) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 2 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. 1 Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on T M hagi A M vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on kohtumaterjalid kätte toimetatud 09.12.2008.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 12.01.2009.a sai A M isiklikult kohtukutse kätte, kuid ei ilmunud 27.01.2009.a toimunud kohtuistungile. Hageja jäi oma nõuete juurde. Samas esitas hageja suulise taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt
lg kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ilmunud 27.01.2009.a kohtuistungile vaatamata sellele, et ta oli sellest teadlik, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele elatise nõude osas. Kooskõlas
lg 1 sätestatuga võib kohus teha osaotsus, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet ning see kiirendab asja läbivaatamist. Kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele ja hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks elatise nõude osas, siis leiab kohus, et elatise osas saab lõpetada menetluse tagaseljaotsusega. Abielu lahutamise osas jätkab kohus menetlust.
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise enda ülalpidamiseks lähtudes perekonnaseaduse §-dest 22 lg 2, 23 lg 1. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas
¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, siis leiab kohus, et menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaja teha käesolevas tagaseljaotsuses. Hagi elatise nõude osas rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 § 450 lg 1 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.