjale tunnistanud, et 2 kostja pidas lapsi üleval, andes selleks piisavalt raha. Veel enne 01.09.
3. a kolis hageja koos lastega elama Tallinnasse.
4. Kostja esitas kohtule pangakonto aruande (väljatrükk, tl 16-20). III Kohtuistungid
5. Kohtuistungil 03.02.
6. a hageja esindaja leidis, et osa hageja poolt kostja pangakontole üle kantud rahast on seotud poolte varaliste suhetega ning seda ei saa lugeda elatise maksmiseks (ülekanded selgitusega „ülekanne“, „telefoni ja mööbli eest“, kommunaalmaksete tasumine). Elatise maksmiseks saab pidada septembris
7. a tasutud 3 000 krooni (selgitusega „lastele“).
8. Kostja selgitas, et ta on tasunud pangalaenu (poolte ühine kohustus, laen elamu Narva mnt 105 B ostmisel), maksnud kommunaalmaksed.
9. Kohus kohustas hagejat kohtuistungist isiklikult osa võtma.
10. Kohtuistungil 12.03.
11. a hageja selgitas kostja pangaülekandeid järgmiselt:
12. a septembris kandis kostja üle 8 100 krooni oktoobris – 3 900 krooni novembris - 2 250 krooni detsembris – 2 515 krooni
13. a jaanuarist kuni augustini ülekandeid ei toimunud
14. a septembris kandis kostja üle 3 000 krooni oktoobris - 4 500 krooni novembris – 2 000 krooni
15. a jaanuaris 1 900 krooni.
16. Hageja selgitas, et
17. a novembris tehtud ülekanne 2 250 krooni oli telefoni ja mööbli eest. Telefoni peale oli sõlmitud perepakett, hageja arvelt võeti makseid otsekorraldusega, hiljem kostja kompenseeris selle hagejale. Mööbel oli liisitud.
18. a detsembris maksis kostja telefoni eest 1015 krooni – nimetatud summaid ei saa lugeda elatiseks. Ülejäänud ülekanded võib lugeda elatise maksmiseks. Kostja ülekannetest jäi elatiseks väike osa. Lasteaiatasu maksis kostja.
19. Kostja märkis, et poolte vahel polnud kokkulepet, kuidas elatist tasutakse. Ta on raha lisaks ülekannetele andnud sularaha nii hagejale kui ka otse lastele. Lastel ei olnud millestki puudus. Sel perioodil kui kostja pangaülekandeid ei teinud, leppis ta hagejaga kokku, et kostja tasub laenumaksed, kommunaalkulud.
20. Kohus kuulas hageja üle vande all. 3 IV Kohtu põhjendused
21. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud (piisavus, regulaarsus) ning elatise väljamõistmise aja üle (tagasiulatuvalt).
22. Pooltel ei vaidlust selle üle, et osa pangaülekandeid lugeda elatise maksmiseks, samuti elatise määra üle.
23. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kummagi lapse kasuks seadusega sätestatud miinimummääras ja leiab, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust regulaarselt ning piisavas määras täitnud alates
24. a septembrist. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta tagasiulatuvalt elatise nõudes rahuldamata seetõttu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud.
25. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.
26. a, ½ kuupalga alammäärast - 4 350 krooni, perekonnaseaduse (

) § 61 lg 4, 2007. aastal oli elatise miinimum 1 800 krooni ). 17.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

18. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-121-04 märkinud: „ Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist“.

(arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-121-04 ). sama põhimõtet on Riigikohus korranud lahendites 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-108-07: „ /…/ vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt

§ 61

lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-07 ; http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-108-07 ).

1. Poolte poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust selles, et enne hagi kohtusse esitamist oli poolte vahel kokkuleppe, kui palju maksab kostja hagejale elatist laste ülalpidamiseks. Kostja on teinud pangaülekandeid ebaregulaarselt ja erinevates summades.
2. Kohus leiab, et kostja on enne elatisehagi esitamist maksnud elatist piisavalt ja regulaarselt vaid septembrist kuni detsembrini
3. aastal (4 kuud). Nimetatud perioodil on kostja tasunud 15 060 krooni (kui mitte lugeda elatise maksmiseks ülekandeid summades 2 250 krooni ja 1015 krooni (telefon, mööbel). Septembrist detsembrini
4. a pidi kostja maksma vähemalt 14 400 krooni (2 last x 1 800 krooni x 4 kuud). Perioodil jaanuar kuni 4 august
5. a on kostja laste ülalpidamiskohustust täitnud ebaregulaarselt (
6. jaanuarist kuni augustini (8 kuud järjest) on kostja tasunud lasteaiatasu kokku 1 610 krooni, rohkem ülekandeid hageja teinud ei ole). Sama perioodi elatis peaks olema 34 800 krooni (2 last x 2 175 krooni x 8 kuud).
7. Kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates septembrist
8. a, kuid kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt elatisena ülekantud rahasummaid samal perioodil. Kohus märgib pooltele, et üheselt ei ole tõendatud Venemaa pangaarvel oleva raha kasutamine, seejuures on vaidluse all küsimused selles, kas pangaarvel olev raha oli poolte ühisvara, milline oli poolte kokkuleppe kontol oleva raha kasutamise kohta, millised täpselt kulutatud rahasummad saab lugeda kulutusteks lastele ning ka see, kui palju kontol üldse raha oli. Elatise maksmisena ei saa kohus käsitleda ka kostja poolt kommunaalmaksete ja pangalaenude tasumist, telefoniarvete maksmist, liisingumakseid (mööbel). Poolte selgitused ja tõendid on selle kohta vastuolulised. Kostja poolt esitatud konto aruandest nähtub, et kostja on teinud makseid Eesti Energia AS-le, AS-le Hansa Liising, AS-le G4S, Tele 2, hagejale selgitusega „laenu põhiosa“ eurodes (EUR). Poolte seletustest nähtub, et pooled on abielu ajal võtnud erinevaid varalisi kohustusi (laenud, liisingud). Kohus leiab, et pooled võivad oma varalised kohustused omavahel selgeks vaielda (ühisvara jagamise käigus). Mis puudutab riiete ostmist, vaba aja sisustamise kulusid (ekskursioonid), toiduainete ostmist, siis paratamatult kannavad mõlemad pooled selliseid kulutusi (ning suuremas osas vanem, kelle juures lapsed elavad). Lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab alati suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
9. Kohtumenetlus ajal (september 2008 – märts 2009) on kostja tasunud elatist 11 470 krooni (3 x 1 000 krooni + 70 krooni lasteaiatasu + 4 500 krooni + 2 000 krooni + 1900 krooni). Samal perioodil pidi kostja maksma vähemalt 30 450 krooni (2 last x 2 175 krooni x 7 kuud). Kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise summa tuleb arvesse võtta kohtuotsuse täitmisel.
10. Elatis kuulub väljamõistmisele alates
11. septembrist
12. a

§ 70

lg 2 alusel ning kohtuotsuse täitmisel tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest maha arvata 2007-

1. aastatel kostja poolt tasutud raha (
2. aastal – 15 060 krooni (8100 + 3 900 + 1 500 + 820 + 410 + 330, viimatinimetatud 3 summat on lasteaiatasu);
3. aastal - 9 570 krooni (450 + 340 + 410 + 410 + 70 (lasteaiatasu) + 3 000 + 4 500 + 2 000);
4. aastal – 1 900 krooni, kokku 28 140 krooni.
5. a september –
6. a märts elatise maksmise kohustus oli kokku 79 650 krooni (
7. a - 14 400 krooni;
8. a – 52 200;
9. a – 13 050 krooni). VII Kohtu selgitused 24.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). 25. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). 5 Kohtunik 6