4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Likvideerija palub algatada pankrotimenetlus, määrata ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) pankrot. Kohus 09.03.2009.a. algatas OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik’u ja määras kohtuistungi toimumise aja. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil võlgniku esindaja jääb esitatud pankrotiavalduse juurde, kuivõrd ettevõte ei tegutse ega ole suuteline täitma oma kohustusi. Olemasoleva teabe kohaselt võlgniku kohustused ületavad vara ning äriühing on maksejõuetu. Võlgniku esindaja toetab ajutise pankrotihalduri ettepanekut ja selgitab, et ainuke võlausaldaja on Maksu- ja tolliamet, kuid viimane ei ole seni soovinud menetluskulusid tasuda. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jääb oma kirjaliku aruande juurde, mille kohaselt OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) on kantud äriregistrisse 28.11.2000.a., asukohaga Rakvere linn, Lääne-Virumaa. Osakapitali suurus on 260 000 krooni. Likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) ainuosanik A O . Juhatuse liige enne likvideerimismenetluse alustamist oli M K . OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) peamised tegevusalad olid koristus- ja puhastusteenuste osutamine. Veel kuulus ettevõtte tegevusvaldkonna hulka kinnisvara hooldus. Alates aprillist 2004.a. on ettevõtte tegevus peatunud. Viru Maakohtu 01.12.2008.a määrusega tsiviilasjas 2-08-29544 otsustati äriühingu sundlõpetamine ja määrati likvideerija. OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) majandustegevus on peatunud alates aprillist 2004.a. ja osaühingul kehtivaid töölepinguid ühegi töötajaga ei ole. Juhatus ei ole korraldanud raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ega koostanud nõutud aruandeid juba alates 2004.a. Viimane majandusaastaaruanne koostati 2003.a. kohta. Päringute vastuste ja likvideerija poolt esitatud andmete põhjal võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on avatud AS-s SEB Pank arvelduskonto, millel seisuga 12.01.2009.a. on arvel raha 0,00 krooni. AS-s Swedbank on võlgnikul avatud arvelduskonto, millel seisuga 12.01.2009.a. on raha arvel 90,00 krooni (konto broneeritud summas 105 krooni kaardi hooldustasudest). Kassas võlgnikul rahalised vahendeid puuduvad. Aktsiaid ja väärtpabereid registreeritud ei ole. Muu vara puudub. OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) varad kokku on seega 02.04.2009.a. seisuga on 90 krooni. Maksu- ja Tolliameti teatel on osaühingul seisuga 24.03.2009.a. maksuvõlgasid kokku 665 894 krooni ja 46 senti, millele lisandub intressivõlg 838 541 krooni ja 36 senti. Pandiga tagatud nõudeid ei ole. OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) võlad seisuga 2.04.2009.a on 1 504 435 krooni ja 82 senti. 2 OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) pankrotimenetluses tõenäoliselt puuduvad tagasivõitmise või tagasinõudmise alused, kuna majandustegevus on lõppenud 5 aastat tagasi ning nõuded on aegunud. Maksejõuetus tekkis 2003.a, kui omanik ja juhatuse liige A O jäi juhtimisest kõrvale seoses insuldiga. Teine juhatuse liige M K ei suutnud majandustegevuse korraldamisel võlgade akumuleerimist vältida, maksejõuetuse põhjuseks on ebaoperatiivne juhtimine ja konkurentsi suurenemine puhastusteenuste turul. Selgelt kuriteole viitavate tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada, pole võimalik. Antud pankrotimenetluses on iseloomulikuks asjaoluks see, et tegemist on väga suure maksuvõlaga ja võlad on tekkinud majandustegevusest, mis lõppes 5 aastat tagasi, samal ajal debitoorsed võlad ei ole enam sissenõutavad ning nõuded juhatuse liikmete/töötajate vastu on aegunud. Võlgnikul ei ole piisavalt varasid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaliku raha, on võimalik pankrot välja kuulutada. Menetluse miinimumkulud võiksid olla 30 000 krooni. Kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha ei laeku, siis teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et äriühing on maksejõuetu. Vastavalt
§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on kohustused Maksu- ja tolliameti ees. Vara puudub.
1 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leidis, et kuna äriühingul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, siis on põhjendatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu.
1 ja § 158. Menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. TsÜS § 46 lg. 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on põhjendatud dokumentide hoidjaks määrata OÜ Aastaaeg (likvideerimisel) likvideerijaTarmo Villman, kes on selleks andnud ka nõusoleku.
1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri.
1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul 3 vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega juhul, kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, peab kohus ka tagama, et see isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oma tasu tegelikkuses ka kätte saab. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr. 71 kinnitatud „ Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 sätestab et võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6 000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seega on põhjendatud halduri taotlus rahuldada ja määrata halduri tasuks ja kulutuste summaks 6 000 krooni ja see summa hüvitada riigi arvelt.
2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
29 lg. 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates. Pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. Järelikult tuleb pankrotimenetluse lõpetamise määrus saata teadmiseks Maksu- ja Tolliametile, et ta saaks soovi korral oma seadusest tulenevat kaebeõigust kasutada. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas
§-de 3, 17, 23, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 441-442, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 30. aprillil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.