KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend 2-06-36049 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Andrus Tubi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Harju Maakohtu
- novembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrus Tubi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- märtsil 2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 44, 10621, Tallinn), esindaja Katrin Verma Kostja Andrus Tubi (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx) 4000 krooni Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- novembri 2008 otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud jäävad kostja Andrus Tubi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 30.11.2006 hagi Andrus Tubi vastu kahjuhüvitise 4000 krooni ja viivise 903,05 krooni saamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt toimus 31.08.1998 liiklusõnnetus, milles sai kannatada Paunküla Metskonnale kuulunud sõiduauto ZAZ 1102 riikliku registreerimismärgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse põhjustas oma süülise käitumisega kostja. Kostja ei esitanud 5 tööpäeva jooksul liiklusõnnetuse toimumise päevast liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale. Hageja hüvitas kannatanule liikluskahju 20 000 krooni. Hageja esitas 11.01.1999 kostjale regressinõude, kohustades teda hiljemalt 25.01.1999 tasuma kindlustusandjale 4000 krooni. Hageja arvestas viivist määraga 3% aastas, kokku 903,05 krooni. Kostja vastus
- Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esitas sõiduki ülevaatuseks politseile, mille kinnituseks on liiklusõnnetuse protokoll. Sõiduk vaadati üle ning muud toimingud teostati koheselt kohapeal. Keegi ei ole kostjaga ühendust võtnud ega palunud sõidukit täiendavalt näidata. Mõistlikult võttes ei ole kostjal alles tõendeid 10 aastat tagasi toimunud õnnetuse kohta. Kostja tegi enda arvates kõik vajalikud toimingud ning ta ei ole mingil moel püüdnud infot varjata. Kostja arvates ei ole viivisenõue põhjendatud ning ta palus viivist vähendada. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 4000 krooni kahju hüvitamiseks ja 100 krooni viivist.
- Kohus võimaldas kostjal eelmenetluse käigus esitada tõendeid oma väidete kinnituseks, kuid kostja seda ei teinud. Pärast tähtaega esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks jäi menetlemata, sest see oli esitatud hilinemisega. Taotlusest ei nähtunud, keda kostja soovib tunnistajana üle kuulata ja miks ei olnud taotlust võimalik varem esitada. Samal kaalutustel ei arvestanud kohus ka hageja poolt esitatud tõenditega, mis on esitatud pärast eelmenetluse lõppu 17.11.
- Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 28 lg-st 9 (kohtuotsuses ekslikult märgitud § 27 lg 9) tulenes liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kohustus esitada oma sõiduk märgitud tähtaja jooksul kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile ülevaatuseks või ekspertiisiks ja kui seda ei olnud võimalik teha, tuli mõjuvaid põhjusi tõendada. Seadusest ei tulene, et sellise kohustuse täitmisest pidanuks kindlustusandja teavitama kahju tekitajat. Kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks sõiduki, millega ta õnnetuse põhjustas, seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kindlusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile esitanud, siis on hageja nõue kostjalt regressi korras kahju hüvitamiseks põhjendatud. See, et kostja näitas oma sõidukit politseiametnikule haldusõigusrikkumise asja menetlemise käigus, ei ole samastatav ega asenda sõiduki näitamist LKindlS § 28 lg 9 tähenduses.
- LKindlS § 38 lg 2 p 6 alusel on Eesti Liikluskindlustuse Fondil ja kindlustusandjal õigus esitada regressinõudeid kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui sõiduki omanik või seaduslik valdaja ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale. LKindlS § 28 lg 10 järgi on sellisel juhul regressi korras sissenõutava hüvitise piirmäär 20% kahjust, kuid mitte üle 5000 krooni. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. 3
- Hageja saatis kostjale regressinõude 11.01.1999, kuid kohtusse on hagi esitatud alles 30.11.2006, so pärast pretensiooni esitamist 7 aastat hiljem. Kuna vaidlus viivisearvestuse üle puudus, siis on viivis vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg-le 1 ajavahemiku 26.01.1999-28.11.2006 eest 903,05 krooni. Regressinõude kohtusse esitamine kaheksa aastat pärast kahjujuhtumit ja seitse aastat pärast pretensiooni esitamist ei ole kohtu arvates mõistlik käitumine oma kohustuse täitmisel. Pärast sellise ajavahemiku möödumist on kostjal oma võimalike vastuväidete tõendamine küllalt raske, sest mõistlikult võttes ei ole toimunud asjaoludega seonduv kergesti mäletatav ja seetõttu tõendite esitamine lihtne. Esile ei ole toodud, et selline viivitus oleks hagejale tekitanud kahju. Nimetatud kaalutlustel on kohtu arvates põhjendatud vähendada viivist TsK § 194 lg 1 alusel 100 kroonini. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning kuulata ära tunnistaja ja võtta tema tunnistuse alusel vastu uus otsus. Tunnistajaks on T. O., kellega koos käis kostja autot kindlustusele näitamas. Kostjal ei olnud võimalik endale advokaati palgata, mistõttu ei ole tema poolt asjaajamine olnud kõige professionaalsem. Õige ei oleks aga põhjendamatut nõuet rahuldada, mistõttu palub kostja asja edasi arutada. Kostja loodab, et kohtupidamisel lähtutakse asja sisust, mitte vormilisest nõudest. Kostja sai alles ärakuulamisel teada, et oma väidet sõiduki esitamise kohta on võimalik tõendada ka tunnistaja ütlustega. Eelnevalt oli kostja arvanud, et vaja on esitada ülevaatuse akt, mida tal ei olnud aga kusagilt võimalik leida. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt LKindlS § 28 lg-te 9 ja 10 ja § 38 lg 2 p 6 ning TsK § 231 lg 1 ja § 194 lg 1 alusel õigesti, kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks täitnud LKindlS § 28 lg-s 9 sätestatud kohustust esitada sõiduk ülevaatuseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus asja lahendamisel menetlusnorme.
- Tsiviilasja materjalist nähtuvalt tegi kohus kostjale korduvalt ettepanekuid esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid ja määras nende esitamiseks tähtajad (t lk 16, 39, 44). Kostja ei märkinud oma vastustes (t lk 29, 42) kordagi tõendeid, mida ta sooviks kohtule esitada. 02.10.2008 kirjaga teatas kohus pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise aja - 19.11.2008 (t lk 46). Kostja 08.10.2008 e-kirjast nähtuvalt on ta kohtu kirja kätte saanud. 06.10.2008 kohtule saabunud vastuses on kostja selgesõnaliselt märkinud, et tal ei ole tõendeid esitada (t lk 47). Maakohus jättis TsMS § 331 lg 1 4 alusel põhjendatult menetlemata kostja 10.11.2008 esitatud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuna see esitati pärast tõendite esitamiseks kohtu poolt määratud tähtaega, taotluse menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimise ning kostja ei põhistanud, et tal oleks olnud taotluse hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus (t lk 55-57, 68). Ka ei olnud taotluses märgitud, kelle tunnistajana ülekuulamist kostja soovib.
- Apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kuulata tunnistajana üle T. O. jättis ringkonnakohus rahuldamata TsMS § 652 lg 4 alusel. Kostja ei põhistanud ringkonnakohtu istungil uue tõendi esitamise lubatavust. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et ta sai alles ärakuulamisel teada võimalusest tõendada sõiduki ülevaatuseks esitamist tunnistaja ütlustega. Maakohus selgitas kostjale muu hulgas juba 29.08.2008 kirjas, et TsMS § 229 lg 2 järgi võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus (t lk 44). Kostja ringkonnakohtu istungil antud selgitus, et talle meenus alles pärast maakohtu otsuse tegemist asjaolu, et ta käis sõidukit kindlustusele näitamas koos T. O.iga, ei ole usutav.
- Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Kaupo Paal Ande Tänav