on võlgniku juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seega, oleks võlgniku juhatuse liige M K pidanud hiljemalt 2006.aastal esitama võlgniku pankrotiavalduse.
lg 4 kohaselt vastutavad juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmed oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest 5 aastat arvates kohustuse rikkumisest. Seega, oleks veel võimalik esitada juhatuse liikme H K ’i vastu kahju hüvitamise nõue. Kahjuks ei ole H.K ’i asu- ega elukoht teada ei ajutisele haldurile ning samuti pole seda eelneva menetluse käigus suutnud tuvastada kohus. Ajutine haldur on esitanud päringu ka Rakvere politseiosakonnale nimetaud isiku asu- või elukoha kindlaks tegemiseks, kuid senini ei ole politsei päringule vastanud. Samuti on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esineb raske juhtimisviga, millest PankrS § 28 lg 1 kohaselt tuleb teatada politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Lähtudes Riigikohtu praktikast loetakse juhatuse liikme raskeks juhtimisveaks juhtorgani liikme poolt täitmata jäetud kohustust õigeaegselt esitada pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega on võlgniku juhatuse liige tekitanud kahju oma võlausaldajatele (eeskätt endistele töötajatele), kellel on saamata töötasu ning kes selle sissenõudmiseks võlgnikult pidid tegema täiendavaid kulutusi kohtumenetluse ja õigusabi kulude kandmiseks. 6 Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et American Nordic Service Company OÜ on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samas on ajutises menetluses tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlausaldajad on kandnud kohtu deposiiti rahalised vahendid, mis katavad ajutise halduri kulud ajutises menetluses, millega kaasneb ajutisele haldurile ka kohustus esitada töötajate saamata töötasu nõuete osas avaldus töötukassale. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 29 lõigetele 1 ja 4, palub ajutine haldur Viru Maakohtul lõpetada Nordic American Service Company OÜ (registrikood 11049966, asukoht xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade Ametlikes Teadaannetes Nordic American Service Company OÜ pankroti raugemise kohta; määrata ajutises menetluses kogutud dokumentide hoidjaks ajutine pankrotihaldur T K (Uus 11-33 Tartu); võtta seisukoht võlgniku juhatuse liikme osas avalduse esitamiseks politseile kriminaalmenetluse otsustamiseks PankrS § 28 lg 1 alusel; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine juba üksnes seetõttu, et viimased võimalikud majandustoiminguid-tehingud, mis üldse ehk tehti, on tänaseks sedavõrd ammused, et nende alusel nõuete esitamine on välistatud aegumise tõttu ja seda saanuks vältida, kui võlgnik oleks seadusenõudeid täites esitanud ise õigeaegselt pankrotiavalduse. Miks ja kuidas sai üldse tegutseda sisuliselt varatu äriühing, on arusaamatu, kuid selline on faktiline olukord, mis toob kaasa selle, et pankrotimenetlust ei ole võimalik vahendite puudumise tõttu läbi viia. Võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata T K . Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitatakse võlausaldajate esindaja poolt kohtu deposiitkontole kantud 15 000 krooni arvel, sealhulgas hüvitamata jääb 736 krooni. Võlausaldajate esindaja taotlus tema poolt tasutud 15 000 krooni väljamõistmiseks võlausaldajatelt jääb rahuldamata, kuna tegemist on esindaja ja kliendi vahelise suhtega; kliendid ei ole pankrotis füüsilised isikud ja seega on esindajal oma kliendisuhte menetlemise käigus võimalik realiseerida oma kulutuste finantseerimine; sama summa väljamõistmiseks 7 võlgnikult puudub põhjendus, kuna sellepärast summa tasumine kohtu deposiitkontole toimuski, et võlgnikul endal puudusid menetluskulude katteks rahalised vahendid. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega.
sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea olemasoluks peab süü esinema kas tahtluse või raske hooletuse vormis. VÕS § 104 lg.5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu 07.12.2004 määruses nr. 3-2-1-137-04 leiti, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtmisveana. Kui võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg.2 või § 180 lg.5-1 sätestatud kohustust, siis peab kohus hindama rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. PankrS § 28 lg.1 tõlgendamise kohaselt peaks kohus juhtimisvea ära märkima vaid juhul, kui see tõesti põhjustas maksejõuetuse, kuid õiguskirjanduses ei ole sellist tõlgendust ka päris õigeks peetud ja on leitud, et kohtu argumentatsioon peaks siiski kajastama juhtimisvea olemasolu ka juhul, kui see ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks olnud. Kohus leiab, et kui osaühingu juhatuse liige ei esita rohekm kui kolme aasta jooksul ( alates detsembrist 2005, kui on andmed käibe puudumise kohta, mis üldreeglina viitab maksejõuetuse olemasolule) alates maksejõuetuse tekkimisest kohtule pankrotiavaldust ega kutsu kokku osanike koosolekut, siis on tegemist juhatuse liikme kohustuse olulise rikkumisega, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus. Igal juhul viitab antud juhul maksejõuetusele olukord, kus äriühing ei ole asunud täitma 28.12.2007 kohtuotsust töötajatele töötasu väljamõistmise kohta. ÄS § 180 lg.5-1 kehtib alates 01.01.2006, kuid juba alates juulist 2001 kehtis põhimõtteliselt samasisuline norm ÄS § 171 lg.2 p.1 ja 176 tolleaegsetes redaktsioonides. Kui võlgniku majandustegevus on seiskunud küllalt kaua enne pankrotimenetluse algust, siis ei saa eitada, et juhatuse liige on rikkunud seadusega talle pandud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Küsimus sellest, kas selline seadusest tuleneva kohustuse rikkumine põhjustas kahju tekitamise äriühingu võlausaldajatele, on jaatav, sest ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik sisuliselt tegelenud võlausaldajate nõuete rahuldamisega. Kohus loeb antud juhul raskeks juhtimisveaks asjaolu, et juhatuse liige ei ole suutnud aastate lõikes pädevalt korraldada raamatupidamist ( esitamata on majandusaasta aruanded) ja ei ole ilmutanud suutlikkust ja soovi võtta õigeaegselt vastu ühingu lõpetamise või tegevuse ümberkorraldamise otsust. Kohus leiab, et sellised andmed viitavad ilmselgelt juhatuse liikme võimetusele hinnata reaalselt oma juhatuse liikmena tegutsemise pädevust ja oskusi ning vastavust juhatuse liikmele esitatavele nõuetele, võimetusele tajuda juhatuse liikmena tegutsemisega kaasnevat vastutust. Nimetatud andmed annavad põhjust väita, et juhatuse liige tegutseb raske hooletuse vormis. 8 PankrS § 28 lg.2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus selle ära lahendis, sealhulgas ka pankrotimenetlust raugemisega lõpetavas lahendis Maksejõuetuse põhjusteks antud kaasuses võib pidada äriühingu juhi suutmatust organiseerida äriühingu majandustegevust tulemuslikult; andmete puuduumise tõttu ei ole saanud haldur kujundada oma seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Raske juhtimisviga, mis seisnes õigeaegselt pankrotiavalduse mitteesitamises, on kohtu hinnangul tulenev juhatuse liike suutmatusest tagada äriühingu majanduslikult kasumlikku tegutsemist läbi vastavate äriplaanide ja õigustatud äririskide ja on seeläbi põhjuslikus seoses maksejõuetuse tekkimisega. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 30. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.