MS §162, §174’, §§434-§436, §440, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi S. P. ja M. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja M. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu nr.xxxxxxxxxx järgne võlgnevus kogusummas seitsekümmend tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa (70 378) krooni 75 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas viis tuhat (5 000) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Välja mõista S. P. „Magnet“ krediitkaadrilepingu nr.xxxxxxxxxx järgne võlgnevus kogusummas üheksa tuhat üheksasada kakskümmend kuus (9 926) krooni 39 senti AS X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (06.04.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 29.05.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 100 000 krooni, intressimääraga 16% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 25.05.2011.a.. Lepingu tingimuste kohaselt pidid kostjad laenu tagastama ja tasuma intressid perioodiliste maksetena iga kuu 25. kuupäevaks /tl.5-10/. 26.06.2007.a. sõlmiti hageja ja kostja S.P.’i vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 20 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja teostama hagejale iga kuu 05.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (vähemalt summas 100 krooni) ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.19-22/. Hageja nõue Hageja esindaja avaldab, et kostjad ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja graafikujärgse püsimakse tagastamata. Kuna kostjad ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 08.08.2008.a. lepingud erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjatele ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja esindaja kinnitab, et kostjad pole lepingutejärgseid võlgnevusi tänaseni täies mahus tasunud. Samas vähendab hageja laenulepingu nr.xxxxxxxxxx järgset võlanõuet, sest asja menetluse kestel on kostjad selle lepingu võlgnevusest tasunud 11 328 krooni. Esindaja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu nr.xxxxxxxxxx järgi võlguolevad summad kogumahus 70 378.75 krooni, sealhulgas : laenuvõlgnevus summas 65 656.61 krooni, intressivõlgnevus summas 4 535.94 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 186.20 krooni. Samuti palub esindaja välja mõista kostja S.P.’ilt „Magnet“ krediitkaardi kasutamise lepingu nr.xxxxxxxxxx järgi võlguolevad summad kogumahus 9 926.39 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 9 218.38 krooni, intressivõlgnevus summas 659.26 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 48.75 krooni. Esindaja täpsustab, et mõlema lepingu puhul on hageja arvutanud intressi ja viivist lepingu ülesütlemise päevani s.o. kuni 08.08.2008.a.. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 000 krooni. 2
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
lg.1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Laenulepingu nr.xxxxxxxxxx tingimuste kohaselt kohustusid kostjad laenu tagastama ja tasuma intressid (16% aastas laenujäägilt) perioodiliste maksetena iga kuu 25. kuupäevaks /tl.5-10/. „Magnet“ krediitkaardi kasutamise lepingu nr.xxxxxxxxxx tingimuste kohaselt kohustus kostja S.P. teostama hagejale iga kuu 05.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (vähemalt summas 100 krooni) ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.19-22/. Asja materjalidega /tl.11-16,54-56/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja graafikujärgseid püsimakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud
alusel lepingud erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjatelt laenu ja krediidi tagastamist ning sissenõutavaks muutunud intresside maksmist.
lg.1 ja §401 lg.1 kohaselt peab laenu-/krediidisaaja lepingu lõppemisel laenu/krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega ja kostjate poolt vastava 3
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas), saades lepingute ülesütlemise hetkeks (08.08.2008.a.) sissenõutavaks muutunud intressivõla suuruseks vastavalt 4 535.94 ja 659.26 krooni /tl.54-56/.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingutega (punkt 15.5 /tl.7/ ja punkt 7.4.2. /tl.21/) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 9% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks seisuga 08.08.2008.a. vastavalt 186.20 krooni ja 48.75 krooni /tl.54-56/.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on lepingutejärgseid kohustusi rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista laenulepingujärgne võlgnevus kogusummas 70 378.75 krooni ning kostja S.P.’ilt krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 9 926.39 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ lg.1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele määrata kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kuna kostjad võtsid hagi õigeks täies ulatuses, määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §165 lg.3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 5 000 krooni /tl.25/, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viimase menetluskuludena riigilõiv summas 5 000 krooni. A.Kaldma kohtunik 06.04.2009.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.