KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-06-694 Oleg Bortniku kaebus: Murru Vangla 25.01.2008 kirja nr 6-10/75-1 peale; Justiitsministeeriumi 13.03.2008 vaideotsuse tühistamiseks; Murru Vangla direktori kohustamiseks tasuda tõlkearved ja täiendada 14.12.2007 korraldust nr 1-4/30; venekeelsete vastuste saatmata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Halduskohtu 25.06.2008 otsus Oleg Bortniku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Oleg Bortnik Vaidlustatud kohtulahend Vastustajad Murru Justiitsministeerium Vangla ja RESOLUTSIOON Jätta Oleg Bortniku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2008 otsus nr 3-08-694 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Murru Vangla direktor kinnitas 14.12.2007 korraldusega nr 1-4/30 pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajale vangla kauplusest maiustuste ja jookide ostmise korra ning müüdavate kaupade nimekirja. 3-08-694 08.01.2008 esitas kinnipeetav O. Bortnik Murru Vangla direktorile taotluse, milles palus täiendada viidatud korralduse lisas toodud toiduainete loetelu ning lisada nimekirja arahiispähklid, „Nussa“ kreem, koorevõi, vorst, juust, puuviljad ja kiirkeedumakaronid. Taotluse kohaselt on pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajad „vabad inimesed“, kellel on õigus valida, mida süüa, ja tsiviliseeritud riik ei saa kohustada neid sööma ainult vanglatoitu. Kaebaja palus mitte kohaldada karistuslikke meetmeid, vaid ilmutada inimlikkust ja luua inimlikud tingimused pikaajaliste kokkusaamiste ruumis. Murru Vangla direktor vastas O. Bortniku taotlusele 25.01.2008 kirjaga nr 6-10/75-1, et pikaajaliste kokkusaamiste kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE)
- peatükis ning VSKE § 41 lg 11 kohaselt toitlustatakse kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga; 14.12.2007 korraldusega nr 1-4/30 kehtestatud korra muutmist ei pea vangla administratsioon põhjendatuks. 11.02.2008 Justiitsministeeriumile esitatud vaides palus O. Bortnik kokkusaamisruumis külastajatele soodsate tingimuste loomist ja vangla direktori T. Ernitsa kohustamist täiendada 14.12.2007 käskkirja nr 1-4/30 kaebaja 08.01.2008 taotluses märgitud toiduainetega. O. Bortnik palus vastata talle kirjalikult vene keeles ja panna tõlkekulud vangla direktori kanda. Justiitsministeerium jättis 13.03.2008 vaideotsusega nr 11-7/2423 O. Bortniku vaie rahuldamata, leides, et Murru Vanglas on pikaajalise kokkusaamise ajal toitlustamise osas tagatud normaalsed ja inimlikud tingimused ning puudub vajadus täiendada vangla kaupluses külastajatele müüdavate kaupade nimekirja O. Bortniku taotletud toiduainetega. Külastajale ja kinnipeetavale võimaldatakse vangla pakutavat toitu 3 korda päevas ning on võimalus valida erinevate toitlustusviiside vahel. Toitlustamine on korraldatud vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ning arst jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist. Külastaja saab osta vangla kauplusest maiustusi ja jooke. Kuna vaide esitaja vanglasisesel isikuarvel puuduvad rahalised vahendid ning ta pole andnud ka nõusolekut tõlkekulude kandmiseks, siis VSKE § 491 lg 1 alusel tasub tõlkekulude eest vangla. Justiitsministeerium ei ole kohustatud vastama vaide esitajale vene keeles; Eestis on riigikeel eesti keel ja ka riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Halduskohtule esitatud kaebuses palus O. Bortnik tühistada Murru Vangla direktori 25.01.2008 kiri nr 6-10/75-1 ja Justiitsministeeriumi 13.03.2008 vaideotsus nr 11-7/2423 ning kohustada vangla direktorit täiendama 14.12.2007 korraldust nr 1-3/40 kaebaja taotluses nimetatud toiduainetega ja tasuma vaide tõlkimise kulud. Samuti esitas kaebaja tuvastamisnõude ning palus tunnistada õigusvastaseks ministeeriumi toimingu, mis seisnes kaebajale antud vastuste venekeelsete tõlgete saatmata jätmises. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt valitseb Murru Vanglas omavoli kinnipeetavaga pikaajalisele kokkusaamisele tulnud „süütute vabade inimeste“ suhtes. Külastajatel puudub toidu valiku võimalus ning nad peavad sööma kinnipeetavate jaoks valmistatud halva kvaliteediga toitu. Sisuliselt karistatakse külastajaid vanglas viibivate lähedastega kokkusaamiste eest. Kaebaja soovib, et vangla kauplusest saaksid külastajad osta samu toiduaineid, mida on lubatud osta kinnipeetavatel. Kinnipeetavatel endil ei ole toiduainete kokkusaamisele kaasa võtmine lubatud. Seega ostab külastaja pikaajalisele kokkusaamisele tulles toitu ka kaebaja jaoks ning kõnealuse nimekirja täiendamata jätmine kaebaja soovitud toiduainetega rikub mitte üksnes külastaja, vaid ka kaebaja õigusi. 2
(6)3-08-694 Arvestatud pole asjaoluga, et kaebaja on taimetoitlane, kes ei söö kala, liha, muna ja piimatooteid. Jagades viidatud toiduained teistele kinnipeetavatele, jääb kaebaja ilma vajalikest valkudest ning kannatab nälga. Valkudest ilmajäämise tõttu ei tunne kaebaja ennast normaalselt ega saa täita abielukohustusi, mis viib perekonnasidemete katkemisele. Justiitsministeerium vastas kaebaja vaidele eesti keeles, kuigi kaebaja palus saata talle vastuse venekeelse tõlke. Tõlke saatmata jätmisega diskrimineeriti kaebajat (põhiseaduse § 12 rikkumine) ning rikuti põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 27 lg 1. Tuvastusnõude põhjendatud huvi on preventiivne, samuti võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine. Venekeelse vaide eesti keelde tõlkimise eest tõlkebüroo poolt esitatud arve nr 088369 peab tasuma ebaseadusliku korralduse andnud vangla direktor. Kuigi vaideotsuses märgiti, et kaebaja ei pea vaide tõlkimise eest maksma, selgitas kontaktisik K. Pärt, et kui kunagi peaks kaebaja vanglasisesele isikuarvele raha laekuma, siis arvestab vangla venekeelse vaide tõlkimisele kulunud summa kaebaja vanglasisiseselt isikuarvelt maha. Vastustajad Murru Vangla ja Justiitsministeerium vaidlesid kaebusele vastu. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub nõudeõigus Murru Vangla direktori 14.12.2007 käskkirjaga nr 1-4/30 kinnitatud toiduainete nimekirja täiendamiseks. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesoleva kohtuvaidluse piirid määrab O. Bortniku 08.01.2008 avaldus ja sellele antud vangla vastus, milles käis vaidlus selle üle, kas külastajatele vangla kauplusest osta lubatud kaupade loetelu on õiguspärane. Kaebaja poolt 08.01.2008 Murru Vangla direktorile esitatud taotlusest nähtub selgelt, et tema eesmärgiks on kaitsta pikaajalisele kokkusaamisele tulevate külastajate huve. Kui O. Bortniku külastav isik leiab, et vanglas kehtiv regulatsioon külastajatele kauplusest toidu ostmise korra kohta on õigusvastane ja rikub tema õigusi, saab ta ise selle kohtus vaidlustada. O. Bortnik ei saa esitada kaebust kolmanda isiku eest ja huvides. Murru Vangla direktori 14.12.2007 korraldusega nr 1-4/30 kinnitatud kaupade loetelu ja kaebaja huvide võimaliku rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Selle korralduse esemeks ei ole reguleerida kaebajale lubatud toiduaineid ja vangla pakutava toidu sobivust taimetoitlastele. Kui vangla keeldub kaebajale väljastamast taimetoitu ning kaebaja peab seda õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks, saab ta esitada vastavasisulise nõude vangla vastu vaidemenetluse või kohtu korras. Käesolevas asjas ei ole Murru Vangla vastavasisulist keeldumist vaidlustatud. Vangla toimingut/haldusakti tuleb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt vaidlustada kõigepealt vaidemenetluses ja alles seejärel saab algatada kohtumenetluse. Seetõttu ei saa lubada käesolevas asjas kaebuse laiendamist. Käesolevaks ajaks on jõustunud VSKE § 46 lg 31, mille kohaselt on kinnipeetaval või kokkusaajal õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi ja kartulikrõpse, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vangla vahendusel või vangla kauplusest. Kaebaja soovitud toiduained – arahiispähkel, „Nussa“ kreem, koorevõi, vorst, juust, puuviljad, kiirkeedumakaronid – ei ole selles loetelus. Seega ei saa ka viidatud sätte alusel kohustada Murru Vanglat täiendada kokkusaamisele lubatud kaupade loetelu kaebaja soovitud toiduainetega. Kaebajalt ei ole nõutud Justiitsministeeriumile esitatud vaide tõlkimise kulude hüvitamist, vaid vaideotsuse kohaselt tuleb tõlkekulud tasuda vanglal, mida vastustajate kinnitusel on ka tehtud. Seega ei oma ka vaide tõlkimise kulud puutumust kaebaja õiguste või kohustustega ning ka selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise 3
(6)3-08-694 tõttu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tõlkekulud kannaks vangla direktor T. Ernits isiklikult. Ühestki õigustloovast aktist ei tulene Justiitsministeeriumile absoluutset kohustust saata maksejõuetule kinnipeetavale vaideotsus vene keeles. VangS § 11 lg 1, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 1 lg 2, keeleseaduse (KeelS) § 3 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on vanglate asjaajamiskeel eesti keel. Seega koostatakse haldusdokumendid riigikeeles; teatud juhtudel võidakse kaasata menetlusse tõlk (HMS § 21 lg-d 1 ja 2). VSKE § 491 reguleerib ainult Justiitsministeeriumile saadetava võõrkeelse kirja ja vaide tõlkimist ning ei laiene vaideotsuse tõlkimisele. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel menetlusse tõlk. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Käesoleval juhtumil ei tulene õigusaktidest ning ka Justiitsministeerium pole otsustanud, et kaebaja ei peaks kandma vaideotsuse kirjaliku tõlke kulusid. Seega puudub kaebajal õigus nõuda vaideotsusest kirjalikku tõlget võõrkeelde. Kirjaliku tõlke kulude riigi kandmise jätta otsustamine sõltub faktilistest asjaoludest ja peab olema objektiivselt põhjendatud. Selliseks asjaoluks võib olla palgalise tõlgi olemasolu/puudumine haldusorgani koosseisus. Samuti ei ole keelatud arvesse võtta asjaolu, et vaidlusalune küsimus ei ole isiku elukorralduse jaoks oluline (kaebaja algatas vaidluse mitte enda, vaid teiste isikute huvides). Olukorras, kus kinnipeetavatele on tagatud vanglaametnike poolt suulise tõlke tegemise võimalus ning Eestis pikaajaliselt elanud kinnipeetaval on olnud võimalus õppida eesti keelt nii vabaduses kui vanglas viibides, ei riku kirjaliku tõlke maksumaksja kulul tegemata jätmine ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigusi. Murru Vangla esitatud andmete kohaselt on vanglates kättesaadavad nii keeleõpikud kui veneeesti sõnaraamatud ning kinnipeetavatel on võimalus osaleda keelekursustel, mille eest makstakse neile ka tasu. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et kui Justiitsministeerium jt haldusorganid hakkaksid eirama kehtivat õigust ja aktsepteerima kirjalikku kakskeelset asjaajamist, võtaks see Eestis elada soovivalt mittekodanikult motivatsiooni õppida eesti keelt. Murru Vangla peaspetsialist K. Pärdi 26.05.2008 ettekande kohaselt on O. Bortnikule võimaldatud tema soovil suuline tõlge vene keelde. Asjaolu, et O. Bortnik eelistab saada kirjalikku tõlget, ei tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus seda nõuda. O. Bortnik on Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2007 lahenditest nr 3-3-1-3-07 ja 3-3-1-407 ebaõigesti järeldanud, et talle tulebki edaspidi alati saata kõikidest dokumentidest kirjalikud tõlked vene keelde. Neis kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus kaebajal oli põhjust kahelda Tallinna Vangla teatud ametnike poolt tehtud suuliste tõlgete õigsuses. K. Pärdi poolt tehtud suulise tõlke õigsust pole kohtul põhjust kahtluse alla seada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES O. Bortniku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus leidis ekslikult, et kaebaja nõue kokkusaamisele lubatud toiduainete nimekirja täiendamiseks ei ole põhjendatud. Samuti pole õige kohtu seisukoht, et kaebajal pole õigust nõuda tõlkekulude kandmist vangla direktori poolt isiklikult ning et vangla ja ministeerium ei pea saatma kaebajale oma vastuste/kirjade venekeelseid tõlkeid. Vangla direktori mahitusel rikuvad tõlgid VSKE nõudeid ja nõuavad väikemahuliste tõlgete eest põhjendamatult suurt tasu. Kaebajat diskrimineeritakse keelelisel pinnal ja rikutakse tema suhtes põhiseaduse §
- Kaebaja ei oska eesti keelt ega saa realiseerida kaebeõigust (HKMS § 10 lg 2 p 2), kui ei tea talle antud vastuste sisu. Eesti keelt pole kaebajal õnnestunud ära õppida. Kinnipeetavate esitatud kaebusi oleks vähem ja ka käesolevat 4
(6)3-08-694 kaebust poleks olnud, kui vanglatöötajad suhtuksid kinnipeetatavatesse normaalselt ega võtaks vastu õigusvastaseid otsused. Kontaktisik K. Pärt tõlgib valesti. Riigikohtu asjades nr 3-3-1-3-07 ja 3-3-1-4 leidsid tõendamist vangla vead tõlkimisel ja kohtu kohustus anda kirjalik tõlge. Kohtu seisukoht, et Riigikohtu viidatud lahendites on käsitletud teistsuguseid asjaolusid, ei ole õige. Ringkonnakohtu istungil täpsustas O. Bortnik, et vaidlustab esimese astme kohtu otsust vaid osaliselt, so tuvastusnõude rahuldamata jätmise osas, ning leidis, et tema õigus saada võõr(vene)keelseid kirjalikke tõlkeid tuleneb ka Euroopa Vanglareeglistikust. Murru Vangla ja Justiitsministeerium jäid halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning leidsid, et apellatsioonkaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellant selgitas ringkonnakohtu istungil, et loobub muudest apellatsioonkaebuse väidetest ning vaidlustab esimese astme kohtu otsust vaid osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tunnistada õigusvastaseks kaebajale kui eesti keelt mitte valdavale ja maksujõuetule isikule venekeelsete vastuste saatmata jätmine. Eeltoodu alusel kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsust vaid tuvastusnõude rahuldamata jätmise osas ning leiab, et apelleeritud osas on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks ja vastavas osas kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas Murru Vanglal ja Justiitsministeeriumil oli kohustus vastata kaebaja esitatud taotlusele ja vaidele vene keeles. Esimese astme kohus leidis, et võõrkeelsete vastuste andmise kohustust seadusandlusest ei tulene, kakskeelne kirjalik asjaajamine ei ole aktsepteeritav ning kirjaliku tõlke kulude riigi kanda jätmine sõltub paljudest faktilistest asjaoludest. Seega esimese astme kohus ei välistanud haldusorgani poolt riigikeelt mitteoskavale menetlusosalisele võõrkeelse kirjaliku tõlke saatmist, kuid seda erandlikel ja objektiivselt põhjendatud asjaoludel, milliste esinemist käesoleval juhtumil tuvastatud pole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja kohtuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Apellandi viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Euroopa vanglareeglistiku kohta sätestab eesmärgid, mille kohaselt peaksid vanglad võtma tarvitusele meetmeid keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks, ning soovituslik on, et administratsioon valdaks keelt, mida kõneleb või mõistab suurem osa vangidest, kuid sellest ei tulene kohustust võõrkeelsete vastuste andmiseks. Tõlke vajaduse, viisi ja vormi hindamisel tuleb selgitada ja kaaluda konkreetse juhtumi asjaolusid; arvestada tuleb kinnipeetava riigikeelest arusaamise taset ja võimet ning korraldatud keeleõpet; tagatud peab olema kinnipeetavate võimalus pöörduda avalduste/taotlustega vangla administratsiooni ja teiste organite (käesoleval juhul Justiitsministeeriumi) poole ning tagatud peab olema ka saadud vastustest arusaamine. Vastustajad on kinnitanud, et kaebajale on vastuskirjade edastamisel võimaldatud suuline tõlge ning vene keelt valdava vanglaametniku (peaspetsialist K. Pärt) poolt on kaebajale suuliselt tõlgitud nii Murru Vangla 25.01.2008 vastus kaebaja taotluse lahendamise tulemuste kohta kui ka vaideotsus. Sellega olid kaebaja õigused tagatud ning puudub alus väitel, et venekeelsete vastuse väljastamata jätmine takistas põhiseadusliku kaebeõiguse realiseerimist. Paljasõnaline on kaebaja väide, et K. Pärt tõlkis valesti. Kaebusest ja selle käiguta jätmise määruse täitmiseks esitatud täpsustusest järeldub, et kaebaja on vanglale esitatud taotluse ja Justiitsministeeriumile esitatud vaide rahuldamata jätmise põhjustest aru saanud, mistõttu 5
(6)3-08-694 ei saa pidada põhjendatuks apellandi väidet, et vanglaametniku poolt tehtud suuline tõlge polnud adekvaatne. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 6
(6)