3-08-1777/4

3-08-1777 KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tallinna Halduskohtu Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009.a. Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1777 Haldusasi M. L kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse poolt tekitatud 595 625 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja M. L RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 11 lg 3 ja lg 8: Vastustaja Tahkuranna Vallavalitsus Tagastada M. L kaebus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Asjaolud: 10.09.2008 saabus kohtusse M. L kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse poolt tekitatud 595 625 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on tegemist hüvitisega kahju eest, mille Tahkuranna Vallavalitsus on kaebuse esitajale tekitanud, viivitades põhjendamatult kaua maa ostueesõigusega erastamise küsimuse lahendamisega kaebaja poolt õigusliku aluseta püstitatud ehitiste juurde. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest osaliselt s.o. 12 000.00 krooni ulatuses. 26.01.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 56-58). 06.02.2009 saabus kohtusse kaebuse täiendus (tl 60-64). 11.03.2009 jättis kohus kaebuse käiguta (tl 69-71). 25.03.2009 esitas M. L kaebuse täienduse (tl 73-79). 1 3-08-1777 Kohtu põhjendus 10.09.2008 esitas M. L kohtule kaebuse, mis ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-s 10 ettenähtud nõuetele ning vajas täpsustamist. Kaebajal tuli märkida kaebuse täiendusse kelle ja millise konkreetse õigusvastase toiminguga on kaebuse esitajale kahju tekitatud. 06.02.2009 täiendavas kaebuses leidis kaebaja, et on lähtuvalt RVS § 14 lg 1 sätestatust igati tõendanud, et õigustloova akti andmata jätmiseta tekitati kaebajale kahju, mis kuulub hüvitamisele, sest avaliku võimu kandja rikkus oluliselt oma kohustusi. Kaebaja hinnangul piisas projektdokumentatsiooni omamisest ja vajalikest kooskõlastustest ehitise rajamiseks. Kõik see toimus Eesti NSV lõpus ja Eesti Vabariigi taasiseseisvuse ülemineku ajal. Olenemata eeltoodust, ei selgunud kaebusest üheselt, mille tõttu varaline kahju tekkis arvestades, et kaebaja poolt püstitatud hoonetel puudusid nii ehitusluba kui ka maakasutusõigus. M. Ll tuli veelkord kohtule täpsustada, milles seisneb kaebaja arvates Tahkuranna Vallavalitsuse õigusvastane tegevus, millest tekkis väidetav kahju suurusega 595 625 krooni. Samuti oli vaja kaebuse täpsustuses ära näidata põhjuslik seos iga väidetava õigusvastase tegevuse või toiminguga ja siduda see konkreetse kahju tekitajaga ja esitada tõendid, millest nähtub põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja kahju tekkimise vahel. Kaebajale selgitati, et kohtul ei ole võimalik hinnata konkreetselt piiritlemata õigusakti võimuesindaja piiritlemata tegevuse õigusvastasust ning just seetõttu tuleb kaebajal kaebuse täpsustuses ära märkida konkreetne avaliku võimu kandja ja tema asukoht. Konkreetselt märkida ära millise asutuse (nimeliselt) poolt teostatud toimingu/haldusakti osas (kuupäev) on tuvastatud selle õigusvastasus – kas kohtuotsusega (märkida ära kohtuotsuse number ja kuupäev) või haldusmenetluses (märkida ära haldusakti number ja kuupäev). Samuti tuli märkida asutuse nimetus ning kirjeldada konkreetselt selle asutuse konkreetset tegu (kuupäev), ning selgitada kuidas see tegu antud asutuse poolt on õigusvastane ja põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekitamisel. 25.03.2009 esitas kaebaja kohtule sisuliselt koopia juba varem 06.02.2009 esitatud kaebuse täiendusele. Kaebaja pidas vajalikuks täiendada kaebust vaid oma umbusaldusega kohtu vastu ning puuduste kõrvaldamise asemel keskendus kohtule „aja ja ruumi põhimõtete“ selgitamisele jättes tähelepanuta 11.03.2009 kohtumääruses märgitu. Kaebuse käiguta jätmise määruses on selgitatud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale. Hinnates kaebuse sisu ja kaebuse käiguta jätmise määrustes märgitud puuduseid, ei ole kohtul võimalik esitatud kaebust selle sisuliste ja vormiliste puuduste tõttu menetleda lähtudes HKMS sätestatud nõuetest. Kohus peab vajalikuks korrata Tallinna Halduskohtu varasemas jõustunud lahendis nr 3036/2004 öeldut: „Kahjuhüvitamise nõude läbivaatamisel tuleb kohtul lisaks hinnata, kas menetlusnormide rikkumised viisid vale otsuse tegemisele ning kas normide rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga“. Samas asjas on Ringkonnakohus (asjas nr 2-3/319/2005) leidnud, et menetlustoimingute tegemise järjekord ei saanud viia õigusvastase haldusakti andmisele. Kaebaja maa erastamise võimalikkusele oli hinnang antud juba maa tagastamise korralduses ning erastamisõiguse puudumine on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud. 2 3-08-1777 Kaebaja poolt käesolevas kaebuses esitatud tõendid on käsitlemist leidnud ka varasemates kohtuasjades. Seega ei saa asuda seisukohale, et mõne asjas esitatud tõend oleks kohtuni jõudnud esmakordselt. Kohus peab siinkohal vajalikuks kaebajale selgitada, et kaebuse tagastamine ei võta M. L’lt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kaebusega halduskohtusse (HKMS § 11 lg 7). Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal esitada kohtule kaebus, mis vastab HKMS § 10 nõuetele. Annika Vendik Kohtunik 3