← Eesti

2-08-19052/51

Obsah (11)§363§ 128§122§125§123§139§423§426§150§173§168

2-08-19052 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-19052 Määruse kuupäev Jõhvi, 15. aprill 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ InnerTrading hagi likvideerimisel OÜ R

§363

lg1 p1 sätestatud nõudest, kuna jääb selgusetuks, millised on hageja lõplikud nõuded. Hageja on tasunud ettenähtust vähem riigilõivu. Kuna üürilepingu alusel oli üüri suuruseks kokku 74 782,50 krooni, siis

§ 128

kohaselt on hagihind 897 390 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu summas 34 750 krooni. Kostja palus vastavalt

§122

lg1, lg2, §125, §128, §139 lg2 p1, §147 lg3, §368 lg1, §371 lg2, p1 või p2, §423 lg2, p1 või p2 alusel jätta tuvastusnõue läbi vaatamata, kohustada hagejat tasuma riigilõivu summas 34 750 krooni ja täiendava riigilõivu mittetasumisel jätta hagi läbi vaatamata. KOHTUISTUNG

  2. märtsi 2009.a kohtuistungil hageja loobus tsiviilasjas esitatud tuvastamisnõudest. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 000 krooni. Hageja esindaja teatel toetab hageja hagi vastavalt esitatud hagiavaldusele ja esitatud täpsustusele. Rendile antud ruumid seisavad tühjana, sest hageja ei saa sinna sisse. Hageja on seisukohal, et ruumide üleandmist ei ole toimunud. 3

(5)2-08-19052
  1. Kostja esindaja palus teatada, kas hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 897 000 krooni summas 34 750 krooni. Kostja esindaja jäi esitatud kirjalike vastuste juurde ja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on alusetu. Esindaja seletuste kohaselt ruume võib üle anda ka ilma kirjaliku akti koostamata, kui nii on sätestatud pooltevahelises lepingus. Kostja kolis jaanuaris 2008.a ruumidest välja ja aprillis 2008.a vaadati ruumid üle. Kostja on kuni märtsikuuni üüritud ruumi eest tasunud.
  2. Hageja esindaja nõustus ja lubas kohtu määratud aja jooksul täiendava riigilõivu tasuda. Kohus määras anda hagejale täiendav tähtaeg haginõudelt 33 250 krooni täiendava riigilõivu tasumiseks kuni 24.03.2009.a hoiatusel, et kohtu määratud tähtajaks riigilõivu mittetasumisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja poolt riigilõivu tasumisel on poolte tähtaeg kirjalike teeside esitamiseks kuni 30.03.2009.a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb läbivaatamata jätta.
  4. Poolte vahel
  5. juunil 2006.a sõlmitud allüürilepingu järgi hageja andis ja kostja võttis allüürile Tallinna mnt 12, Narva asuvad äriruumid, mille üürnik kasutas õnnemängude ja valutavahetuse korraldamiseks ning kasiinona (I kd tl 4-12). Hageja õigus sõlmida nimetatud äriruumi üürilepingu tulenes samuti 14.06.2006.a AS-i Valk SV ja hageja vahel sõlmitud üürilepingust (I kd tl 30-39).
  6. Hageja väidab, et lepingu ülesütlemisel ei ole kostja järginud allüürilepingu punktis 13.
  7. sätestatud teadete saatmise korda, kostja ei ole äriruume vabastanud ega üüritud pinda vastavalt allüürilepingule hagejale üle andnud. Sellpärast nõuab hageja kohustada kostjat allüürilepingu punktidele 10.2, 13.5.1.üüritud ruume üle andma. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja ei täitnud oma kohustust üürilepingu lõpetamisel tagastada üüritud pinda hagejale, millest ta on kohtuistungil loobunud.
  8. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel tekkinud vaidlus põhineb kasutuslepingul (üürilepingul). Hageja õigustatud huvi vaidluses seisnes selles, et hagi rahuldamisel tekib tal õigus nõuda kostjalt renditasu kuni üüritud äriruumi üleandmiseni.

§125

kohaselt üürivõi rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kostja vastuväidete kohaselt allüürilepingu lisa nr 3 järgi oli üüri suuruseks 74 782.50 krooni, s.h käibemaks 11 407.50 krooni (II kd tl 12). Ka hageja poolt kostjale 24.03.2008.a esitatud arve nr 20080303 alusel oli 2008.a märtskuu renditasu suuruseks 74 782.50 krooni (I kd, lk 139). Hagejal ei ole vaidlust renditasu suuruse üle. 20.

§122

lg2 alusel hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 14.05.2008.a. Seega on käesolevas vaidluses hagihinnaks 897 390 krooni (74 782.50 x 12), millelt hagi esitamisel tuli vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg1 ja selle 4

(5)2-08-19052 seaduse kuni 01.01.2009.a kehtinud lisale
  1. tasuda riigilõivu 34 750 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu vaid 2 000 krooni ulatuses.
  2. Viru Maakohtu 26.05.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg nõude täpsustamiseks. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse, mis oma sisult kordab esialgse hagi.
  3. 18.12.2008.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagi rahuldamisel, tekib tal kostja vastu rahaline nõue (I kd, lk 157). Kohus, hageja seadusliku esindaja taotlusel, lükkas asja arutamise edasi, määras asjas uue istungi ja andis hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks ja nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumiseks. 12.01.2009.a esitas hageja hagi muutmise avalduse, kuid täiendavat riigilõivu hageja ei ole tasunud. Kuna istung oli määratud eelnevalt, hageja huvide kaitsmise tagamiseks kohus arutas asja 10.03.2009.a toimunud kohtuistungil. Hageja nõustus nõudelt täiendava riigilõivu tasuma ja lubas seda teha kuni 24.03.2009.a. Sellepärast tegi kohus istungis vaheaja kuni 24.03.2009.a ja andis hagejale järjekordse tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks, hagi läbivaatamata jätmise hoiatusel. Hageja, kohtu nõudmistele vaatama ei ole riigilõivu tasunud. 23.

§139

lg2 p1 alusel riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Sama seadustiku §147 lg3 alusel kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. 24. 30. märtsil 2009.a esitatud taotluses palus jätta hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hageja poolt on tasumata riigilõiv.

§423

lg1 p11 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Kuna hageja, vaatamata kohtu mitmekordsetele nõudmistele, ei ole nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud, siis

§423lg1 p11 alusel tuleb hagi läbi vaatamata jätta.

Kohus ei võtta hagist osaliselt loobumise vastu, sest hageja ei ole ka tuvastamisnõudelt riigilõivu tasunud. 25. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt

§426

lg1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Samuti selgitab kohus hagejale, et vastavalt

§150

lg1 p2 alusel hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulud 26. Vastavalt

§173

lg1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata,

§168lg2 alusel jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda 27.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§423lg1 p11, §425, §426, §427, §463 lg 1, § 465, §661 lg2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.