2-07-43897/12

1 2 – 07 – 43897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „07“aprillil 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 43897 Tsiviilasi: Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi G.S.´i vastu 3 210.56 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx); Hageja lepinguline esindaja: S.P. (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Bellum Õigusabi (registrikood: xxx, aadress: xxx)); Kostja: G.S. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja esindaja (abikaasa): (abielutunnistus xxxx) J.B. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „30“märts 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, S.P., kostja, G.S.´i, esindaja (abikaasa) J.B.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista G.S.´ilt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 386.30 krooni (kolmsada kaheksakümmend kuus krooni ja 30 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata seoses hagi aegumise kohaldamisega. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna G.S.´i kanda 50% ulatuses ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda 50% ulatuses. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada 2 kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse G.S.´i vastu 3 210.56 krooni soojavõla, 250.- krooni riigilõivu ja 2 478.- krooni esindaja tasu (kohtukulude) nõudes põhjusel, et G.S., olles, vastavalt notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingule (tl.7-8), korteriomandi, asukohaga: xxx omanik oli jätnud tasumata G.S.´i poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oli saatnud G.S.´ile igakuuliselt arved, millel oli näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2003.a. moodustus G.S.´i võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 3 210.56 krooni, mis oli G.S.´i poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et G.S. oli võtnud korteri ostu – müügilepingu p.6.2 kohaselt endale kohustuse tasuda kõik korteril, asukohaga: xxx lasuvad võlgnevused. Alates 10.juunist 1998.a. oli G.S. korteri, asukohaga: xxx, omanikuna kohustatud tasuma temale osutatud keskkütteteenuste eest (kuum vesi + küte). G.S. nimetatud võlgnevust tasunud ei ole, mille tõttu võlgneb G.S. Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus 3 210.56 krooni. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses kohtule (tl. 16) kostja, G.S., hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on nõue Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud aluseta, kuna elumaja, asukohaga: Põhja allee 18, Kohtla – Järve linnas, oli lammutatud. G.S. oli esitanud 8 000.- krooni suuruse hüvitise nõude temale kuulunud korteri lammutamise eest, kuid hüvist ei ole G.S.´ile välja makstud. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus käitunud elumaja, asukohaga: xxx, elanikega heauskselt. 28.veebruaril 2001.a. lõpetas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus elumaja kütmise, millega seoses enamus korteriomanikke (kaasa arvatult ka G.S.) lahkusid majast, kuna maja ei köetud. Mõne aja möödudes taastas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kütmise, kuna osad elanikud ei soovinud majast lahkuda ja kaebasid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus 3 kohtusse. Kirjaliku vastuse kohaselt oli alates 06.novembrist 2001.a. G.S.´i pere välja kirjutatud aadressilt: xxx ning 07.novembril 2001.a. kirjutas G.S.´i pere ennast sisse uude elukohta, aadressil: xxx. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, S.P., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja G.S.´ilt välja mõista 3 210.56 krooni soojusenergia võlga ja panna G.S.´i kanda kohtukulud. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi G.S. lahkus oma korterist 2001.a. novembrist, ei vabasta oma korteri hülgamine korteriomanikku kohustusest tasuda korteri küttekulud. Kohtuistungi lõpuks oli Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, S.P. sunnitud tunnistama, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus soojavõla nõue G.S.´i vastu on osaliselt aegunud. Kostja, G.S.´i, esindaja (abikaasa), J.B. vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi rahuldamata aegumise tõttu. G.S.´i esindaja (abikaasa), J.B., esitas kohtuistungil kohtule kirjaliku avalduse, milles palus kohtul kohaldada hagi aegumist, kuna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus soojusenergia võla nõue, summas 3 210.56 krooni, G.S.´i vastu on aegunud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega: Maksekorraldusega nr.23 09.oktoobrist 2007.a. (tl.3) riigilõivu tasumise kohta. S.P. volitusi tõendavate dokumentidega (tl.4-6). Korteriomandi, asukohaga: xxx, ostu – müügilepinguga 10.juunist 1998.a. (tl.7). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud G.S.´i võlaarvestusega (tl.8), mille kohaselt muutus viimane Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue G.S.´i vastu sissenõutavaks 07.märtsil 2003.a.. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud G.S.´i konto väljavõttega võlgnevuse tekkimise ja tasumise kohta (tl.9-10), mille kohaselt on viimane võlanõue G.S.´ile arvestatud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt 2002.a. septembris. Viru Maakohtu määrusega 22.oktoobrist 2007.a. (tl.11-12). G.S.´i kirjaliku vastusega hagile (tl.16-17). Kohtla – Järve Linnavolikogu otsusega nr.118 21.maist 2004.a. (tl.18), millega tunnistati peremehetuks ja hõivati G.S.´i korter, asukohaga: xxx. Kohtla – Järve Linnavolikogu otsusega nr.119 21.maist 2004.a. (tl.19), millega tunnistati elamiskõlbmatuks ja lammutamisele kuuluvaks elumaja, asukohaga: Põhja allee 18, Kohtla – Järve linnas. Kohtla – Järve Linnavalitsuse korraldusega nr.839 08.juunist 2004.a.(tl.20), millega kanti Kohtla – Järve Linna põhivahendite arvelt maha elumaja, asukohaga: Põhja allee 18, Kohtla – Järve linnas. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud soojavõlglaste 4 nimekirjaga (tl.21). Ida – Viru Maakonna Hooneregistri registreerimise tunnistusega nr.xxx (tl.22). Fotoärakirjaga G.S.´i toimetulekutoetuse taotleja kaardist (tl.23). Fotoärakirjaga G.S.´i passist (tl.24-25). Fotoärakirjaga G.S.´i töötu kaardist (tl.26-27). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepingulise esindaja, S.P. kirjaliku seisukohaga 09.novembrist 2007.a. (tl.30). 30.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
6. juulist
7. Kui enne
8. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 lg.2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
9. juulit 2002 kehtinud seadust. “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast
10. juulit
11. Vastavalt TsÜS §151 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS §151 lg.1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest 5 Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi G.S.´i vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 386.30 krooni. Kohus luges tõendatuks, et G.S., olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik oli kohustatud kandma tema korteri kütmise kulu vastavalt Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt temale esitatud arvetele. G.S. seda ei teinud ning säästis aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – 6 Järve Soojus arvelt 3 210.56 krooni. Kohus asus seisukohale, et võlasumma 3 210.56 krooni kuuluks G.S.´ilt väljamõistmisele, kuid kohtuistungil esitas G.S.´i esindaja (abikaasa), J.B., kirjaliku taotluse, milles palus kohut rakendada Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõude suhtes hagi aegumist, seoses hagi aegumise tähtaja möödumisega. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus enda poolt esitatud võlaarvestustega luges kohus tõendatuks, et viimased arved esitati G.S.´ile 06.jaanuaril 2003.a. 07.märtsil 2003.a. (kõik teised arved on varasemad) summas 386.30 krooni. Nimetatud arvete osas algab hagi aegumise tähtaeg 01.jaanuarist 2004.a. ja lõpeb 31.detsembril 2007.a.. Kohus luges tõendatuks, et summas 386.30 krooni ei ole hagi aegunud, kuna hagi esitati kohtusse Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt 18.oktoobril 2007.a.. Ülejäänud nõuete osas on hagi aegumise tähtaeg möödunud, mille tõttu tuleb hagi ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kohus pidas vajalikuks jaotada kohtukulud poolte vahel võrdselt. Johannes Külaots Kohtunik