← Eesti

2-09-6470/5

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-6470 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi S.N. hagiavaldus O.J.`i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 19 575 krooni. Menetlusosalised Hageja: S.N. (IK xxx) Kostja: O.J. (IK xxx) Resolutsioon Keelduda S.N. hagiavalduse O.J.`i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes, menetlusse võtmisest Tagastada avaldus koos lisadega ja asja menetlusest võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD S.N. esitas 17.02.2009 Viru Maakohtule hagiavalduse O.J.`i vastu alaealisele lapsele elatise nõudes. Kohus oma 09.03.2009 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. S.N. esitas
  2. aprillil 2009 kohtule avalduse hagist loobumiseks. 1

(2)MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohtule esitatud avalduses esinesid järgmised puudused: Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et alaealise lapse K. N. emana on sünnitunnistuse kantud S.N. /tl. 2/. Lapse isa koht on sünnitunnistusel tühi. Kohus selgitas, et elatise väljamõistmise aluseks on tõend, et isik, kellele nõutakse elatise maksmist alaealise lapse ülalpidamiseks, peab olema lapse isa, mida tõendab sünnitunnistusel oleva kanne. Käesoleval hetkel on hagejal õigus paluda kohtult põlvnemise tuvastamist vastavalt perekonnaseaduse § 42, mille käigus kohus teeb kindlaks kas alaealine laps põlvneb isikust, kes on märgitud kostjaks. Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks. Kohus selgitab, et enne kui hagi ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, ei ole alust hagimenetluse lõpetamiseks, kuna seda ei ole veel alustatud. Kohus saab antud juhul keelduda haginõuet menetlusse võtmast, kuna kohtu tähtpäevaks on puudused kõrvaldamata. Kohus jättis oma 09. märtsi 2009 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva arvates määruse kättesaamisest. Hageja puuduseid kõrvaldanud ei ole, samas esitas hageja nõudest loobumise taotluse. Kooskõlas TsMs § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud juhul puudub alaealise lapse K. N. sünnitunnistusel /tl. 2/ isa kanne, seega ei ole võimalik kohtul tuvastada kostja poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel menetlusse võtmast. ja juhindudes TsMS § 372 § 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust Marge Tamme Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.