¹ lg 1 ja § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht
lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 22.02.2008 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja menetluskuludena näidatud riigilõiv summas 47 500 krooni, eksperdikulud summas 6 500 krooni ja esindajatasu summas 25 960 krooni. Kostja on oma 13.01.2009 vastuväites õigustatult juhtinud kohtu tähelepanu eksitavale asjaolule 01.12.2008 kohtumääruses - 01.12.2008 kohtumääruse põhjendustes on märgitud, et tegemist on AS E avaldusega. AS E ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ja 01.12.2008 kohtumääruses on ekslikult märgitud, et tegemist on AS E avaldusega. Tegelikult on kostjale koos 01.12.2008 kohtumäärusega edastatud K T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu ja eksperdikulude väljamõistmisele, kuid peab põhjendatuks ja mõistlikuks 6-7 tunni ulatuses õigusabikulude väljamõistmist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt võib tsiviilasjas hinnaga kuni 1 500 000 krooni teistelt menetlusosalistelt nõuda sisse lepingulise esindaja ja nõustaja kulusid maksimaalselt 300 000 krooni. Hageja poolt nõutavad 2 2-06-16350 õigusabikulud summas 25 960 krooni ei üle määrusega kehtestatud piirmäära. Eeltoodu alusel asub kohtunikuabi seisukohale, et kostjalt kuuluvad hagejale väljamõistmisele õigusabikulud summas 25 960 krooni. Kohtunikuabi on seisukohal, et kostjalt kuuluvad hagejale väljamõistmisele menetluskulud summas 79 960 krooni.
lõige 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated).
lõige 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lõige 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Liivi Suursoo kohtunikuabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.