) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 3
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
kohaselt on tarbijakrediidi krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt 01.08.2005 käenduslepingu p 1 (toimiku lk 44) võttis käendaja endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja M K vahelisest krediidilepingust nr 0500881/kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja on lepingule omakäeliselt alla kirjutanud (toimiku lk 45). Samuti on ta andnud käenduslepingule allkirja temale lepingu tõlkimise eest enne sellele alla kirjutamist (toimiku lk 45). Seetõttu ei ole tõendatud kostja V V nii kohtuistungil kui kirjalikus vastuses (toimiku lk 70-71) avaldatud ütlus, et käendlepingu tõlget temale ei antud ja laenuandja on viinud teda eksitusse.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 23 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus on toodud käendaja vastutuse maksimummäär, so. 51839 krooni. Haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa. Seetõttu leiab kohus, et hagejale võlgnetavad summad tuleb nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Kuna võlgnik – kostja M K kohtuistungile ei ilmunud olles istungist teadlik (isiklikult allkirjastatud kohtukutse toimiku lk 124) ja kohtule ei vastanud (kohtunõude sai ta 18.08.2008, toimiku lk 76), siis rahuldab kohus M K suhtes hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, mis põhineb hagi õigeksvõtul. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellel kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4 Kostja V V suhtes rahuldab kohus hagi istungimenetluses käesolevas otsuses eelpooltoodud põhjustel. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kohus kohaldab kuni 15. juulit 2008 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Marge Tamme kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.