← Eesti

2-08-25477/21

Obsah (6)§ 1§ 86§ 31§ 32§ 28§ 23

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viib

§ 1

lg 3 tähenduses - Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt ja püsivalt maksejõuetu ning seda juba pika perioodi jooksul. Kuigi ajutise halduri käsutuses olevad andmed võlgniku majandusseisu kohta on väga kasinad, peab ajutine haldur neid andmeid piisavaks, et anda hinnang võlgniku maksevõimelisuse osas. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Ei ole tuvastatav ka kehtivate lepingute olemasolu, mis võik võimaldada ka tulevikus laekuvast tulust täita omi kohustusi. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 34 lg 4 alusel Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. 6

(11)Tsiviilasi nr 2-08-25477 Võlgniku ja ka selle võlaualdajate huvides on võimalikult kiire võlgniku pankroti välja kuulutamine, kuna see peatab võlgadelt intresside ja viivise arvestuse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid oma võlgade tasumiseks. Võlgnikule on võimaldatud pankrotimenetluses esitada tõendeid/selgitusi oma maksejõulisuse (või maksejõuetusega) seoses, kuid seda ei ole siiani tehtud. Võlgnik on oma pankrotiavalduse esitamisel toonud välja maksejõuetuks muutumise põhjendustena järgnevat – on vähenenud kaubaveo mahud, langenud veohinnad, suurenenud veokulud.
  1. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur saanud põhiosas andmed kolmandatelt isikutelt. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutise halduri päringule omapoolset vastust ega muid andmeid võlgniku majandustegevuse osas. Võlgnikult saadud andmed pärinevad kõik võlgniku pankrotiavaldusest, muud andmed pärinevad kolmandatelt isikutelt. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles rahvusvahelise autotransporditeenuse osutamisega, seda peamiselt vedudel Vene Föderatsiooni suunal. Võlgnik majandustegevus toimus erinevatelt liisingfirmadelt liisitud sõidukitega. Võlgnikul oli kasutuses 12 sõidukit, millest 9 oli liisitud. Võlgniku esitatud andmetest tulenevalt on on jäänudki ebaselgeks, millal võlgnik muutus maksejõuetuks – kas 2007 või 2008 aastal. Võlgnik märkinud, et makseraskused algasid 2007 aastal. Pankrotiavalduse esitanud Inforkom Balti OÜ tasumata arved pärinevad märts 2008.a.-st. Pankrotiavalduse esitanud Maaelu Edendamise Sihtasutus täitmata võlanõuded on septembrist 2007.a. Ajutine haldur leiab, et nimetatud ebaselgus ei ole takistuseks, mis ei võimaldaks kohtul võtta seisukohta võlgniku pankroti otsustamise küsimuses. Selles on võimalik selgust saada ka edasise pankrotimenetluse käigus. Nimetatu muutub oluliseks võimaliku juhatuse liikme vastutuse osas. Ajutine haldur nõustub üldjoontes juhatuse liikme välja toodud põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Samas esmapilgul ajutisele haldurile tundub, et üheks maksejõuetuse süvenemise põhjuseks võivad olla juhtimisvead. Samas selles osas puudub veel täielik ülevaade, kuna võlgnikult ei ole saadud täit andmeid võlgniku majandustegevuse osas. Ajutisel halduril on hetkel raskusi lõpliku hinnagu esitamisega Võlgniku maksevõimetuks muutumise põhjuste osas. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest (maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt) või rasketest juhtimisvigadest. Ajutine halduri hinnagul ei ole võlgniku juhatus kohe kindlasti täitnud Äriseadustik § 180 lg 51 sätestut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Ajutine halduril on hetkel väga raske anda hinnanguid võlgniku tehingute osas, kuna puudub sisuliselt terviklik ülevaade tehingutest. Ajutine halduri esmahinnagul on olemas alused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Ajutine haldur on saanud teavet Võlgniku tehingutest ainult kolmandatelt isikutelt. Saadud info kohaselt on võlgnik selge maksejõuetuse kestel (2008 aasta
  2. poolaasta) teinud mitmesuguseid makseid oma emaettevõttelel AS Narva Kaubanduskeskus, mis võiks kuuluda tagasivõitmisele. Võlgnik on ka september-oktoober 2008.a. müünud enda omandis olnud sõidukid AS Narva Kaubanduskeskus. Samas puudub info, kas nendest tehingutest on tekkinud otsene kahju võlgniku võlausaldajatele. Ajutisel halduri on käesoleva pankrotimenetluse staadiumis raske anda hinnangut tagasivõitmise edukuste osas. Ajutisel halduril hetkel puudub info vara osas, mida oleks võimalik tagasi nõuda pankrotivarasse. Kokkuvõtvalt: Esialgse saadud andmete põhjal on ajutisel halduril raske anda lõpliku hinnangut Võlgniku maksejõuetuse põhjuste osa. Ajutine haldur ei välista, et see võib tuleneda kuriteo tunnustega tegudest või tegudest, millel raske juhtimise tunnused. 7
(11)Tsiviilasi nr 2-08-25477 Ajutine haldur on seisukohal, et käesoleva pankrotimenetluses võib olla tagasivõitmise aluseid ja ka võimalusi. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides on võimalikult kiirest välja kuulutada võlgniku pankrot (saaks välditud veel suuremate kahjude tekkimist). Käesolevas pankrotimenetluses ajutine haldur peab vajalikuks, et võlgniku juhatuse liige Igor Kalinin annaks võlgnikuvande, seda vastavalt

§ 86. Lähtudes pankrotihaldus palub: 1.

Kuulutada välja AS Triverk pankrot.

  1. Määrata pankrotihaldur. Kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid.
  2. Mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud).
  3. Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek määrates ühtlasi üldkoosoleku aja.
  4. Võtta juhatuse liikmelt Igor Kalinin võlgnikuvanne (seda enne 1.üldkoosolekut) ning kohustada juhatuse liiget Igor Kalinin esitama 2 nädala jooksul kohtulahendi tegemisest Võlgniku varade-võlgade nimekiri pankrotimääruse tegemise seisuga.
  5. Avaldada pankroti teade ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2(kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Samuti 30.03.2009 oli esitatud taotlus tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest Taotluse kohaselt vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu-hüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatud – Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 1000 krooni tund. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Nimetatu seondub järgnevaga:
  6. Järelpärimiste koostamine ja esitamine 4 tund
  7. Suhtlus võlgnikuga puutumust omanud isikutega 4 tund
  8. Andmete koondamine, analüüs, aruande koostamine 8 tundi Kõige nimetatuga seonduvale on kulunud 16 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000.- EEK juures teeb KOKKU ajutise halduri tasuks 16000.- EEK, 8

(11)Tsiviilasi nr 2-08-25477 samuti pankrotimenetluse teenindamise kulud:
  1. Järelpärimiste edastamine
  2. Transpordikulud
  3. Sidekulud
  4. Paljunduskulud
  5. Kontorikulud Kokku pankrotimenetluse teenindamise kulud 300 krooni 1400 krooni 300 krooni 100 krooni 400 krooni 2500.- EEK Tulenevalt eeltoodust palun kohtul määrata ajutise haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 16000.- EEK ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 2500.- EEK, seda pankrotivara arvelt. Kohtuistung 01.04.2009 kohtuistungil ajutine pankrotihaldur toetas oma ettekandes ja taotluses palutud, jäi põhjenduste juurde. Menetlusosalised kinnitasid, et on tutvunud ettekandega ja on sellega nõus. Kohtumääruse põhjendus Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul 01.03.2009.a. seisuga kohustusi summas 8 299 469 krooni, kuid võlgniku esitatud võlausaldajate nimekiri ei ole täielik, kolmandatelt isikutelt saadud info kohaselt võlgnikul suured kohustused liisingfirmadele. Tuginedes ainult võlgniku esitatule on tal varasid summas 3 671 722,90 krooni. Seega Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgniku enda avaldatu kohaselt 01.03.2009 seisuga kohustused ületavad varasid 4 627 746 krooni võrra. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku majanduslik olukord on pidevalt halvenenud. Võlgnik ei ole tõendanud et maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

§ 31

lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 32

lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist 9

(11)Tsiviilasi nr 2-08-25477 võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriseadustik § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et AS Triverk puhul tegemist on juhatuse liikmete (ajavahemikul 28.03.2006 kuni 01.04.2008) S M ja alates 01.04.2008 Igor Kalinini poolt ÄS § 306 lg 31 sätestatud kohustuse täitmata jätmine, mis tuleb käsitada raske juhtimisveana vähemalt raske hooletuse tõttu. Ei S. M ega ka I. Kalinin seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldust ei esitanud. Võlgnik ise märkinud, et makseraskused algasid 2007.aastal. Pankrotiavalduse esitas 20.06.2008 võlausaldaja OÜ Inforkom Balt ning 23.01.2009 võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutuse. AS Triverk esitas pankrotiavalduse alles 02.03.2009. Ajutine pankrotihaldur on samuti arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täitnud ÄS § 180 lg 51 sätestatut – ei ole esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et S M ja Igor Kalinin on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotihaldur ei välista, et maksejõuetus põhjused võiksid tuleneda kuriteo tunnustega tegudest. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasinõudmise ja –võitmise ning muude nõuete esitamise võimalused. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud AS Triverk pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 10

(11)Tsiviilasi nr 2-08-25477 Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks AS Triverk pankrotimenetluses tööd 16 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16000 krooni. Ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2 500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 16000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni, kokku 18 500 krooni. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.