) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.a ja 2009.a on 4 350 krooni, ei või väljamõistetav elatis lapse kohta olla väiksem kui 2 175 krooni. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt igakuise elatusrahana 2 175 krooni, s.o
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid
lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on küll 40% töövõimetu, kuid ta töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ning lisaks ettevõtlus tulule (keskmiselt netotasuna 2000 krooni kuus) saab ta regulaarselt töövõimetuspensioni (1269 krooni kuus). Lisaks kuulub kostja vara hulka ühisvara veel sõiduauto Mitsubishi Wagon ja korteriomand. Hageja saab töötasuna palka mis on võrdne kehtiva kuupalga alammääraga ning talle kuulub korteriomand. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. 3
lg 1 kuulub välja mõistetud elatis suurendamisele alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Olev Mihkelson Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.