← Eesti

2-03-494/32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-03-494 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi OÜ Oskar Hambaravi ja OÜ Pav

§ 171

lg 1, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hagejate väitel ei tekkinud OÜ-l Aasa Kliinik 18. juuli 2002 müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/2 (t.l.-72-75, I

  1. kd)tulenevaid nõudeid hagejate vastu, kuna OÜ Aasa Kliinik ei andnud hagejate valdusesse müügilepingutes märgitud vara ning seetõttu ei tekkinud hagejatel omandit sellele varale. Kostja esitas vastuväite, et hagejad on ostnud müügilepingutes nimetatud varad ja kohustunud võtma need oma valdusesse. Lepingute 1-1/1 ja 1-1/2 punktis 2.1. kinnitavad ostjad ehk hagejad, et lepingu sõlmimise momendiks on ostja kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingu tingimustele. Kostja väitel on hagejad lepingu järgi saadud kauba vastu võtnud ning seega on OÜ Aasa Kliinik lepingu omapoolsed kohustused kohaselt ja täies ulatuses täitnud. Kohus nõustub kostja väitega. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ Aasa Kliinik ja hageja I vahel 18. juulil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 1-1/1 (t.l.-72-73, I
  2. kd)ning OÜ Aasa Kliinik ja hageja II vahel sõlmitud müügilepingu nr 1-1/2 (t.l.-74-75, I
  3. kd)p-s 2.1. on pooled kokku leppinud, et ostja on kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingu tingimustele. Kauba üleandmise täiendavaid tingimusi leping ei sisalda. Tunnistaja Alexey Vylegzhanini ütlustest (t.l.-100-101, III
  4. kd)selgub, et müügilepingute lisas nimetatud vara asub osaliselt Aasa 4 hoones ka käesoleval ajal, kus on tegevuses OÜ Almeda Kliinik. OÜ Aasa Kliinik tegutses samas hoones, kusjuures OÜ Almeda Kliinik varad ja OÜ Aasa Kliinik varad on eraldi arvel. Tunnistaja Marina Žoga kinnitas, et suvel 2007.a. käidi müügilepingute lisas 4

(10)nimetatud vara kontrollimas ning leiti, et vara asub endistviisi aadressil Aasa 4, nagu see alguses oli sinna toodud. Kohus peab vajalikuks märkida, et Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille sisuks on müüja kohustus anda ostjale üle teatud asi ja tagada üleantava asja omandiõiguse üleminek ostjale ning ostja kohustus tasuda kokku lepitud hind. Müügilepingu sõlmimisega ei toimu asja omandiõiguse üleminekut ostjale. Omandi üleminekuks on vajalik käsutustehing ehk asjaõiguslik kokkulepe. Seega on müüja põhikohustuseks teha võimalikuks müüdud asja omandi üleminek ostjale. See aga ei tähenda, et müüja peab tagama omandi ostjale ülemineku. Kui müüja poolt on kaup ostjale üleandmiseks valmis pandud, lasub ostjal kohustus kaup vastu võtta, s.o ostja on kohustatud võtma kauba oma valdusesse ja selle ära vedama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 209

lg 1 ja lg 2, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et omand müügilepingutes nimetatud varale oleks jäänud üle andmata kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kuna müügilepingutes puudub eraldi kokkulepe ostetud kauba üleandmise viisi, koha ja aja suhtes, tuleb eeldada, et kauba üleandmise kohaks oli kauba esialgne asukoht, s.o OÜ Aasa Kliinik asukoht aadressil Aasa

  1. Vaidlust ei ole, et müügilepingutes märgitud kaup asus nimetatud kohas. Hagejad olid ka teadlikud kauba asukohast, kuna müügilepingute p 2.
  2. kohaselt oli ostja kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingutingimustele. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 4, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hagejate väide, et hagejad ei ole oma tegevuses kasutanud hoonet aadressil Aasa 4, ei oma tähendust, kuna müügilepingus ei olnud kokkulepet selle kohta, et müüja oleks olnud kohustatud toimetama kauba ostja asukohta. Seega ei oma asjas tähendust ka hageja tõendid Aasa 4 ruumide osas - tegevusluba (t.l.-141, II kd), ruumide plaan (t.l.-142, II kd), tegevusluba (t.l.-143, II kd), ruumide plaanid (t.l.-144-147, II kd). Kohus jõuab järeldusele, et OÜ Aasa Kliinik oli
  3. juuli 2002 müügilepingutes nr 1-1/1 ja 1-1/2 märgitud kauba ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud ning seega loeb kohus, et asja ostjale üleandmise kohustus oli müüja OÜ Aasa Kliinik poolt täidetud. Samuti ei ole põhjendatud hagejate väide, et nad ei teadnud
  4. juuli 2002 müügilepingutest nr 11/1 ja 1-1/
  5. Nimetatud müügilepingutel on hagejate seadusliku esindaja allkirjad (t.l.-72-75, I kd). Lepingud on sõlmitud
  6. juulil
  7. Äriregistri kohaselt oli Andrei Žoga
  8. juulil 2002 hageja I ja hageja II juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja. Seega pidid hagejad olema teadlikud müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/
  9. Vaidlust ei ole, et OÜ Aasa Kliinik ja hageja I vahel
  10. juulil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 11/1 (t.l.-72-73, I kd) p 3.
  11. kohaselt oli kauba hinnaks 74 750 krooni ning p 3.
  12. kohaselt tuli ostjal tasuda kauba eest viie päeva jooksul. Samuti ei ole vaidlust, et OÜ Aasa Kliinik ja hageja II vahel sõlmitud müügilepingu nr 1-1/2 (t.l.-74-75, I kd) p 3.
  13. kohaselt oli kauba hinnaks 123 750 krooni ning p 3.
  14. kohaselt tuli ostjal tasuda kauba eest viie päeva jooksul. Kohus leiab, et hagejal I oli
  15. juulil 2002 OÜ-ga Aasa Kliinik sõlmitud müügilepingust nr 1-1/1 tekkinud kohustus tasuda OÜ-le Aasa Kliinik ostetud esemete kokkulepitud hind summas 74 750 5

(10)krooni ning hagejal II oli 18. juulil 2002 OÜ-ga Aasa Kliinik sõlmitud müügilepingust nr 1-1/1 tekkinud kohustus tasuda OÜ-le Aasa Kliinik ostetud esemete kokkulepitud hind summas 123 750 krooni. Nimetatud kohustused on sissenõutavad. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks nimetatud kohustused täitnud. Hagejate väitel on OÜ Aasa Kliinik nõue hageja I vastu 49 000 krooni osas alusetu. Vaidlust ei ole, et OÜ Aasa Kliinik poolt on hagejale I üle kantud raha 27. augustil 2001 summas 9000 krooni, 11. jaanuaril 2002 summas 10 000 krooni, 11. veebruaril 2002 summas 20 000 krooni ja 24. aprillil 2002 summas 10 000 krooni, s.o kokku 49 000 krooni (t.l.-1, II kd). Samas väidavad hagejad, et nimetatud summad ei ole laen, vaid on tasutud OÜ-le Aasa Kliinik direktori Marina Žoga mänedžeriteenuse eest 20. märtsil 2001 sõlmitud mänedžeri teenuse osutamise lepingu alusel. Kostja vastuväite kohaselt on OÜ Aasa Kliinik maksnud perioodil 27. august 2001 kuni 30. aprill 2002 hagejale I laenu summas 49 000 krooni, millele viitavad ka OÜ Aasa Kliinik pangakonto väljavõtted ja hageja I majandusaasta aruanne ja raamatupidamise ekspertiisi akt. Kohus nõustub kostja vastuväitega. OÜ Aasa Kliinik pangakonto väljavõttelt selgub, et OÜ Aasa Kliinik on 27. augustil 2001 kandnud hageja I pangakontole 4000 krooni ja 22. oktoobril 2001 hageja I pangakontole 5000 krooni; 11. jaanuaril 2002 summa 10 000 krooni; 11. veebruaril 2002 summa 20 000 krooni ja 24. aprillil 2002 summa 10 000 krooni (t.l.-92-96, I kd), kokku 49 000 krooni. Hageja I võlgnevust OÜ-le Aasa Kliinik summas 49 000 krooni kinnitavad ka raamatupidamise õiendid (t.l.-97-98, I kd). Ekspertiisiaktist (t.l.-26, III
  1. kd)selgub, et hageja I majandusaasta aruandes on seisuga 31. detsember 2001 võlg OÜ-le Aasa Kliinik summas 9000 krooni ning perioodil 01. jaanuar 2002 kuni 30. juuni 2002 on hageja I saanud OÜ-lt Aasa Kliinik laenu 40 000 krooni. Hageja tõendid - arved (t.l.-122-127, II kd), mänedžeri teenuse osutamise leping (t.l.-12-15, III kd), palga arvestus (t.l.-16-18, III
  2. kd)ei lükka ümber kostja väidet, et summa 49 000 krooni oli hagejale I üle kantud laenuna. Tunnistaja Marina Žoga ütlustest selgub, et ta ei ole osutanud mänedžeri teenust hagejale I OÜ Aasa Kliinik nimel. Samas teatas tunnistaja, et töötas hageja I juures töölepinguga alates 1999. aastast ning hageja I maksis talle töötasu. Arvetest (t.l.-122-127, II
  3. kd)selgub, et OÜ Aasa Kliinik on maksnud hagejale I teenuste eest vastavalt lepingule iga kuu 5320 krooni. Arvetel on märkimata, millise lepingu või millise teenuse eest on makstud. Mänedžeri teenuse osutamise lepingu (t.l.-12-15, III
  4. kd)kohaselt on OÜ Aasa Kliinik ja hageja I kokku leppinud, et hageja I osutab OÜ-le Aasa Kliinik mänedžeri teenust Marina Žoga vahendusel. Teenuste tasu suuruseks on märgitud kokku igakuiselt 5320 krooni. Leping on sõlmitud 20. märtsil 2001 ja lepingu tähtaega märgitud ei ole. Kohus leiab, et tõendatud on mänedžeri teenuse osutamise leping hageja I ja OÜ Aasa Kliinik vahel, kuna arvetel näidatud summad ja arvete esitamise periood langeb kokku lepingus märgitud teenuse hinna ja perioodi algusega. Hageja tõendid on vastuolus tunnistaja Marina Žoga ütlustega lepingu täitmise osas. Tunnistaja eitab lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et Marina Žoga isiklikult osutas OÜ-le Aasa Kliinik mänedžeri teenust. Teenuse osutamist Marina Žoga poolt ei kinnita ka hagejate esitatud palga arvestus (t.l.-16-18, III kd), kuna sellest ei selgu, milliste tööülesannete eest on Marina Žogale töötasu arvestatud. Kohus jõuab järeldusele, et Marina Žoga poolt mänedžeri teenuse osutamine OÜ-le Aasa Kliinik ei ole tõendatud ning seega ei ole tõendatud hagejate väide, et summa 49 000 krooni oli OÜ Aasa Kliinik tasunud hagejale I Marina Žoga töötasuks, mitte laenuks. Samuti ei ole tõendatud hagejate väide, et viide laen on pangakonto väljavõttel märgitud ekslikult. Hagejad ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et laen oleks tagastatud. 6
(10)Kohus jõuab järeldusele, et OÜ-u Aasa Kliinik nõue hageja I vastu summas 49 000 krooni on tõendatud. Seega OÜ Aasa Kliinik nõuded hagejate vastu põhjendatud. Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ-l Aasa Kliinik olid
  1. juuli 2002 nõuete loovutamise lepingu sõlmimise aja seisuga nõuded hageja I vastu summas 74 750 krooni ja summas 49 000 krooni, kokku 123 750 krooni ning hageja II vastu nõue summas 123 750 krooni. Nõuete loovutamine Kostja väitel omandas ta OÜ-lt Aasa Kliinik nõuded hageja I vastu summas 123 750 krooni ja hageja II vastu summas 123 750 krooni vastu
  2. juuli 2002 nõuete loovutamise lepinguga (t.l.-3436, I kd). OÜ Aasa Kliinik poolt nimetatud nõuete loovutamist kostjale tõendab
  3. juuli 2002 nõuete loovutamise leping (t.l.-54-56, I kd), OÜ Aasa Kliinik raamatupidamise õiendid (t.l.-97-98, I kd) ja OÜ Aasa Kliinik raamatupidamise tõend (t.l.-99, I kd). Nimetatud dokumentidest selgub, et hageja I
  4. juuli 2002 lepingust tulenev võlgnevus summas 74 750 krooni ja
  5. jaanuari 2002,
  6. veebruari 2002,
  7. aprilli 2002 ja
  8. augusti 2001 laenudest tulenev summa 49 000 krooni on seoses nõuete loovutamisega kantud kahjumisse. Samuti on seoses nõude loovutamisega kahjumi hulka kantud hageja II
  9. juuli 2002 lepingust tulenev võlgnevus summas 123 750 krooni. Hagejate vastuväite kohaselt on
  10. juuli 2002 nõuete loovutamise lepingu sõlminud OÜ Aasa Kliinik esindaja Marina Žoga, kelle esindusõigus on tõendamata. Äriregistri andmetel oli tehingu tegemise ajal
  11. juulil 2002 OÜ Aasa Kliinik seaduslik esindaja Andrei Žoga. Kohus leiab, et hagejate väide ei ole põhjendatud. Kuigi Marina Žoga esindusõigust OÜ Aasa Kliinik nimel
  12. juuli 2002 nõuete loovutamise lepingu sõlmimiseks tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole, leiab kohus, et tehingu tegemine hilisema heakskiiduga on tõendatud. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt, tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus ning vastavalt TsÜS § 129 lg 1, teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Pooled on nõustunud, et Marina Žoga töötas tehingu tegemise ajal OÜ-s Aasa Kliinik direktorina. Tunnistaja Marina Žoga kinnitas, et töötas alates
  13. aastast OÜ-s Aasa Kliinik töölepingu alusel direktorina (t.l.-103, III kd). Nimetatud asjaolust järeldub, et Marina Žoga oli nõuete loovutamise lepingu sõlmimise ajal seotud OÜ Aasa Kliinik majandustegevusega ning seega ei saa välistada, et Marina Žogal puudus esindusõigus nõuete loovutamise lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et OÜ Aasa Kliinik seaduslik esindaja on nõustunud Marina Žoga poolt teostatud tehinguga ning selle hilisemalt heaks kiitnud. Hilisemale heakskiidule viitavad
  14. juuli 2002 teated nõuete loovutamisest (t.l.-57-58, I kd), milles on viidatud
  15. juuli 2002 nõuete loovutamise lepingule ning millele on alla kirjutanud OÜ Aasa Kliinik seaduslik esindaja. Võib eeldada, et kui OÜ Aasa Kliinik seaduslik esindaja ei oleks Marina Žoga poolt nõuete loovutamist heaks kiitnud, ei oleks ta kirjalikku teadet allkirjastanud. Kohtuistungil
  16. veebruaril 2009.a. on pooled kinnitanud, et neil ei ole vaidlust selle üle, millal Marina Žoga valiti OÜ Aasa Klliniku juhatuse liikmeks. Kohus jõuab järeldusele, et OÜ Aasa Kliinik ja kostja vahel
  17. juulil 2002 teostatud nõuete loovutamine, mille alusel kostja omandas OÜ Aasa Kliinik nõude hageja I vastu summas 123 750 krooni ja nõude hageja II vastu summas 123 750 krooni hagejate vastu, on leidnud tõendamist. Tasaarvestus 7
(10)Kostja väitel on ta 29. juulil 2002 tasaarvestanud osade müügist tekkinud kummagi hageja nõuded 123 750 krooni ulatuses OÜ-lt Aasa Kliinik omandatud hagejate vastu suunatud rahaliste nõuetega.

§ 197

lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja vastu oli hagejal I OÜ Aasa Kliinik osade müügist tulenev rahaline nõue summas 123 750 krooni ning hagejal II OÜ Aasa Kliinik osade müügist tulenev rahaline nõue summas 123 750 krooni. Kohus tuvastas, et kostja omandas OÜ-lt Aasa Kliinik nõude hageja I vastu summas 123 750 krooni ja OÜ Aasa Kliinik nõude hageja II vastu summas 123 750 krooni. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooltel oli õigus oma kohustused täita ja nimetatud nõuded olid sissenõutavad. Lähtuvalt VÕS § 198, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja poolt kohtule esitatud tasaarvestuse avaldustest (t.l.-59-60) selgub, et kostja on saatnud

  1. juulil 2002 hagejale I tasaarvestuse avalduse, milles märgib, et kostja tasaarveldab oma nõude hageja I vastu summas 123 750 krooni hageja I nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni. Hagejad esitasid vastuväite, et hagejad ei ole tasaarvestuse avaldusi kätte saanud. Kohus leiab, et hagejate väide on põhjendamata. TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tasaarvestuse avaldused on kätte saanud hagejate seaduslik esindaja Andrei Žoga
  2. juulil 2002, mille kohta on tasaarvestuse avaldustel tema allkirjad (t.l.-59,60, I kd). Äriregistri kohaselt oli Andrei Žoga
  3. juulil 2002 hageja I ja hageja II juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja. Seega pidid hagejad olema teadlikud tasaarvestuse avalduste esitamisest. Et hagejad teadsid tasaarvestuse avaldustest, tõendab ka hagejate esindaja
  4. aprilli 2003 kiri kohtutäiturile Viktor Šabassile (t.l.92-93, II kd), milles hagejate esindaja teatab, et kuni OÜ Elta Servis kaebuse saamiseni ei olnud hagejatel teada A.Žoga poolt allkirjastatud vastastikuste arvestuste kohta. Sellest järeldub, et kirja kirjutamise aja seisuga
  5. aprillil 2003 oli hagejate esindaja juba teadlik tasaarvestuste avaldustest. Hageja väide, et kostja tahtlikult varjas nimetatud dokumente, ei ole tõendatud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on
  6. juulil 2002 esitanud hagejatele tasaarvestuse avaldused nõuetekohaselt ning hagejad on need avaldused kätte saanud.

§ 197

lg 2, tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kohus leiab, et hageja nõuete osas tasaarvestuse läbiviimine on tõendatud ning tasaarvestus oli teostatud kooskõlas seadusega. Kostja poolt oli teostatud OÜ-lt Aasa Kliinik hageja I vastu 8

(10)omandatud rahalise nõude summas 123 750 krooni tasaarvestus hageja I OÜ Aasa Kliinik osade müügist tuleneva rahalise nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni ning OÜ-lt Aasa Kliinik hageja II vastu omandatud rahalise nõude summas 123 750 krooni tasaarvestus hageja II OÜ Aasa Kliinik osade müügist tuleneva rahalise nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni. Hagejate nõue Hagejate nõudeks on välja mõista kostjalt
  1. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenev kostja võlgnevus hagejale I summas 123 750 krooni ja hagejale II summas 123 750 krooni. Kohus tuvastas, et kostja on
  2. juulil 2002 tasaarvestanud osade müügist tekkinud kummagi hageja nõuded 123 750 krooni ulatuses ja seejärel tasunud
  3. augustil 2002 hagejatele kummalegi 15 000 krooni ja
  4. septembril 2002 lisaks eelnevale veel kummalegi 11 250 krooni, s.o tasunud hagejale I summa 26 250 krooni ja hagejale II summa 26 250 krooni. Seega on
  5. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenevad hageja I ning hageja II nõuded kostja vastu summas 150 000 krooni viimase makse tasumise aja seisuga
  6. septembril 2002 rahuldatud täies ulatuses. Kohus tuvastas, et kostjal puudub
  7. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenev võlgnevus hagejatele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
  8. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  9. september 2003 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne
  10. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne
  11. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Tasumata riigilõiv Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagi hinnaks on 247 500 krooni. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud 8000 krooni (t.l.-16, I kd). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt kuni 260 000 krooni tasumisele riigilõiv 14 000 krooni. Seega on hagejad tasunud riigilõivu 6000 krooni vähem kui seaduses sätestatud. 9
(10)Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus selgitab, et vähem tasutud riigilõivu summas 6000 krooni riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.