Kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatis ei ole täiendavaks summaks kostja poolt samal perioodil hagejale tasutud elatisele, nagu märgitakse kaebuses. Kohtuotsuse täitmisel kuuluvad kõik vaidlusalusel perioodil elatisena tasutud summad tasaarvestamisele, s.o elatise võlgnevuse arvestamisel võetakse tasutud summad arvesse. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega hagi rahuldamise ulatuse kohta. On õige, et tulumaksu elatiselt maksab selle saaja, kuid millises ulatuses praegusel juhul hageja seda tasub (või jääb elatis maksuvaba tulu piiridesse) ja kas pärast tulumaksu mahaarvamist talle jääv summa on suurem kui kostja poolt tasutud 1800 krooni, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Antud juhul ei olnud kohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mis annaksid aluse mõista elatis välja alla
lg-s 4 nimetatud alammäära.
lg 6 kohaselt võib kohus seda teha vaid juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. See, et kostja on ajutiselt töövõimetu, ei ole selliseks asjaoluks, mida kohus võiks tunnistada mõjuvaks põhjuseks eelnimetatud sätte mõttes, vabastamaks vanemat osaliselt temal lasuvast kohustusest. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei kinnita mõjuvat põhjust, mis võiks vabastada kostjat seadusest tulenevast kohustusest anda oma lapsele vajalikku ülalpidamist. Vastuses hagiavaldusele esitatud väited hageja parema varandusliku seisundi kohta jäid paljasõnalisteks, pealgi oli hageja esitanud väite, ei tal ei ole väikelapse hooldamise tõttu võimalik omale sissetulekut teenida (poeg R. ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajal veel kaheaastane). Vanemate vahelised lahkhelid lapsega suhtlemise osas ei mõjuta elatise tasumise kohustust. Seadusest tulenevalt on lapse isal õigus ja kohustus lapsega suhelda. Ringkonnakohtul ei ole alust rahuldada apellandi 03.03.2009 esitatud taotlust vähendada elatist seoses tema püsiva osalise töövõimetusega või vabastada ta haiguse tõttu võlgnevuse tasumisest. Töövõime alanemine on tuvastatud 06.01.2009 ekspertiisi otsusega, millest nähtuvalt on kostja võimeline tööga elatist teenima, kuid ei ole võimeline haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Avalduse kohaselt jääb tulevikus kostja sissetulekuks vaid töövõimetuspension, sest tööleping võidakse temaga lõpetada, mida aga senini tehtud ei ole. Kohtul ei ole alust arvestada kaebuse läbivaatamisel tulevikus tekkida võivaid asjaolusid.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik vastavat taotlust lahendada, sest selles menetluses kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. Vastav nõue tuleb esitada esimese astme kohtule. 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asjaolu, et hageja on oma esialgset nõuet vähendanud ning et kostja nõustus esimese astme kohtus hageja lõplikuks nõudeks jäänud summaga (24.03.2008 vastus hagile – tl 11-13), ei võimalda jätta nimetatud sätet kohaldamata. Pealegi nähtub läbivaadatavast kaebusest, et kostja ei ole tegelikult nõus tasuma elatist kõnealuses summas, vaid taotleb kohtuotsuse muutmist ja elatise vähendamist 1800 kroonini kuus. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Tegemist ei ole olukorraga, mis võimaldaks kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ja jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kohtul ei olnud alust järeldada, et vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.