3-08-275/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-08-275 Määruse kuupäev 05.05.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi FIE Ruudiaru Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.11.2004.a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja nr 1-3.11/8 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2008 Resolutsioon

1. Jätta FIE Ruudiaru Talu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata;
2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-08-275 seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega;
3. Määrus saata kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
4. 11.02.2008.a esitas FIE Ruudiaru Talu esindaja Nikolai Kõiv Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.11.2004.a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja nr 1-3.11/8 osaliseks tühistamiseks. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et sai nimetatud käskkirjadest esmakordselt teada 15.01.2008.a.
5. Tartu Halduskohtu 14.02.2008.a määrusega võeti FIE Ruudiaru Talu kaebus menetlusse ja kohustati vastustajat esitama kirjalik vastus kaebuse kohta.
6. Vastuses kaebusele märkis vastustaja muuhulgas, et vaidlustatud haldusaktide väljavõtted saadeti kaebuse esitajale tähitult 02.12.2004.a. Eesti Postil ei ole aga nii pika aja möödudes võimalik tuvastada, kas kaebuse esitaja või tema volitatud esindaja need haldusaktide väljavõtted kätte said. Eesti Post ütleb oma 18.02.2008.a vastuses vastustaja järelepärimisele, et nad ei säilita vastavaid dokumente üle kolme aasta.
7. Kuna HKMS § 12 lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, siis palus Tartu Halduskohus 04.03.2008.a vastustajalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas ning kas on tõendeid tähtkirja saatmise kohta ja selle kohta, kas tähtkiri on tagastatud, kuna ei olnud võimalik seda adressaadile üle anda. 1
8. Seisukohas kaebuse tähtaegsuse osas kinnitab vastustaja, et Eesti Postilt ei ole tulnud ka tagasi kaebuse esitajale saadetud kirja. Lisaks märgib vastustaja, et kaudsete tõenditena kaebuse tähtaegsuse üle võib otsustada ka selle järgi, et lisaks
9. aasta toetusest ilmajäämisele sai kaebuse esitaja ka sanktsiooni tulevikus ehk üks kord kolme aasta jooksul arvatakse kaebuse esitaja toetuse saajate hulgast välja summa ulatuses, mis vastab taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahele. Kuna kaebuse esitaja ei taotlenud vastustajalt pindalatoetusi ei
10. aastal ega
11. aastal, võib seda lugeda kaudseks tõendiks, et kaebuse esitaja oli teadlik oma
12. aasta toetustest ilmajäämisest ning sellele järgnevast sanktsioonist. Samuti oli kaudseks tõendiks asjaolu, et kaebuse esitaja pidi teadma, et tema arveldusarvele ei laekunud
13. aastal taotletud pindalatoetuse toetussummasid. Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
14. Vastuses vastustaja seisukohale kaebuse tähtaegsuse osas jääb kaebuse esitaja oma kaebuses märgitu juurde, mille kohaselt ta sai esmakordselt vaidlustatud haldusakti ärakirja 15.01.2008.a. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja peab tõendama, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusaktid kätte juba 2004.a. Kuna antud juhul sellekohased tõendid puuduvad, siis tuleb vastustaja väited jätta tähelepanuta. Kaebuse esitaja märgib ka, et ta ei esitanud
15. ja
16. aastal põllumajandustoetuste avaldusi mitte selle seetõttu, et ta teadis, et ta ei oma õigust põllumajandustoetuste saamisele vaidlustatud haldusaktist tulenevalt, vaid seetõttu, et kaebuse esitaja ei tegelenud temast mitteolenevatel asjaoludel
17. ja
18. aastal põllumajandusliku tootmistegevusega. Kaebuse esitaja oli kaheks aastaks oma põllumajandusliku tegevuse peatanud. Põllumajandusliku tootmistegevusega alustas kaebuse esitaja uuesti 2007.a. Kuna 2007.a keelduti kaebuse esitajale põllumajandustoetuste väljamaksmisest, siis esitas kaebuse esitaja 2007.a detsembris vastustajale vastava päringu ja sai vastustajalt 15.01.2008.a esmakordselt teada vaidlustatud haldusakti olemasolust.
19. Tartu Halduskohus selgitas 19.03.2008 kirjaga kaebuse esitajale, et kuna vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus on tähtaegne, siis on kohus kohustatud eelmenetluses võtma seisukoha kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Samuti selgitas halduskohus, et kaebuse esitajal on osundatud õiguslikul alusel õigus taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kui kohtusse pöördumise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel.
20. 31.03.2008.a halduskohtusse saabunud avalduses jääb kaebuse esitaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning lisab, et
21. ja
22. aastal, kui ta ei tegelenud põllumajandusliku tootmisega, siis tegutses talus kaebuse esitaja vend, kes omas ka õigusi käsutada kaebuse esitaja rahalisi vahendeid. Kaebuse esitaja vend ei teadnud kaebuse esitaja ja vastustaja vahelisi õigussuhteid. Kuna aga kaebuse esitaja ise ei tegelenud talu juhtimisega, siis ta ei kontrollinud ka talu arvele laekunud rahalisi vahendeid ja ka temale talu aadressile saadetud osa kirju võis mitte jõuda temani. Samuti märgib kaebuse esitaja, et kui kohus asub seisukohale, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, siis palub kaebuse esitaja lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine toimunuks mõjuvatel põhjustel ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kohtu seisukoht
23. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et FIE Ruudiaru Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.11.2004.a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja nr 1-3.11/8 osaliseks tühistamiseks on esitatud tähtaega rikkudes. 2 Kaebuse kohtule esitamise tähtajad on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s
24. HKMS § 9 lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud sättest tulenevalt võib kaebetähtaeg hakata kulgema ka päevast, millal isik pidi haldusaktist või toimingust teada saama. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see akt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, peab isik ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Antud juhul, kui kaebuse esitaja väidab, et vastustaja on jätnud vaidlustatavad käskkirjad väljastamata, pidanuks kaebuse esitaja asjast huvitatud isikuna mõisliku aja jooksul pöörduma vastustaja poole tema poolt esitatud ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise taotluste menetlemise käigu kohta teabe saamiseks. Põllumajandusministri
25. aprilli 2004.a määruse nr 50 „Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
26. aastal“ § 8 sätestab, et PRIA peadirektor otsustab ühtse pindalatoetuse või täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta
27. novembriks. Sellega on seadusandja kehtestanud vaidlustatavate käskkirjade väljaandmiseks tähtaja ning nimetatud sättest tuleneb, mis tähtajaks vastustaja vaidlustatavad käskkirjad välja pidi andma. Seega on alus eeldada, et kaebuse esitaja pidi ise mõistliku aja jooksul pöörduma vastustaja poole järelepärimisega käskkirjade olemasolu väljaselgitamiseks. Antud juhul pöördus kaebuse esitaja vastustaja poole alles 2007.a detsembris, mis on üle kolme aasta peale vaidlustatavate käskkirjade väljaandmist. Kolme aastat ei saa siin lugeda mõistlikuks ajaks.
28. Vastavalt HKMS §12 lg 3 rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt väljatoodud põhjused tähtaja möödalaskmiseks ei ole mõjuvad ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitaja väidet, et kuna kaebuse esitaja ei tegelenud
29. ja
30. aastal FIE-na põllumajandusliku tootmisega, siis seoses sellega ei kontrollinud ta talu arvele laekunud rahalisi vahendeid ja ka temale talu aadressil saadetud osa kirju võis temani mitte jõuda. Kaebuse esitaja kui FIE-na põllumajandustootmises tegutsev isik peab oma tegevuses ja selle planeerimises järgima hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja korraldama oma tegevusest tulenevate kohustuste täitmise ka ajal, kui ta tegelikkuses põllumajandusliku tootmisega ei tegelenud. Kui kaebuse esitaja esitas vastava taotluse toetuse saamiseks, siis pidi talle olema üheselt selgunud, et antakse välja teda puudutav haldusakt. Tähtaja ületamine ei ole käesoleval juhul vabandatav, kuna see rikub õiguskindluse põhimõtet, sest mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Kohus on seisukohal, et ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei ole avalikes huvides kaebuse esitamise tähtaja ennistamine üle kolme aasta tagasi antud haldusakti vaidlustamiseks olukorras, kus tegemist on ühtse pindalatoetuse taotluse 3 rahuldamata jätmisega, mille eraldamise alustest ja korrast on ettevõtjaid piisavalt informeeritud. Kohus, eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 12 lg 3, on seisukohal, et FIE Ruudiaru Talu esindajal puuduvad kaebuse kohtule esitamise tähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
31. HKMS § 84 lg 4 p 4 sätestab, et kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, siis menetluse lõpetamisel tagastatakse tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist Riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebuse esitamisel on tasunud riigilõivu summas 80 krooni. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamiseks on kaebuse esitajal vajalik kohtule esitada vastavasisuline avaldus. Kohus lisab määrusele riigilõivu tagastamise avalduse blanketi. Roby Koik Kohtunik 4