§-is 58 sätestatut, on taotlus korralduse nr 283-k tühistamiseks selle väidetava motiveerimatuse tõttu põhjendamatu. Kaebuse esitaja lootus haldusakti kehtimajäämise suhtes ei kaalu üles avalikku huvi halduse tegevuse õiguspärasuse suhtes. Maavanem on algatanud 28.06.2006 korralduse nr 1418-k üle järelevalve 10.11.2006 ning nähtuvalt tõenditest, on kaebaja olnud teadlik nii järelevalvemenetlusest kui ka selle käigus maavanema poolt avaldatud seisukohtadest, mistõttu pidi temale olema arusaadav, et korralduses nr 1418-k toodud lahendus ei pruugi olla lõplik. Tallinna Linnavalitsuse 27.02.2008 korralduse nr 283-k punktist 2 tuleneb, et korralduse 1418-k kehtetuks tunnistamise tingis viimatinimetatud korralduse vastuolu MRS § 6 lõikega 1 ja asjaolu, et monument otsustatakse säilitada tema praeguses asukohas. Sama korralduse punktiga 1 taganes vastustaja AS-ga Redmont Invest sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslikust lepingust. Kaebaja ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas peab kaebuse esitaja võimalikuks korralduse nr 283-k punkti 1 kehtetuks tunnistamist halduskohtu poolt. Tegemist on tsiviilõigusliku tahteavaldusega, mille õiguspärasuse kontroll halduskohtu pädevusse ei kuulu. Juba ainuüksi 27.06.2006 sõlmitud lepingu lõppemine on aluseks maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamisele, sest tagastamise eelduseks olnud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust tulenev võlasuhe on lõppenud. Kaebaja ei ole lepingust taganemist vaidlustanud selleks sätestatud korras. Tõenditest nähtuvalt omandas kaebaja kõnealuse maa nõudeõiguse 21.10.
lõikes 2 sätestatud alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mida oleks võimalik teha üksnes edasiulatuvalt. Kohtuotsuses väljendatud seisukoht, et kaebajal ei saanudki tekkida õiguspärast ootust, on alusetu. Asjaolu, et linn otsustas taganeda tsiviilõiguslikust lepingust, ei tähenda, et isikul ei võiks tekkida õiguspärast ootust haldusakti kehtimajäämise suhtes. Tsiviilõiguse üldpõhimõtete kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. Konkreetsel juhul oli taganemine vastuolus hea usu põhimõttega. Enamik vastustaja argumente on esitatud alles kohtumenetluse ajal. Riigikohtu lahendis nr 33-1-57-07 on leitud, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kohus ei ole põhjendanud, millisele õigusnormile tuginedes on ta leidnud, et ainuüksi lepingu lõppemine on aluseks maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamisele, sest tagastamise eelduseks olev võlasuhe on lõppenud. Maakasutusõigusest üksi ei piisa hindamaks ehitise seaduslikkust. Kui ehitised on ebaseaduslikud, siis ei takista nende olemasolu maa tagastamist. MRS § 6 lõike 4 järgi käsitatakse hoone või rajatisena ka maareformi seaduse vastuvõtmise ajaks, st 17.10.1991 väljastatud ehitusluba. Kuivõrd vastustaja väitel on rajatis püstitatud 1991 algul, saaks rajatise olemasolu takistada maa tagastamist üksnes juhul, kui väljastatud on ehitusluba. Sellist ehitusluba esitatud ei ole. 7. Tallinna Linnavalitsus palub jätta AS Redmont Invest apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja on kaevatava korralduse andmisel selgitanud kaalutlusi, millest on haldusakti andmisel lähtutud. 8. Kaasatud isik Harju maavanem jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub oma arvamuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Linnavalitsus on korralduse nr 1418-k kehtetuks tunnistamisel oluliselt rikkunud haldusmenetluse norme.
lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesolevas asjas puudub seadus, mis oleks kohustanud linnavalitsust korraldust nr 1418-k kehtetuks tunnistama. Kaalutlusõiguse alusel toimub haldusakti kehtetuks tunnistamine ka siis, kui tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Seega ei sõltu kaalutlusõiguse kohaldamise kohustus korralduse nr 1418-k õiguspärasusest.
lg 3 loetleb miinimumkriteeriumid, millega tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada: haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärjed, haldusakti andmise menetluse põhjalikkus, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisus 5
lg 1, et kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks isiku kahjuks, tuleb arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistatakse kehtetuks. Korralduses nr 283-k ei sisaldu ühtegi
lg 3 ja § 67 lg 1 nimetatud kaalutlust, mida linnavalitsus oleks pidanud korralduse nr 1418-k kehtetuks tunnistamisel arvestama. Korraldusest nähtub vaid, et linnavalitsuse hinnangul on korraldus nr 1418-k vastuolus MRS § 6 lg-ga 1 ning P. Kerese monument otsustatakse säilitada praeguses asukohas. Nimetatud asjaolude näol on tegemist põhjustega, mis ajendasid alustama korralduse nr 1418-k kehtetuks tunnistamise menetlust, mitte aga kaalutlustega, mida tuleb soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada. 10. Ringkonnakohtu hinnangul on korraldus nr 283-k antud väga olulise kaalutlusveaga. Korraldusest tulenevalt ei ole kaalumist üldse läbi viidudki. Linnavalitsus on lähtunud üksnes maavanema ettepanekust, kes on leidnud, et P. Kerese monument võiks jääda oma praegusele kohale, hindamata seejuures ühtegi
Kaalutlusnormi olemasolul (
Kaalumise mittetoimumine on kaalutlusviga, mis ei võimalda halduskohtul haldusakti õiguspärasust kontrollida. Nõuetekohase kaalumise läbiviimisel võib haldusorgan küll jõuda samale tulemusele, kuid halduskohus saab kontrollida vaid läbiviidud kaalumise nõuetekohasust, mitte aga asuda ise kaalumist läbi viima. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti andmise aluseks olevad kaalutlused peavad nähtuma haldusaktist endast. Haldusorgan ei saa asuda alles kohtumenetluse ajal kaalumist läbi viima ning kohtule vastavaid kaalutlusi esitama. Esmalt paneks see kaebaja põhjendamatult raskesse olukorda, kuna kaebuse esitamisel ei ole võimalik kõiki asjaolusid ette näha ja analüüsida. Teiseks esitab puuduvad põhjendused kohtumenetluses üldjuhul haldusorgani esindaja (ametnik), kellel endal puuduvad volitused haldusakte anda, muuta ja täiendada. Seega ei saa kohus olla veendunud, et samadele kaalutlustele oleks tuginenud ka pädev kollegiaalne haldusorgan - linnavalitsus. 11. Eeltoodud põhjustel tuleb korraldus nr 283-k tühistada. Ringkonnakohus märgib veel, et ka tsiviilõiguslikest kokkulepetest taganemisel peab haldusorgan silmas pidama selle taganemisega kaasnevaid avalik-õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus vastustaja on alates 27.06.2006 käitunud viisil, mis on olnud suunatud P. Kerese monumendi teisaldamisele Oravamäe parki, ei saa seisukoha muutus põhineda üksnes maavanema nägemusel, et monument võiks jääda praegusele kohale. Ka lepingu punkt 4.1.1 ei anna vastustajale õigust taganeda lepingust kaebaja usaldust arvestamata. Ringkonnakohus ei väida, et kaebajal on subjektiivne õigus nõuda igal juhul maa tagastamist korralduses nr 1418-k määratud suuruses, kuid väidetav vastuolu MRS § 6 lg-ga 1 (0,1%) on niivõrd ebaoluline, et korralduse nr 1418-k kehtetuks tunnistamiseks peab olema väga oluline vajadus. Kehtetuks tunnistamine võib olla põhjendatud vaid juhul, kui linnavalitsus jääb argumenteeritult seisukoha juurde, et P. Kerese monument tuleb säilitada praeguses kohas ning
lg 3 ja § 67 lg 1 nimetatud kaalutlused pole piisavad korralduse nr 1418-k kehtima jäämiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole P. Kerese monumendi näol tegemist õigusvastase rajatisega ja ei hakka vastavaid põhjendusi kordama. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.