KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-12097 Tsiviilasi Oivo Uibokant´i hagi Vladimir Markovi vastu au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.12.08 a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2500 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oivo Uibokant´i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Oivo Uibokant (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxx xxxxxxx), volitatud esindaja Sirje Vullo; Vastustaja Vladimir Markov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-xxx xxxxx xxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu
- detsembri
- a. otsus Oivo Uibokant hagis Vladimir Markov vastu moraalse kahju hüvitamiseks jätta muutmata, täiendades otsuse motiive.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulu jätta poolte endi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise Tsiviilasi nr: 2-08-12097 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- veebruaril
- a. esitas Oivo Uibokant hagi Harju Maakohtusse Vladimir Markovi vastu au teotamise lõpetamiseks, tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. Kostja on levitanud KÜ S. juhatuse liikmete kohta tegelikkusele mittevastavaid ja laimavaid andmeid, millega on teotatud juhatuse liikmete au. 29.11.
- a edastas kostja kirja Krediidipanka, Ühispanka, Hansapanka, Tallinna Äripanka, Sampo Panka, Nordea Panka, Majanduspolitseisse, Tarbijakaitsesse, Ehitusinspektsiooni, Prokuratuuri, milles andis teada KÜ S. juhatuse ebaseaduslikust tegevusest, milles esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja on hageja au teotavad. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ja kohustada teda ümber lükkama tegelikkusele mittevastavad andmed ja välja mõista moraalse kahju hüvitis. Kostja vastuväited Kostja maakohtule ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus
- detsembri
- a. tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 krooni Oivo Uibokant`i kasuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 alusel leiab kohus, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja sai hagidokumendid isiklikult allkirja vastu kätte ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada PS § 25, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 134 lg 2 alusel ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 2000 krooni. Apellatsioonkaebus
- jaanuaril esitas Oivo Uibokant ringkonnnakohtusse apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kaevatava kohtuotsuse osaliselt. Apellant leiab, et menetluskulude jaotamisel lepingulise esindaja kulu väljamõistmisel lähtutud kehtetust õigusaktist - Vabariigi Valitsuse 15.12.
- a. määruse nr 306 § 1 lg 1 märgitud piirmäärast (mis oli 2000 krooni puhul 2500 krooni). Kaevatava kohtuotsuse tegemise hetkel oli kehtiv ja oleks tulnud lähtuda TsMS § 175 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
- septembri
- a. määrusest nr 137, mille kohaselt on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär 5000 krooni kuni 10 000 kroonise tsiviilasja pealt. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud mõistma hageja lepingulise esindaja menetluskuludena kostjalt välja 5000 krooni. Ekslikult on aga antud asjas kostjalt välja mõistetud 2500 krooni. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu
- detsembri
- a. otsuse osaliselt, menetluskulude jaotamise osas ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 6000 krooni (riigilõiv 1000 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud 5000 krooni). 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-08-12097 Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt kuuluvad väljamõistmisele üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Vastustaja hinnangul ei ole menetluskulu, mille väljamõistmist taotletakse, põhjendatud ega vajalik. Käesolevas asjas mõistis kohus hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 2000 krooni. Apellant nõuab esindaja kulude hüvitamist 5000 krooni suuruses summas. Nõude suurust arvestades ei ole see mõistlik. Asjas tuleb arvestada seda, et asjas tehti tagaseljaotsus ning ei toimunud ühtegi kohtuistungit ja kohtumenetlust toimus minimaalselt. Käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka tsiviilasjaga, mis nõuaks palju aega hagiavalduse koostamiseks. Hageja esindaja puhul ei ole tegemist advokaadist esindajaga, mis muudab tema poolt osutatava õigusabi eest küsitud tasu küsitavaks. Seetõttu leiab vastustaja, et temalt vastaspoole õigusabikulude väljamõistmine maksimumsummas ei ole põhjendatud ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta jõusse, täiendades maakohtu otsuse motiive. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt juhindus maakohus menetluskulude summaarsel kindlaksmääramisel kehtetust õigusaktist (Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusest nr 306) ning oleks selle asemel pidanud lähtuma Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusest nr 137. Viimatinimetatud määruse kohaselt võib kohus kuni 10 000 kroonise hagihinnaga hagi puhul teiselt menetlusosaliselt välja mõista esindajatasu kuni 5000 krooni ulatuses. Samas tuleb rõhutada, et vastavas määruses on sätestatud esindajatasu väljamõistmisele kehtestatud maksimummäär, üle mille ei saa esindajatasu välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse vastaspoolelt välja esindajatasu siiski vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega ei pea kohus välja mõistma vastaspoolelt esindajatasu mitte maksimummääras vaid kohus saab esindajatasu välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva asja raames tuleb välja mõistetava esindajatasu suuruse määramisel arvesse võtta seda, et hageja kasuks mõistis maakohus välja üksnes 2000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruses nr 137 sätestatu kohaselt kuulub kuni 10 000 kroonise hagihinna puhul väljamõistmisele kuni 5000 krooni. Seega on hageja kasuks väljamõistetud summa 1/5 Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud maksimumsummast, mille puhul kuni 5000 krooni väljamõistmine võimalik on. Esindajatasu suuruse üle otsustamisel on tähtis ka see, et käesolevas asjas lahendati hagi tagaseljaotsusega, st asjas ei toimunud mitte ühtegi kohtuistungit, kostja hagile ei vastanud ning hageja puhul ei olnud peale hagi esitamist mitte ühegi menetlustoimingu tegemine põhjendatud. See asjaolu, et hageja esitas läbi oma esindaja hagi, mida kohus ei saanud hagiavalduses sisalduvate puuduste tõttu koheselt menetlusse võtta ning kohus oli sunnitud tegema mitu puuduste kõrvaldamise määrust, on hagejast või hageja esindajat tulenev subjektiivne asjaolu ning ei saa kuidagi suurendada objektiivselt põhjendatud menetluse mahtu. Kohtu hinnangul oli tegemist suhteliselt lihtsa hagiga, kus põhirõhk ei olnud eelkõige mitte õiguslikel küsimustel vaid eluliste asjaolude esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb veel esindajatasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada osutatud õigusteenuse kvaliteeti. Kindlasti ei saa põhjendatud esindajatasu määramisel arvesse võtta ebakvaliteetsest õigusabi osutamisest tulenevat täiendavate menetlustoimingute tegemist. Käesolevas tsiviilasjas esitati puudustega hagi, mida kohus ei saanud kohaselt menetlusse võtta. Samuti tuleb hagiavalduse koostamise eest väljamõistetava esindajatasu suuruse määramisel arvesse võtta, kui kvaliteetset õigusabi osutati ning kuivõrd keerulist õigusabi konkreetse hagiavalduse koostamine eeldas. Kohtu 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-08-12097 hinnangul ei saa hagiavalduse koostamist, mille puhul tuli kahel korral enne, kui kohus sai hagi menetlusse võtta, pidada väga kõrgelt tasustatavaks esindaja tööks. Samuti ei eelda konkreetse sisuga hagiavalduse esitamine väga pikka ja põhjalikku juriidilist analüüsi. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi eest on TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud hagejale välja mõista esindajatasu eest 2500 krooni, so sama summa, mida maakohus esindajatasuna hagejale välja mõistis. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata ja ringkonnakohus täiendab üksnes maakohtu otsuse motiive, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Ülle Jänes Gaida Kivinurm Kaupo Paal 4
(4)