Obsah (5)
§ 8§ 76§ 100§ 108§ 113Tsiviilasi nr 2-06-36465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009. a, Tallinn, Ta
§ 8
lg-s 2 sätestatu, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
§ 100
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud 2
(3)Tsiviilasi nr 2-06-36465 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 750 krooni, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv summas 250 krooni ning hagi esitamisel makstud riigilõiv summa 550 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada ulatuses, mis hõlmab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõivu summas 250 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi esitamisel makstud täiendav riigilõiv summas 550 krooni tuleb jätta hageja enda kanda. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 9 356.90 krooni nõudes, mistõttu tasus täiendavat riigilõivu ülalnimetatud suuruses. Hiljem selgunu kohaselt oli kostja osaliselt enne hagi esitamist tema vastu suunatud nõuded täitnud, mistõttu hageja nõudeks kujunes lõppkokkuvõttes 3 856.90 krooni, mille ulatuses on kohus ka käesoleva hagi rahuldanud. Kuna hageja esitatud esialgse nõude suurus ei olnud tingitud kostja käitumisest, vaid hageja hooletusest, ei ole põhjendatud ka antud juhul menetluskulude summas 550 krooni välja mõistmine kostjalt T T . Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 162 lg-s 4 sätestatust jätab kohus menetluskulud 550 krooni ulatuses hageja enda kanda ning mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 250 krooni. Hannes Olev Kohtunik 3
(3)