3-08-2084/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-08-2084 Haldusasi A.F-i kaebus Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt õigusvastaste toimingutega tekitatud 30 000 kr kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2008.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.F, vastustaja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse esindajad Kristo-Taavi Ruus ja Kätlin Stikkermann RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt(ARK) õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 30 000 kr. Kaebuse kohaselt liisis kaebaja 2.05.2006.a. AS-lt „Hansa Liising“ sõiduauto „Volkswagen Passat“ reg.märgiga xxx xxx, mille ehitusaastaks kõikide dokumentide järgi oli

1. 2008.a. jaanuaris otsustas kaebaja anda auto AS-le „Saksa Auto“ sissemaksuna uue sõiduki eest. AS „Saksa Auto“ hindas masina väärtuseks 95 000 kr, kuid kontrolli käigus selgus hiljem, et auto ehitusaasta pole 2002, vaid 1999, mistõttu AS „Saksa Auto“ vähendas oma pakkumist 65 000 kr-le, millest 59 459 kr 38 s maksti AS-le „Hansa Liising Eesti“ ja 5540 kr 62 s kaebajale. Seega tasuti kaebajale ebaõigete andmete tõttu 30 000 kr vähem. Kahju põhjustas ARK, mis sõiduki registreerimistunnistusel lahtrisse „esmane registreerimine“ kirjutas õige kuupäeva 25.05.1999 asemel auto Eestis registreerimise kuupäeva 2.05.
2. Võlaõigusseaduse(VÕS) § 361 lg 1 järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme(liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt sama seaduse §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sar- nase õiguse või valduse rikkumisega. Kaebaja ei teadnud enne sõiduki müümist AS-le „Saksa Auto“, et masin on tegelikult 3 aastat vanem. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise nõudega ARK-i poole, kuid viimane keeldus kahju hüvitamisest, väites, et kaebaja pole tõendanud talle kahju tekitamise fakti. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. ARK pole kaebajale varalist kahju tekitanud. Sõiduki esmase registreerimisaasta ekslikult vale kajastamine liiklusregistris võis minna vastuollu liiklusseaduse(LS) § 64 lg 2 mõttega, mille kohaselt sisaldab liiklusregister tõeseid andmeid, kuid selline eksimus ei võinud olla kahju tekkimise põhjuseks. Vabariigi Valitsuse 21.07.2005.a. määruse nr 197 „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimäärus” § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine toob endaga õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui seadus seda sätestab. Kõnealusel juhul ei sätesta aga ükski seadus, et sõiduki esmase registreerimise aasta kandmisega liiklusregistrisse tekib sõidukile esmane registreerimise aasta. Samuti pole liiklusregistri pidamise ja sinna sõidukite esmaste registreerimise aastate kandmise eesmärgiks mitte eraõiguslike tehingute väärtuse määramine, vaid sõidukite üle arvestuse pidamine(LS § 62 lg 1). Esmane registreerimisaasta kantakse liiklusregistrisse ja registreerimistunnistusele eelkõige seetõttu, et selle järgi saab sõiduki omanik teada, kui tihti on vaja sõidukiga tehnoseisundi kontrollimisel käia. Tulenevalt RVS §-st 7 ja VÕS §-st 127 lg 2 ei saa liiklusregistrisse ekslikult vale sõiduki esmase registreerimise aasta kandmise tagajärjel väidetavalt tekkinud kahju kuuluda hüvitamisele. Kaebaja viide VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on asjakohatu, sest selle normi kohaldamine eeldab, et toimunud oleks asja hävimine, kaotsiminek või kahjustumine. Kaebaja õigusi ei rikkunud mitte ARK, vaid kõnealuse auto omanik AS „Hansa Liising Eesti“, mis järelmaksuga müügilepingu osamaksete suuruse arvutamisel arvestas masina esmaseks registreerimise aastaks 2002.a, millest tulenevalt ka osamaksete suurus sõiduki tegeliku turuhinnaga võrreldes oluliselt kasvas. Nii AS „Hansa Liising Eesti“ kui kaebaja olid aga teadlikud auto tegelikust esmase registreerimise aastast: aktsiaselts oli masina esimene Eestis registreeritud omanik ning sellel ajal oli auto esmase registreerimise aasta nii liiklusregistris kui ka väljastatud registreerimistunnistusel 1999; aktsiaselts sõlmis 2.05.2006.a. kaebajaga järelmaksuga müügilepingu, milles oli samuti sõiduki esmase registreerimise aastaks märgitud 1999(kuupäeva, millal lepingus aasta 1999 läbikriipsutamisega aastaks 2002 parandati, pole võimalik tuvastada); liiklusregistris omanikuvahetust vormistama tulles esitas kaebaja ARK-le muuhulgas auto eelmise omaniku J.L-i liisingulepingu lõppemise ja vara omandi üleandmise akti, milles oli sõiduki esmaseks registreerimise aastaks märgitud 2000; 1999.a. ja 2002.a. esmaselt registreeritud sõidukite väljanägemine on erinev. Peale selle polnud auto tegeliku registreerimise aasta selgumisel AS „Hansa Liising Eesti“ poolt AS-le „Saksa Auto“ esitatud arve põhjendatud. Arvesse võttes, et sõiduki turuväärtus on reaalselt väiksem kui järelmaksuga müügilepingus näidatud ning et kaebaja on tasunud suurema müügihinna alusel arvutatud,osamakseid, peaks ka masina jääkmaksumus olema väidetava kahju võrra väiksem ning seega oleks AS „Saksa Auto“ poolt kaebajale tasutud summa pidanud olema suurem. Tõendamata on kahju tekkimise fakt ja suurus. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõestaksid, et AS „Saksa Auto“ on sõiduki tõepoolest endale ostnud. Samuti ei kajastu omaniku vahetus liiklusregistris. Lisaks sellele on vaieldav tekkinud kahju suurus, kuna mootorsõiduki esmase registreerimise aasta ei ole ainuke sõiduki hinna määraja – olulised on ka sõiduki tehniline korrasolek sealhulgas avariilisus, läbitud kilometraaž, lisavarustus, väline ja seesmine korrasolek jne. Tõendina esitatud AS „Saksa Auto“ õiend on koostatud tagantjärele, õiendi koostamise tegelikku kuupäeva pole ilmselge trükivea tõttu võimalik täpselt kindlaks teha. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja viide VÕS §-le § 361 lg 1 on asjakohatu, sest osundatud säte kehtestab liisingulepingu poolte õigused ja kohustused eraõigussuhtes. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hü2 vitamist reguleerib RVS, mille § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Selles sättes on muuhulgas väljendatud ka kahju hüvitamise järgmised üldpõhimõtted: põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel ning tingimus, et kahju polnud võimalik vältida kannatanupoolsete meetmetega. Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Vastavalt RVS §-le 12 lg 1 on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. Kaebaja arvates tekitas talle kahju vastustaja tegu – kõnealuse auto registreerimistunnistusel lahtrisse „esmane registreerimine“ õige kuupäeva 25.05.1999 asemel auto Eestis registreerimise kuupäeva 2.05.2002 kirjutamine, mistõttu AS „Saksa Auto“ hindas masina väärtuseks 95 000 kr, kuid kui kontrolli käigus selgus, et auto ehitusaasta pole 2002, vaid 1999, vähendas AS „Saksa Auto“ oma pakkumist 65 000 kr-le. Kahjuks peab kaebaja 30 000 kr, mille võrra esialgset pakkumist vähendati. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kahju kaebajale ei saanud põhjustada AS „Saksa Auto“ poolt auto eest pakutud summa vähendamine 30 000 kr võrra, kuna hinnapakkumine 65 000 kr vastas sõiduki tegelikule turuväärtusele, mille kujunemisel on üheks oluliseks osaks auto esmase registreerimise aasta. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud enne sõiduki müümist AS-le „Saksa Auto“, et masin on tegelikult 3 aastat vanem, ei oma mingit tähtsust. Kui kaebaja ei soovinud sõidukit nii madala hinna eest müüa, oleks ta võinud tehingust loobuda. LS § 62 lg 1 kohaselt on liiklusregister andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja juhtide ametikoolituse üle. Liiklusregistri põhimääruse § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus ning registrikande tegemine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Vale esmase registreerimise aasta(ehitusaasta) kandmine liiklusregistrisse ja kaebajale väljastatud auto registreerimistunnistusele ei tekitanud sõidukile mingeid kahjustusi, mis oleksid tema väärtust vähendanud ja sel viisil kaebajale kahju tekitanud. Kahju võis kaebaja saada ainult sel juhul, kui auto liisimisel AS-lt „Hansa Liising Eesti“ arvestati sõiduki maksumuse määramisel esmase registreerimise aastana 2002 ning selle tõttu määrati masinale kõrgem hind, kui oleks määratud tema tegelikku ehitusaastat 1999 arvesse võttes. Kohtutoimiku materjali põhjal pole võimalik tuvastada, kas kõnealuse sõiduki liisimisel määrati auto hind tema tegelikku esmase registreerimise aastat arvestades või mitte. AS-le „Hansa Liising Eesti“ 7.05.2002.a. väljastatud registreerimistunnistusel oli auto ehitusaastana kirjas 1999, seega oli aktsiaselts masina vanusest teadlik. Kaebaja ja liisingufirma vahel 2.05.2006.a. sõlmitud auto järelmaksuga ostmise lepingust nähtuvalt oli sõiduki maksumuseks 6391,16 EUR ehk 99 957 kr 74 s. Lepingusse on auto ehitusaastaks märgitud trükikirjas 1999, see aastaarv on pastaga(tindiga) läbi kriipsutatud ja kõrvale käsitisi kirjutatud arv
3. Pole selge, kas sõiduki maksumus arvestati õigest või valest ehitusaastast lähtudes, sest hinda parandatud pole. Kui arvestada, et AS „Saksa Auto“ ostis sõiduki 2008.a. jaanuaris, pärast selle kasutamist 1 aasta ja 9 kuu vältel kaebaja poolt, 65 000 kr eest, võis liisingulepingus fikseeritud auto maksumus olla määratud ka masina tegelikku ehitusaastat 1999 arvestades. Kui aga masina hind määratigi vale ehitusaastat 2002 arvestades põhjendamatult kõrge ja kaebaja maksis liisingufirmale seetõttu liiga palju raha, võib kaebaja liigselt makstud summa tagasisaamiseks esitada AS „Hansa Liising Eesti“ vastu tsiviilkohtupidamise korras hagi maakohtusse. Kohtunik: D.Maastik 3