KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-08-2084 Aleksandr Fominõhi kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastu 30 000 kr varalise kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtu 18.11.2008 otsus ringkonna- Aleksandr Fominõhi apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Fominõh Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Fominõhi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2008 otsus nr 3-08-2084 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuses halduskohtule palus A. Fominõh kohustada Eesti Riiklikku Autoregistrikeskust (ARK) hüvitama kaebajale õigusvastaste toimingutega tekitatud varaline kahju summas 30 000 kr. Kaebuse kohaselt liisis A. Fominõh 02.05.2006 AS-lt Hansa Liising Eesti sõiduauto Volkswagen Passat riikliku registreerimise numbriga xxx xxx. Sõiduki ehitusaastaks oli kõikides dokumentides märgitud
- Kaebajale ARK-i poolt väljastatud sõiduki registreerimistunnistuses on lahtris „Esmane registreerimine“ märgitud 07.05.2002, sama aastaarv oli märgitud ka sõiduki endisele omanikule väljastatud sõiduki registreerimistunnistuses. 3-08-2084 Jaanuaris 2008 otsustas kaebaja realiseerida sõiduauto AS-le Saksa Auto. Sõiduki ülevaatuse alusel ja arvestades sõiduki registreerimistunnistuse andmeid, hindas AS Saksa Auto sõiduki väärtuseks 95 000 kr ning oli nõus selle summa eest sõiduauto soetama sissemaksuna uue sõiduki eest. Siis aga selgitas AS Saksa Auto tehasetähise kontrolli käigus välja, et sõiduki ehitusaasta on mitte 2002, vaid 1999, ning vähendas oma pakkumist 65 000 kroonini, millest 59 459,38 kr oleks makstud liisinguandjale AS-le Hansa Liising Eesti ja 5 540,62 kr kaebajale. Seega tasuti kaebajale ebaõigete andmete tõttu 30 000 kr vähem. Kaebaja pöördus pretensioonidega AS Hansa Liising Eesti poole, kuid sealt suunati teda ARK-i. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise nõudega ARK-i poole, kuid taotlust ei rahuldatud põhjendusega, et kahju tekitamine on tõendamata. Et 2002 ehitusaasta auto oleks AS Saksa Auto ära ostnud 95 000 krooniga, on dokumentaalselt tõendatud. Ebaõige ehitusaasta märkimise liiklusregistris on vastustaja omaks võtnud. Seega on tõendatud nii kahju olemasolu, selle suurus kui ka vastustaja õigusvastane tegevus. Vastustaja kaebust ei tunnistanud. ARK möönab, et liiklusregistris sõiduki ebaõige esmase registreerimisaasta kajastamine võis minna vastuollu liiklusseaduse (LS) § 64 lg 2 mõttega, mille kohaselt sisaldab liiklusregister tõeseid andmeid, kui selline eksimus ei võinud ega saanud olla kaebaja väidetud kahju tekkimise põhjuseks. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Liiklusregistri pidamise ja sinna sõidukite esmase registreerimise aasta kandmise eesmärgiks on mitte eraõiguslike tehingute väärtuse määramine, vaid sõidukite üle arvestuse pidamine (LS § 62 lg 1). Kaebaja õigusi on rikkunud mitte ARK, vaid kõnealuse auto esimene Eestis registreeritud omanik AS Hansa Liising Eesti, mis järelmaksuga müügilepingu osamaksete suuruse arvutamisel arvestas sõiduki esmaseks registreerimise aastaks 2002, millest tulenevalt ka osamaksete suurus sõiduki tegeliku turuhinnaga võrreldes oluliselt kasvas. Nii AS Hansa Liising Eesti kui kaebaja olid/pidid olema teadlikud auto tegelikust esmase registreerimise aastast. Sõiduki esimene omanik oli AS Hansa Liising Eesti ning sõiduki ehitusaasta nii liiklusregistris kui ka registreerimistunnistusel oli esialgu
- Kaebajaga 02.05.2006 sõlmitud müügilepingus oli samuti sõiduki esmase registreerimise aastaks märgitud 1999, mis on läbikriipsutatud ja aastaks 2002 parandatud. Liiklusregistris omanikuvahetust vormistama tulles esitas kaebaja ARK-le muuhulgas auto eelmise omaniku J. Laišini liisingulepingu lõppemise ja vara omandi üleandmise akti, milles oli sõiduki esmaseks registreerimise aastaks märgitud
- Eeltoodule lisaks märgib vastustaja, et 1999 ja 2002 ehitusaasta sõidukid on ka välimuselt erinevad. Tõendamata on kahju tekkimise fakt ja suurus. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõestaksid, et AS Saksa Auto on sõiduki tõepoolest endale ostnud. Samuti ei kajastu omaniku vahetus liiklusregistris. Vaieldav on ka väidetava kahju suurus. Mootorsõiduki esmase registreerimise aasta ei ole ainuke sõiduki hinna määraja, olulised on ka muud näitajad, sh sõiduki tehniline korrasolek, läbitud kilometraaž, lisavarustus jne. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebuse viide VÕS §-le § 361 lg 1 on asjakohatu. See säte kehtestab liisingulepingu poolte õigused ja kohustused eraõigussuhtes. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS), mille § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selles sättes on väljendatud ka kahju hüvitamise üldpõhimõtted, milleks on muuhulgas põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel ning tingimus, et kahju polnud 2
(4)3-08-2084 võimalik vältida kannatanu poolsete meetmetega. Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Vastavalt RVastS §-le 12 lg 1 on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. Kahju kaebajale ei saanud põhjustada AS Saksa Auto poolt auto eest pakutud summa vähendamine 30 000 kr võrra, kuna hinnapakkumine 65 000 kr vastas sõiduki tegelikule turuväärtusele, mille kujunemisel on üheks oluliseks osaks auto esmase registreerimise aasta. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud enne sõiduki müümist AS-le Saksa Auto, et auto on tegelikult 3 aastat vanem, ei oma mingit tähtsust. Kui kaebaja ei soovinud sõidukit nii madala hinna eest müüa, oleks ta võinud tehingust loobuda. LS § 62 lg 1 kohaselt on liiklusregister andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja juhtide ametikoolituse üle. Liiklusregistri põhimääruse § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus ning registrikande tegemine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Vale esmase registreerimise aasta (ehitusaasta) kandmine liiklusregistrisse ja registreerimistunnistusele ei tekitanud sõidukile kahjustusi, mis oleksid sõiduki väärtust vähendanud ja sel viisil kaebajale kahju tekitanud. Kahju võis kaebaja saada ainult sel juhul, kui auto liisimisel AS-lt Hansa Liising Eesti arvestati sõiduki maksumuse määramisel esmase registreerimise aastana 2002 ning selle tõttu määrati autole kõrgem hind, kui oleks määratud tegelikku ehitusaastat 1999 arvesse võttes. Kohtutoimiku materjali põhjal pole võimalik tuvastada, kas kõnealuse sõiduki liisimisel määrati auto hind tema tegelikku esmase registreerimise aastat arvestades või mitte. AS-le Hansa Liising Eesti 07.05.2002 väljastatud registreerimistunnistusel oli auto ehitusaastana kirjas 1999, seega oli aktsiaselts auto vanusest teadlik. Kaebaja ja liisingufirma vahel 02.05.2006 sõlmitud auto järelmaksuga ostmise lepingust nähtuvalt oli sõiduki maksumuseks 6391,16 EUR ehk 99 957,74 kr. Lepingusse on auto ehitusaastaks märgitud trükikirjas 1999, see aastaarv on läbi kriipsutatud ja kõrvale käsitisi kirjutatud aastaarv 2002. Pole selge, millisest ehitusaastast lähtudes sõiduki maksumus arvestati, sest hinda parandatud pole. Kui AS Saksa Auto ostis sõiduki 2008 jaanuaris (pärast selle kaebaja poolt 1 aasta ja 9 kuu vältel kasutamist) 65 000 kr eest, võis liisingulepingus fikseeritud auto maksumus olla määratud ka sõiduki tegelikku ehitusaastat 1999 arvestades. Kui aga sõiduki hind määrati ekslikult ehitusaastat 2002 arvestades ja kaebaja maksis seetõttu liisingufirmale sõiduki tegelikust väärtusest rohkem, saab ta liigselt makstud summa tagasi saamiseks esitada AS Hansa Liising Eesti vastu tsiviilkohtupidamise korras hagi maakohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Aleksandr Fominõhi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis kohus materiaalõiguse kohaldamisel ning hindas tõendeid vääralt. Et sõiduki müügiväärtust alandati 30 000 kr võrra vaid esmase registreerimise kohta ebaõigete andmete kandmise tõttu auto registreerimistunnistusele, on tõendatud kohtutoimikus oleva AS Saksa Auto õiendiga, mida kohus hinnanud pole. Kinnitades, et sõiduki maksumuse kujunemise osaks on ka selle esmase registreerimise aasta, leiab kohus samas vastuoluliselt, et mingit tähtsust pole asjaolul, et kaebaja enne auto AS-le Saksa Auto müümist ei teadnud, et see on tegelikult kolm aastat vanem. Kaebajal polnud alust kahelda liiklusregistri andmetes ning ta oli sarnaste autode turuhindadest teadlik. Viitega VÕS § 361 lõikele 1 soovis kaebaja juhtida tähelepanu liisinguandja ja –saaja vastastikuste suhete erisustele. AS Hansa Liising Eesti polnud auto müüja, liisingufirma vaid soetas apellandile tema poolt näidatud müüjalt kõnealuse auto ja kaebaja oli kohustatud maksma 3
(4)3-08-2084 autokasutamise eest liisingumakseid. Auto müügihind oli kindlaks määratud selle seisundi ja esmase registreerimise aasta arvust lähtuvalt. Endisel omanikul oli sõiduki registreerimistunnistuses esmase registreerimise aasta arvuks märgitud samuti 2002. Kaebaja ei saanud loobuda AS-ga Saksa Auto sõlmitud tehingust, sest selleks ajaks, kui selgus kõnealuse sõiduki ebaõige esmase registreerimise aasta ja sellega seoses vähendas AS Saksa Auto oma pakkumist 30 000 kr võrra, oli kaebaja AS-lt Saksa Auto juba teise auto soetanud ja tehingust loobumine oleks toonud kaasa kõnealusest kahjust oluliselt suurema leppetrahvi. Sõiduki registreerimistunnistus on sisuliselt auto pass ning kohtu seisukoht, et selles kajastatud andmetel on vaid informatiivne, mitte õiguslik tähendus, on ebaõige. ARK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebus on esitatud ARK vastu õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja väitel tekkis talle varaline kahju sõiduki Volkswagen Passat, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX liiklusregistris ja sõiduki registreerimistunnistusel ebaõige esmase registreerimise aja märkimise tõttu, millest sai kaebaja teada sõiduki edasi võõrandamisel. Asjaolu, et 2002 ehitusaasta sõiduki oli AS Saksa Auto nõus ostma (sissemaksuna uue sõiduki eest) 95 000 kr eest, kolm aastat vanema auto aga vaid 65 000 kr eest, kinnitab AS Saksa Auto õiend, mille hindamata jätmist apellant kohtule ette heidab. Ringkonnakohtu hinnangul pole viidatud tõendil asja lahendamisel olulist tähendust. Kahju võis kaebajale tekkida mitte AS Saksa Auto poolt kõnealuse sõiduauto ostuhinna vähendamisest, vaid kaebaja poolt sõiduki ostmisel kõrgema hinna maksmisest. Kohtu seisukohad ei ole vastuolulised ning kohus pole rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. RVastS §-st 7 tulenevad vastutuse alused, so avaliku võimu kandja tegevus peab olema õigusvastane, selle õigusvastase tegevusega peab olema rikutud isiku õigusi ja isikul peab olema tekkinud õigusvastase tegevuse tulemusena kahju. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vale esmase registreerimise aasta kandmine liiklusregistrisse ja sõiduki registreerimistunnistusele kaebajale tema väidetud kahju ei tekitanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest nähtuvalt soetas kaebaja kõnealuse sõiduki AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud järelemaksuga müügilepinguga ning liisingfirma, lähtudes kaebaja soovist omandada J. L.i poolt võõrandatav sõiduk, nõustus finantseerima sõiduki tulevikus omandamise võimaldamiseks ostjale vajalikku tehingut. Seega toimus sõiduki soetamine eraõiguslikus suhtes ning kaebajal väidetavalt tekkinud kahju näol on tegemist eraõiguslikes suhetes tekkinud kahjuga. ARK tegevuse ja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Halduskohus märkis õigesti, et kui sõiduki ehitusaastat arvestades määrati selle hind põhjendamatult kõrge ja kaebaja maksis seetõttu liisingfirmale põhjendamatult suure summa, on tal õigus pöörduda AS Hansa Liising Eesti poole enammakstud raha tagastamise nõudega. Kohtuvälise kokkuleppe mittesaavutamisel saab kaebaja esitada üldkohtusse kahju hüvitamise hagi. Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)