Obsah (4)

§ 32§ 46§ 16§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2376 Haldusasi OÜ Brevini kaebus Maksu- ja

§ 32

lg 5 ja 6, § 46 lg 5 ja rahandusministri 30.03.2004 määruse nr 39 §-le 4 tuginevalt seisukohale, et OÜ Brevini oleks pidanud külmhoone võõrandamise kuul korrigeerima 4/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust ehk siis OÕ-l Brevini tuleb korrigeerida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust 94 646 krooni võrra. Samuti tegi maksuhaldur kontrollimise käigus kindlaks, et OÜ Brevini on sisendkäibemaksu hulgas kajastanud Tallinnas Peterburi tee 62 C asuva külmhoone majandustegevusega seotud kulude käibemaksu ( remondikulud ja –materjalid, elekter, vesi ja kanalisatsioon, valveteenused, puhastus- ja hooldusteenused, majapidamispaber)summas 146 275 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Brevini ei ole teinud neid kulutusi oma maksustatava käibe tarbeks, mistõttu tal puudus õigus eeltoodud summas sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 5. 09.07.2007 esitas OÜ Brevini Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.06.2007 maksuotsusele nr 12-5/361 vaide, taotledes maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Maksu- ja Tolliamet jättis 18.10.2007 vaideotsusega nr 6-1/212-4 vaide rahuldamata. 21.11.2007 esitas OÜ Brevini Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.06.2007 maksuotsusele nr 12-5/361 kaebuse Tallinna Halduskohtusse. II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID 6.Halduskohtule esitatud kaebuses ei nõustu OÜ Brevini maksuotsuse järeldustega, mis puudutavad sisendkäibemaksu korrigeerimist põhivara võõrandamisel, samuti järeldustega, mis puudutavad OÜ Brevini kinnistul Tallinnas, Peterburi tee 62 C asunud külmhoone haldus- ja hoolduskulude seotust ettevõtlusega. 7.Sisendkäibemaksu korrigeerimist puudutavas osas on vaidlus tekkinud sellest, et kaebuse esitaja tegi 2002.a. Vilmsi 53 B asuva külmhoone renoveerimisega seotud kulutusi summas 2 629 059 krooni ja arvas kuludelt maha sisendkäibemaksu summas 473 231 krooni. Külmhoone võõrandas kaebuse esitaja 2006.aastal maksuvabalt. Maksuotsuse tegemise hetkeks oli kaebuse esitaja korrigeerinud 2/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust. Maksuhaldur asus

§ 32

lg 5 ja 6, § 46 lg 5 ja rahandusministri 30.03.2004 määruse nr 39 §-le 4 tuginevalt seisukohale, et OÜ 2 Brevini oleks pidanud külmhoone võõrandamise kuul korrigeerima 4/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust ehk siis OÜ-l Brevini tuleb korrigeerida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust 94 646 krooni võrra, millega kaebuse esitaja ei nõustu. Oma seisukoha - sisendkäibemaksu 2/10 ulatuses korrigeerimise õiguspärasuse põhjenduseks on kaebuses esitatud järgmised põhjendused: 7.1 Kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse ja selle rakendusaktide kohaselt oleks olukorras, kus äriühing soetab 2002.a. kinnisasjaga seotud kaupu ja teenuseid, arvab nendelt maha sisendkäibemaksu ja võõrandab kinnisasja 2006.a. maksuvabalt, toimunud sisendkäibemaksu ümberavestamine lähtuvalt viiest aastast. Esimeseks kasutusaastaks oleks loetud 2002.aastat ja viimaseks 2005.aastat, sealjuures 2006. aastat ei oleks rahandusministri 18.12.2001.a. määruse nr 128 § 3 p 3 tõttu kasutusaastana arvestatud. Kasutusaastateks oleks olnud 2002-2005 ehk neli aastat viiest ja korrigeerimisele oleks kuulunud 1/5 mahaarvatud sisendkäibemaksust. Alates 01.05.2004 jõustunud

§ 32

lg 4.1 kohaselt on sisendkäibemaksu korrigeerimise periood kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat. Kinnisasjade, mis soetati enne 01.05.2004, sisendkäibemaksu korrigeerimist reguleerib üleminekusäte § 46 lg 5. 7.2.

§ 46

lg 5 tõlgendamisel tuleb lähtuda maksumaksja huvidest ja üldprintsiipidest, kuna nimetatud sätte sõnastusest ei tule välja selge kohustus pikendada ümberarvestamise perioodi 2004.a. osas. Kui maksumaksja arvas kinnisasjaga seotud sisendkäibemaksu maha enne 01.05.2004 ja kasutas kinnisasja terve 2004.a. jooksul oma maksustatava käibe tarbeks, tuleb ümberarvestamisel 2004.a. osas jätta korrigeerimata 1/5 sisendkäibemaksust, mitte aga 1/

1. Kaebuse esitaja oli kasutanud külmhoonet enne seaduse jõustumist 2002, 2003 ja 2004 aastal, mistõttu tuleb neid aastaid arvestada vana regulatsiooni järgi, kus ette oli nähtud ümberarvestamise periood 5 aastat.Kuna üleminekusäte ei kohusta otseselt 2004.a. osas ümberarvutamisel perioodi pikendama, tuleb tõlgendamisel valida maksumaksja jaoks soodsam regulatsioon. Kaebuse esitaja hinnangul oleks sellisel juhul õige lähtuda järgmisest: 2002, 2003, 2004- 20%, 2005 – 10% ja 2006.a. –
2. Kuna uus seadus võeti vastu 2004.aasta keskel, on loomulik, et maksumaksjalt ei saa nõuda tagasiulatuvat korrigeerimist 2004.a. osas 7.
3. Samuti vaidlustab kaebaja ümberarvutamise 2005.a. osas.

§ 46

lg 5 on vastuolus Põhiseaduse § 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega, kuna normil on negatiivne tagasiulatuv mõju, mis väljendub maksumaksja kohustuses teha uus ümberarvestus ja selle tulemusel piiratakse maksumaksja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 7.4.

§ 46lg 5 on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

7.5.

§ 46

lg 5 rikub Põhiseaduse §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabadust, kuna käesolevas asjas piiratakse kaebaja õigust arvata maha sisendkäibemaksu. 7.6 Riivatud on õiguspärase ootuse põhimõtet, sest seadusandja ei näinud võimalikke negatiivseid tagajärgi ette ja ei püüdnud neid võimalikult suures ulatuses ära houda või leevendada. Kaebaja õiguspärast ootust põhjustas ainuüksi piisava vacatio legis´e puudumine. 7.

1. Ettevõtlusvabadusse sekkumist ja õiguskindluse põhimõtte rikkumist ei saa pidada materiaalselt õiguspäraseks, kuna abinõu, milleks on tagasiulatuvalt muudatuse vastuvõtmine ja seeläbi sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ei soodusta käibemaksuseaduse ühtlustamist Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa ühenduse Nõukogu Kuuenda Direktiiviga ( 77/388/EMÜ). Samuti ei saa pidada abinõud vajalikuks, kuna Eestil ei olnud kohustust kehtestada tagasiulatuvalt ümberarvutamise perioodi pikendamist. 3 Käesoleval juhul arvestas kaebuse esitaja sellega, et mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeeritakse 5 aaasta arvestusega ja regulatsiooni muutumine tekitas täiendavaid ja ettenägematuid kulutusi.Olukorda, kus kaebuse esitajal ei olnud võimalik ebasoodsat tagajärge vältida, ei saa pidada kooskõlas olevaks õiguskindluse põhimõttega ning see sekkub ilmselgelt ettevõtlusvabadusse.
2. Maksuhaldur leiab, et perioodil 2005 jaanuar kuni 2006 veebruar on kaebuse esitaja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Sellel perioodil kandis OÜ Brevini Tallinnas, Peterburi tee 62 C asunud külmhoone haldus(remondi)- ja hoolduskulusid( külmhoone kasutamisega seotud kulusid). Maksuhalduri järelduste osas, mis puudutavad OÜ Brevini kinnistul Tallinnas, Peterburi tee 62 C asunud külmhoone haldus- ja hoolduskulude seotust ettevõtlusega, on kaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste ja tema ettevõtluse vahel oli selge seos, sest kulutused olid tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil- nimelt teenis kaebuse esitaja tulu külmhoone võõrandamisest ja rentimisest ning kulude kandmine tulenes kokkuleppest. Kõnealune kinnistu oli kontrollitaval perioodil kaebuse esitaja omandis ning 2004.a. hakks OÜ Adavere Liha sinna projekteerima ja ehitmama külmhoonet, mis valmis 2004.a. lõpuks. Kuna selleks ajaks oli nimetatud äriühing raskes majandusseisus ja oli ilmne, et sellises mahus OÜ Adavere Liha külmhoonet kasutada ei soovi, sõlmis kaebuse esitaja 2005.a. jaanuaris operaatorlepingu AS-ga Edam, kellel oli pikaajaline kogemus ja piisav kliendibaas. Teisalt oli AS Edam lepingu sõlmimisest huvitatud, sest tema kasutuses olev külmhoone Vilmsi tänaval suleti 2005 veebruaris.Kaebuse esitaja oli seotud nii OÜ-ga Adavere Liha kui ka AS-ga Edam ning selleks, et realiseeruks külmhoone projekt ja ükski pool ei satuks makseraskustesse, kandiski kaebuse esitaja vajalikud kulud. Kaebuse esitaja rõhutab, et kulud tehti kaebaja kinnistul ja kaebaja teenis kinnistu võõrandamisest ja rentimisest tulu. 9.Kaebuse esitaja väitel oli algusest peale teada, et külmhoone omanikuks saab OÜ Brevini, sest kinnistu kuulus kogu kontrolliperioodi jooksul OÜ-le Brevini ja OÜ Adavere Liha ülesanne oli projekteerida ja ehitada külmhoone.Seega on väär maksuhalduri seisukoht, et ettevõtlusega on seotud vaid 2005 detsembris ja 2006 jaanuaris tehtud hoolduskulud, sest sel ajal oli kaebaja külmhoone omanik.Kaebaja on seisukohal, et majanduslik omand kuulus temale kogu kontrolliperioodi jooksul, samuti oli ta kogu nimetatud perioodi Peterburi tee 62C kinnistu omanik.Kulutused olid tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil. Lisaks on kaebaja ettevõtlusega seotud ka külmhoone haldamisega seotud kulud, kuna kaebuse esitaja andis külmhoone AS-le Edam opereerimiseks ja sai selle eest tasu. Seega kaebuse esitaja leiab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ei ole põhjendatud, sest külmhoone haldus- ja hoolduskulud olid seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega ning tehtud maksustatava käibe tarbeks.Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et haldus- ja hoolduskuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise tulemusel ei ole riigil jäänud saamata maksutulu ning riigi seisukohast ei ole erinevust, kas sisendkäibemaksu oleks maha arvanud AS Edam või OÜ Brevini.
3. Kaebuse esitaja taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
4. juuni
5. a otsuse nr 12-5/361 tühistamist ja kaebuse esitaja kantud kohtukulu vastustajalt väljamõistmist. Samuti taotleb kaebuse esitaja käibemaksuseaduse § 46 lg 5 Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja nimetatud sätte kohaldamata jätmist . 4 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Sealjuures on vastustaja kirjalikus seletuses märkinud, et ei korda vastuargumente, mis olid esitatud maksuotsuses ja vaideotsuses vaides ja eriarvamuses esitatud ning kaebuses korratud seisukohtade osas.
6. Kaebuse esitajal oleks olnud kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimisel 27.02.2006 võimalik sisendkäibemaksu korrigeerimist ja

§ 32

.lg 4.1 ja § 46 lg 5 rakendamist vältida, lisades kinnistu müügihinnale

§ 16lg 3 p 2 alusel käibemaksu.

Kuna kaebuse esitaja vabatahtlikult allutas oma tegevuse sisendkäibemaksu korrigeerimise reeglitele, on alusetu väide võimalike ebasoodsate tagajärgede vältimise võimatusest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebuse väide õiguskindluse põhimõtete rikkumisest ja põhjendamatult ettevõtlusvabadusse sekkumisest. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et 2002.a. kulutuste tegemisel on ta arvestanud sisendkäibemaksu korrigeerimise vajadusega või sellekohase vajadusega viie kalendriaasta jooksul. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sisendkäibemaksu korrigeerimise kasuks otsustamine oli kaebuse esiaja jaoks vabatahtlik, samuti lähtudes asjaolust, et kinnistu Vilmsi 53 b võõrandamise tingimuste osas varasemate kokkulepete kohta tõendid puuduvad, puudub maksuhalduri hinnangul alus

§ 32

lg 4.1 ja

§ 46lg 5 kohaldamata jätmiseks.

13.Vastustaja leib, et viited kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseadusele ja selle rakendusaktidele on asjakohatud, sest alates

jõustumisest 01.05.2004 on need kehtetud. 14.Sisendkäibemaksu korrigeerimise ulatuse kindlakstegemisel 2004.a. osas on maksuhaldur lähtunud seadusandja tahtest, mis on väljendatud

§ 46lg 5 viimases lauses ja mille kohaselt korrutatakse kahega kalendriaastate arv.

Sellest on lähtunud ka rahandusminister 30.03.2004 määruse nr 39 § 4 sätestamisel. Seadusandja vastav tahe nähtub ka

seaduseelnõu seletuskirjast. 15.OÜ Brevini soetas külmhoone 2002.aastal ja seega oli seaduse jõustumise ajaks 01.05.2004 kasutanud hoonet kaks kalendriaastat – täiskalendriaastaks loetaval soetamisaastal 2002 ning 2003.aastal. Toodud käsitlus ei eelda maksumaksjalt tagasiulatuvat korrigeerimist 2004.a. osas, sest sisendkäibemaksu korrigeeritakse kalendriaasta lõpus, milleni seaduse jõustumisest oli veel kaheksa kuud. Korrigeerimise ajaks ehk siis kalendriaasta lõpuks on teada isikule kõik aasta jooksul toimunud muudatused näiteks kinnisasja kasutusotstarbes või maksustatava/maksuvaba käibe tarbeks kasutamises, mis korrigeerimise määra võivad mõjutada. Kinnisasja maksuvaba võõrandamise tõttu sisendkäibemaksu korrigeerimisel tuleb seega 2004.aastat võtta arvesse ühekordselt. 16.Lisaks märgib vastustaja, et

§ 46

lg 5 tõlgendamisel.o.kahekordselt arvestatavate kalendriaastate selgitamisel tuleb lähtuda eelkõige kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 23 lg 4, samuti

§ 32

lg 4 kalendriaasta 5 määratlemise kohta sätestatust, mille kohaselt tuleb kalendriaastana mõista ajavahemikku 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini ja millest tulenevalt puudub alus kalendriaastana käsitleda ajavahemikku 1.jaanuarist 30.aprillini 2004.a. Nimetatud sätetega arvestamine

§ 46

lg 5 tõlgendamisel ei ole käsitletav isiku õiguste ja vabaduste suvalise piiramisena. 17.

§ 32

lg 4.1 ja § 46 lg 5 on kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega kui ka põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja leiab, et isikud, kes olid

jõustumise ajaks kasutanud põhivara 2001.a. käibemaksuseaduse § 23 lg-st 4 tulenevalt viie kalendriaasta jooksul ja isikud, kes

jõustumise ajaks seda nõuet täitnud ei ole, ei ole sarnases olukorras isikuteks, keda tuleks ühtemoodi kohelda. Lisaks on vastustaja seisukohal, et väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest on paljasõnaline. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda nõuet kehtiva regulatsiooni muutumatuseks. Asjakohatu on viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.1994 lahendile II-4/A-5/94, sest selles lahendis väljendatud seisukohti on Riigikohus arendanud edasi 02.12.2004 otsuses 3-4-1-20-04 ning Riigikohtu poolt väljendatud seisukoha kohaselt ei või õiguskorraga isikutele antud õigused ja pandud kohustused muutuda isikutele ebasoodsas suunas rabavalt. Kaebuse esitaja puhul seda väita ei saa, sest tal oli võimalus kinnisasja võõrandamisel käibemaksu lisamise teel sisendkäibemaksu korrigeerimist vältida, tal oli võimalk ette näha õigusliku olukorra muutumist ning tal oli võimalus uues õiguslikus olukorras oma tegevus mõistliku aja jooksul ümber korraldada.

§ 32

lg-t 4.1 ei rakendatud tagasiulatuvalt, vaid üleminekusätteks, mis võimaldab muutunud õiguslikus olukorras mõistliku aja jooksul tegevuse ümberkorraldamist, on

§ 46lg 5 .

Kaebuse esitaja ei ole kõnealuse kinnistuga seotud tegevusi 2004.a.jooksul muutnud ega sisendkäibemaksu ümberarvestust teinud. Ka tuleb pidada piisavaks vajalike ümberkorralduste tegemiseks aega seaduse vastuvõtmisest selle jõustumiseni ning varasematel tingimustel sisendkäibemaksu ümberarvestuse tegemiseks. Ülaltoodust tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks vastustaja hinnangul alus puudub. 18.Seoses kaebuse väidetega ettevõtlusvabaduse riivest on maksuhaldur seisukohal, et seaduse sätete rakendamisel ja tõlgendamisel on ta õigustatud eeldama, et jõustunud seadused on põhiseadusega kooskõlas ega piira ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult isikute õigusi. Samuti ei tähenda ettevõtlusvabadusse sekkumine automaatselt põhiõiguste rikkumist.Sisendkäibemaksu ümberarvestamise perioodi viielt aastalt kümnele aastale pikendaise eesmärgiks tuleb lugeda siseriiklikult vananenud seaduse kooskõlastamist tänapäeva ärikeskkonna, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikides toimiva praktikaga, samuti ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjadega. Nii kõnealune säte kui teised seadusemuudatused tulenesid otseselt Euroopa Liiduga liitumisest, mil tekis vajadus ja kohustus kohandada siseriiklikud seadused vastavaks Euroopa ühtsete põhimõtete ja normidega. Senise viieaastase ümberarvestamise perioodi säilitamine ülaltoodud eesmärki ei soodustaks,

muudatuse tegemiseks oli reaalne vajadus ning jõustatud säte täitis temale pandud eesmärgi. Samas on seadusandja kehtestanud ka mitmeid ettevõtjale ebasoodsate tagajärgede vältimise võimalusi, mille kasutamata jätmine kaebuse esitaja poolt ei tähenda sätte ebaproportsionaalsust. 6 19.Peterburi tee 62 c hooldus(remondi) kulude osas märgib vastustaja, et tehingu tegelikust majanduslikust sisust lähtumise kohstuse kohaselt ja lähtudes OÜ Brevini ja OÜ Adavere Liha endi vahelisest praktikast on maksuhaldur hinnanud kaebuse esitaja maksukohustust aspektist, mille kohaselt kõnealune külmhoone oli kuni 25.11.2005 OÜ Adavere Liha omandis. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et pooled lähtusid arusaamast, et hoone, mille ehitamist organiseeris OÜ Adavere Liha, on ka tema omandis ning sellest on lähtutud ka olenemata ajutise panrotihalduri 25.10.2005 aruandest, kus on kirjas, et juriidiliselt ei saanud OÜ Brevini kinnistule ehitatud külmhoone kuuluda OÜ-le Adavere Liha. 20.OÜ Brevini andis OÜ-le Adavere Liha 15 miljonit krooni laenu ja kustutas selle külmhoone temale üleandmisel 30.11.

1. Kõnealust summat käsitlesid pooled laenuna, mitte rahaliste vahenditena külmhoone ehituse korraldamiseks.Kui kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja külmhoone omanik, siis külmhoone üleandmine temale laenu kustutamiseks alust ei andnud ja laenu andmine tuleks lugeda tulumaksuga maksustatavaks ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millisel juhul oleks tulumaksu tasumise nõue kordi suurem maksuotsuse järgsest nõudest. 21.Peterburi tee 62 c halduskulude osas on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud kulusid ei saa lugeda kaebuse esitaja ettevõtlusega seotuks, kuna OÜ Brevini kõnealuse objekti kasutamisest mingit tulu ei saanud. AS Edam osutas OÜ-le Brevini operaatorteenust ja külmhoones olid hoiulepingud sõlmitud AS-ga Edam. Maksuhaldurile teadaolevalt esitas OÜ Brevini AS-le Edam rendiarveid kuni 2005 augustini. 31.08.2005 sõlmisid nimetatud äriühingud kekkuleppe operaatorlepingu lõpetamiseks. Seega jaanuar kuni august 2005 sai OÜ Brevini külmhoone rendist tulu nagu märgib ka kaebuse esiaja. 01.06.2004 on OÜ Adavere Liha ja OÜ Brevini vahel sõlmitud kaks kinnistu rendilepingut, millest ühe kohaselt antakse kõnealune kinnistu AS-le Edam rendile tasuta ja teise lepingu kohaselt hinnaga 50 000 krooni aastas, sealjuures mõlemad lepingud on sõlmitud tähtajaga 6 aastat. Maksuhalduril puuduvad andmed AS Adavere Liha poolt rendilepingu alusel maksete teostamisest kaebuse esitajale.Tasuta renti sätestavas lepingus on pandud OÜ-le Brevini kohustus hoida kinnistule rajatavas hoones piiramatus koguses rentnikule kuuluvaid lihatooteid ja osutama tasuta laoteenuseid. Seega selle lepingu kohaselt ei saanud OÜ Brevini lisaks kinnistule tulu ka külmhoone kasutada andmisest. Kaebuse esitaja ei saanud kõnealuses külmhoones kauba hoiuteenuse osutamisest otsest ega renditulu, vaid maksustatav käive tekkis AS-le Edam, mistõttu ei saa ka kaebuse esitaja poolt külmhoonele tehtud halduskulusid lugeda tema ettevõtlusega seotuks. Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt peale Vilmsi tn 53 b külmhoone sulgemist laienes AS-ga Edam sõlmitud operaatorleping Peterburi tee 62 c külmhoonele ja oli alates septembrist 2005 tasuta, on põhjendamatu tulenevalt 01.06.2004 OÜ Adavere Liha ja AS Edam vahel sõlmitud rendilepingust maksumusega 500 000 krooni aastas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 23.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Brevini soetas Tallinnas aadressil Vilmsi 53 B asuva külmhoone 04.02.2002 ning müüs selle 27.02.2006.a. 7 maksuvabalt, jättis selle aga maksuvaba käibena veebruaris deklareerimata, mistõttu oli jäänud tegemata ka sisendkäibemaksu korrigeerimine. 26.09.2006 esitas äriühing parandatud käibedeklaratsiooni 2006.a. veebruarikuu kohta, kus deklareeriti real 10 ”Täpsustused” 2/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust ehk 94 646 krooni. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kaebuse esitajal on õigus maha arvata renoveerimistööde käibemaksusummast 473 231 krooni sisendkäibemaksu 8/10 või 6/
3. Kohtu hinnangul on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Brevini oleks pidanud külmhoone võõrandamise kuul korrigeerima 4/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust ehk siis maksuotsuse järeldus OÜ Brevini kohustusest täiendavalt korrigeerida kinnisasja tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu summas 94 646 krooni e deklareerida täiendavalt 2/10 mahaarvatud sisendkäibemaksust kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32, § 46 lg 5 ja rahandusministri 30.03.2004 määruse nr 39 §-ga 4.

§ 32

lg 4.1 kohaselt on sisendkäibemaksu korrigeerimise periood kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni kalendriaasta lõpuni. Põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Sama paragrahvi lg 4.2 näeb ette, et sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 tähendatud juhul.

§ 32

lg 5 sätestab: Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidivõi finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette, et osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Vastav kord on kehtestatud rahandusministri 30.03.2004.a. määrusega nr 39 . 24.

§ 46

lõige 5 on üleminekusätteks ja näeb ette, et kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega. Kohtu hinnangul tuleneb ülalviidatud sättest üheselt mõistetavalt, et ümberarvestamise perioodi arvutamisel korrutatakse kahega kalendriaastate arv alates kinnisasja oma ettevõtluses kasutusele võtmisest kuni seaduse jõustumiseni. Sealjuures mõiste “kalendriaasta” ei ole samastatav ükskõik millise 12-kuulise või mingi muu perioodiga vaid tähendab perioodi 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini vastavalt (kalendri) aastal .Kuna üleminekusäte on

§ 32

suhtes erisätteks, siis üldsättest ehk

§ 32

lg 4.1 tulenevalt loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemik põhivara või selle tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Seaduse üksikute sätete mõju hindamiseks on 8 üldjuhul põhjendatud nende käsitlemine seaduse üldises kontekstis koosmõjus teiste sätetega. Üleminekusäte ei sisalda erisusi sisendkäibemaksu korrigeerimise ulatuse kindlakstegemiseks

jõustumise aasta osas, vaid näeb ette ümberarvestamise perioodi arvutamisel kalendriaastate arvu alates kinnisasja kasutusele võtmisest kuni seaduse jõustumiseni kahega korrutamiseks. Teatavasti jõustus

1.mail 2004.a., seega

§ 46

lg 5, samuti

§ 32

ei anna alust seaduse jõustumise aastat pidada selliseks kalendriaastaks kinnisasja kasutamisel ettevõtluses, mida sisendkäibemaksu korrigeerimisel tuleks arvesse võtta kahekordselt.

§ 32

lg 4.1 kohaselt pikenes ümberarvestuse periood viielt kümne kalendriaastani, mistõttu üleminekusätte alusel tuli kinnisasja ettevõtluses kasutamise kalendriaastad enne seaduse jõustumist arvesse kahekordselt. Kuna kaebuse esitaja soetas külmhoone 2002.aastal, on maksuhaldur sisendkäibemaksu korrigeerimise ulatuse kindlakstegemisel 2004.a. osas põhjendatult lähtunud

§ 46

lg 5 väljendatud seadusandja tahtest, mille kohaselt korrutatakse kahega kalendriaastate arv, milleks käesoleval juhul seaduse jõustumise ajaks olid soetamisaasta ning 2003.aasta ning sisendkäibemaksu korrigeerimisel 2004.a. ühekordselt arvesse võtmine maksuhalduri poolt on õiguspärane ja kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebuse seisukoht, mille kohaselt

§ 46lg 5 ei kohusta otseselt 2004.a.

osas ümberarvutamisel perioodi pikendama ning seetõttu on tõlgendamisel võimalik valida maksumaksja jaoks soodsam regulatsioon. Ülaltoodud põhjendustel on ekslik ka kaebuse väide vana regulatsiooni järgi 2002. 2003 ja 2004.a. arvestamisest seetõttu, et kaebuse esitaja oli kasutanud külmhoonet enne seaduse jõustumist nimetatud aastatel. Lisaks märgib kohus, et

§ 4

.1 sätestatud sisendkäibemaksu 10-aastase korrigeerimisperioodi osas on

§ 46

lg 5 erisätteks ja järelikult on uue seadusega sätestatud regulatsioonile ülemineku kord ette nähtud viimatinimetatud sättes ning uuele regulatsioonile üleminekuks kehtetuks muutunud regulatsioonist lähtumine on põhjendamatu. 25.

§ 32

lg 4.2 kohaselt korrigeeritakse sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpul ning soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kalendriaasta lõpul oli ette nähtud ka varasemas regulatsioonis , mistõttu

jõustumise ajaks 01.05.2004 ei saanud kaebuse esitaja olla teinud 2004.a. osas sisendkäibemaksu korrektsiooni ja seega ei ole ka tegemist tagasiulatuva korrigeerimisega. Järelikult on põhjendatud kalendriaasta lõpus, milliseks ajaks oli seadusemuudatus kehtinud pea kaheksa kuud, sisendkäibemaksu korrigeerimise tegemise ajal lähtumine kehtivast sättest. 26. Kohus nõustub vastustaja poolt vaideotsuse punktides 5 ja 6, maksuotsuses ja kohtule esitatud kirjalikus seletuses toodud üksikasjalike põhjendustega

§ 32

lg 4.1 ja § 46 lg 5 kooskõlast põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse printsiibiga ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, aga samuti seisukohtadega , põhjendamaks sisendkäibemaksu ümberarvestamise viieaastase perioodi kümneaastaseks muutmise vajadust, sobivust ja mõõdukust. Kohus ei korda siinkohal neid põhjendusi, kuid märgib, et kaebuse esitajal oli esmalt võimalik ette näha Eesti Euroopa Liiduga liitumist ja sellest tulenevalt õigusliku olukorra muutumist, teiseks oli kaebuse esitajal mõistlik aeg uues õiguslikus olukorras oma tegevuse ümberkorraldamiseks.

võeti vastu 10.12.2003, avaldati RTI 2003, 82, 554 22.12.2003 ning jõustus 01.05.2004.a. Kinnisasja võõrandamise kuuks 2006.a. veebruariks, s.o. sisendkäibemaksu korrigeerimise ajaks, oli

kehtinud juba aasta ja üheksa kuud. Mis puutub 2004.aastasse, siis sisendkäibemaksu 9 ümberarvestuse tegemise ajaks pidi kaebuse esitaja olema sellest teadlik enam kui aasta , mida ei saa kuidagi pidada ebamõistlikuks oma tegevuse vastavaks ümberkorraldamiseks . Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt ei teinud kaebuse esiaja 2004.aastal kõnealuse kinnistu osas sisendkäibemaksu ümberarvestust, ka ei nähtu kõnealuse kinnistuga seoses tegevuste muutmine. Siinkohal on oluline märkida, et kaebuse esitaja ei kasutanud

§ 16

lg 3 p 2 sätestatud võimalust vältida sisendkäibemaksu korrigeerimist kinnistu võõrandamisel käibemaksu lisamise teel. Seega kasutas kaebuse esitaja omal valikul temale ebasoodsamat sätet, mistõttu kaebuse väited võimaluse puudumisest negatiivsete tagajärgede vältimise osas on põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei ole ka ümber lükanud vastustaja järeldusi selle kohta, et samas kaebuse esitajal puudusid takistused seaduses eespoolnimetatud sisendkäibemaksu korrigeerimise vältimise võimaluse rakendamiseks.

1. PS § 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte puhul on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et et selle printsiibi järgimisest ei tulene kehtiva regulatsiooni muutmise keeldu ning Riigikohtu 02.12-2004 otsuses nr 3-4-1-20-04 avaldatud seisukohtadest järelduvalt ei või õiguskorraga isikutele antud õigused ja neile pandud kohustused muutuda isikutele ebasoodsas suunas rabavalt või sõnamurdlikult. Käesoleval juhul sellise järelduse tegemiseks alus puudub. Ka kaebuses väidetud ettevõtlusvabaduse rikkumise osas on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist sellise riivega, mis kaebuse esitaja õigusi põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt ei riiva ning kaebuse esitaja põhiõiguse rikkumisega tegemist ei ole. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et Euroopa Liidu liikmesriikides on enam rakendatav 10-kalendriaastane sisendkäibemaksu ümberarvestuse periood. Eesti Euroopa Liiduga liitumisest tingituna tõusetus vajadus siseriiklike seaduste kohandamiseks vastavaks Euroopa normidega , sealjuures ei ole seadusandja pidanud vajalikuks näiteks Euroopa Nõukogu Kuuendast Direktiivist tulenevat võimalust kehtestatust tunduvalt pikema ümberarvestuse perioodi sätestamiseks, vaid on nimelt proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt leidnud, et Euroopa Liidus olemasolevale praktikale ning normidele vastab ja täidab temale pandud eesmärki 10-kalendriaastase ümberarvestusperioodi kehtestamine.
2. Sisendkäibemaksu hulgas on OÜ Brevini kajastanud maksustamisperioodil jaanuar 2005-november 2005 Peterburi tee 62 C asuva külmhoone haldus- ja hoolduskulusid ning detsember 2005-jaanuar 2006 Peterburi tee 62 C asuva külmhoone halduskulusid. Maksuhalduri hinnangul kuulus Peterburi tee 62 C hoone kaebuse esitajale alates 25.11.2005.a., mistõttu kõnealuse hoone hoolduskulud kuni nimetatud ajani on OÜ Brevini ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kohtu hinnangul on kaebuse väide , mille kohaselt maksuhaldur on teinud väärad järeldused Peterburi tee 62 C asuva külmhoone OÜ-le Brevini kuulumisest alles alates 25.11.2005.a., põhjendamatu. Poolte vahel ei ole vaidlust Peterburi tee 62 C kinnistu kuulumisest OÜ-le Brevini ning vaatamata sellele, et juriidiliselt OÜ Brevini kinnistule ehitatud külmhoone OÜ-le Adavere Liha kuuluda ei saanud, millisele asjaolule tugineb kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses, on maksuhaldur asjaolude hindamisel lähtunud tehingu tegelikust sisust. Majandusliku tõlgendamise põhimõte on maksuõiguse spetsiifiliseks põhimõtteks ning selle rakendamise eesmärgiks on ühetaolise maksustamise tagamine sarnaste majanduslike tagajärgedega tehingute puhul. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri järeldust, mille kohaselt nii OÜ Adavere Liha kui ka OÜ Brevini lähtusid oma tegevuses Peterburi tee 62 C 10 ehitatud külmhoone kuulumisest kuni 25.11.2005 OÜ Adavere Liha omandisse ning kaebuse väited OÜ Adavere Liha olemisest kinnistul vaid arendaja rollis ei ole OÜ Brevini ja OÜ Adavere Liha varasemat käitumist ja poolte arusaamu ning ka maksumenetluses antud seletusi hinnates kinnitust leidnud. Maksuhaldur on oma sellekohase järelduse tehingu tegeliku majandusliku sisu hindamisel rajanud maksumenetluses kogutud tõenditele ja on nimetatule ning tuvastatud asjaoludele tuginevalt põhjendatult järeldanud poolte lähtumist oma tegevuses sellest, et hoone, mille ehitamist organiseeris OÜ Adavere Liha, on ka tema omandis: OÜ Adavere Liha bilansis põhivara nimekirjas külmhoone kajastamine ( II kd tl 245, sama ka ajutise halduri aruendes II kd tl 190); OÜ Brevini ja OÜ Adavere Liha 17.01.2005 kokkulepe külmhoone müümisest ( II kd tl 186), millest nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, et juhul, kui Oü Adavere Liha soovib müüa temale kuuluva külmhoone asukohaga Peterburi tee 62C Tallinn,siis OÜ Brevini on nõus selle ära ostma 30 miljoni Eesti krooniga ning nende 25.11.2005 kokkulepe külmhoone üleandmisest(II kd tl 187); OÜ Brevini raamatupidaja M.A 19.09.2006 selgitused ( II kd tl 145), millest nähtuvalt külmhoone ehitamiseks võttis laenu OÜ Brevini, kuid umbes 2005.a. tekkisid Adavere Lihatööstusel rahalised raskused ja siis otsustati anda ehitatud külmhoone OÜ Brevini kasutusse tagasi ning OÜ Brevini kustutas Adavere Lihatööstuse võlgnevuse nende ees; samuti OÜ Brevini juhatuse liikme Juho Kase 28.09.2006 selgitused ( II kd tl 149), millest nähtuvalt võttis kaebuse esitaja külmhoone ehitamiseks Hansapangalt summas 15 miljonit krooni laenu , mis anti OÜle Adavere Liha edasi kohustusega ehitada külmhoone ja vastavalt laenulepingule tasuda laenumakseid. Samuti ei olnud selgituste kohaselt OÜ-l Adavere Liha hoonestusõigust, vaid oli rendileping ning juhatuse liikme arvamuse kohaselt rentis Adavere Liha maad, sealjuures külmhoone, mida Adavere Liha aga ehitas, kuulus OÜ-le Adavere Liha. Kuna Adavere Liha ei suutnud laenu maksta, siis anti OÜ-le Brevini külmhoone üle laenu katteks. Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõenditele tuginevalt põhjendatult jõudnud järelduseni, et OÜ Brevini poolt OÜ-le Adavere Liha antud 15 miljonit krooni käsitlesid pooled laenuna, mitte rahaliste vahenditena külmhoone ehituse korraldamiseks. Lisaks eespoolnimetatud seletustele nähtub OÜ-ga Adavere Liha sõlmitud 10.08.2004 laenulepingust (II kd tl 179-183), samuti 10.08.2004 laenulepingu lisast nr 2 ( II kd tl 184) poolte poolt kõnealuse summa laenuna käsitlemisest, mille osas on tuvastatud OÜ Adavere Liha poolt tagasimaksete tegemine kokku ligi ühe miljoni krooni ulatuses ajavahemikul jaanuarmai 2005 ja millise laenu jäägi OÜ Brevini kustutas külmhoone temale üleandmisel 30.11.
3. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri järeldus Peterburi tee 62 C külmhoone kuni 25.11.2005 OÜ Adavere Liha omandis olemisest, lähtudes OÜ Brevini ja OÜ Adavere Liha arusaamadest ning tulenevalt MKS § 83 lg lg-st 1 põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur hinnanud OÜ Brevini maksukohustust õiguspäraselt. Maksuhalduri seisukoht, et ettevõtlusega on seotud vaid 2005 detsembris ja 2006 jaanuaris tehtud hoolduskulud, sest sel ajal oli kaebaja külmhoone omanik, on kooskõlas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. 29.Märkimist vajab, et maksuhalduri ülaltoodud käsitluse puhul on tegemist ka kaebuse esitajale soodsama käsitlusega. Kaebuse käsitlusest, mille kohaselt kaebuse esitaja on algusest peale külmhoone omanik , tulenevalt ei oleks OÜ-l Brevini hoone omanikuna laenu kustutamiseks alust olnud ning maksuhaldur on kaebuse esitajale muu hulgas selgitanud ka , et sellisel juhul tuleks laenu kustutamine lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millisel juhul kõnealuselt laenult tasumisele kuuluv tulumaks oleks kordi suurem maksuotsuse järgselt nõudelt. 11 30.Lisaks hoolduskuludele on kaebuse kohaselt kaebaja ettevõtlusega seotud ka külmhoone haldamisega seotud kulud, kuna kaebuse esitaja andis külmhoone AS-le Edam opereerimiseks ja sai selle eest tasu. Seetõttu on kaebaja arvates väär maksuhalduri seisukoht, et kaebaja külmhoonega seonduvalt tulu ei saanud. Kaebuse esitaja rõhutab, et ta esitas AS-le Edam kõnealuse külmhoone eest arveid summas 1 144 000, millele lisandus käibemaks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuse järeldusi vaid perioodil jaanuarist kuni augustini 2005 esitatud arvete külmhoone rendist saadud tuluks lugemise kohta. Siinkohal tuleb ka märkida, et nimetatud ajavahemikul sai kaebuse esitaja rendina tulu kaebuses nimetatud summas . Seega on kaebuses väidetu osas maksuhaldur maksuotsuse koostamisel arvestanud. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt sõlmiti 04.02.2002 OÜ Brevini ja AS Edam vahel 04.02.2002 operaatorleping( II kd tl 219-225), mille p.1.2 kohaselt pidi vara haldamise ja hooldamisega seotud kulusid kandma operaator ehk siis AS Edam. Maksumenetluses kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et OÜ Brevini esitas AS-le Edam rendiarveid kuni 2005.a. augustini. Nimetatud asjaolu kinnitab ka OÜ Brevini ja AS Edam vahel sõlmitud kokkulepe operaatorlepingu lõpetamisest 31.08.2005 ( II kd tl 226), samuti OÜ Brevini pearaamatupidaja M.A poolt maksuhaldurile saadetud 16.10.2006 ( II kd tl 155) ja 30.11.2006 ( II kd tl 158) ning 01.12.2006 ( II kd tl 160) e-kirjad. Tulenevalt OÜ Brevini juhatuse liikme J.Kase 07.02.2007 e-kirjas ( II kd tl 168) antud selgitusest leidis aset lepingu suuline muudatus, mille kohaselt alates 2005.a. jaanuarist hakkas hooldus- ja halduskulusid kandma OÜ Brevini, asjas esitatud maksuotsusest nähtuvalt puudub alus väita, et maksuhaldur ei ole nimetatud osas kaebuse esitaja väidetega arvestanud. Siinkohal tuleb märkida, et maksuhaldur on lugenud jaanuarist kuni. augustini 2005.a esitatud arved Vilmsi 53 B rendist saadud tuluks ja kaebuse esitaja kulutused on maksuhaldur lugenud ettevõtlusega seotuks ulatuses, mis tehti Vilmsi 53 B külmhoone tarbeks ajavahemikul jaanuaraugust
4. Sealjuures on maksuhaldur arvestanud nii sellega, et Vilmsi 53 B operaatorlepingus oli selliselt kokku lepitud ning suuliste selgituste kohaselt muudeti kokkulepet hooldus – ja halduskulude kandmisest AS-i Edam poolt seoses Peterburi tee 62 C külmhoonega, samuti on maksuhaldur tuvastanud, et alates 2005.a. septembrist oli kõnealune Vilmsi tänava külmhoone suletud ja seega nimetatud ajast kulusid seal ei tekkinud, viimatimärgitud asjaolu on kinnitanud ka äriühingu raamatupidaja oma 30.11.2006 e-kirjas ( II kd tl 158). Eeltoodust tulenevalt on alusetud ka kaebuse väited sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisest maksuhalduri poolt kulude kandmise kohta kirjaliku lepingu puudumise tõttu, sest kaebuse esitaja vastavate selgitustega on maksuotsuse koostamisel arvestatud.
5. 01.06.2004 on kaebuse esitaja ja OÜ Adavere Liha vahel sõlmitud kinnistu rendileping, mille kohaselt annab kaebuse esitaja Peterburi tee 62C kinnistu OÜ-le Adavere Liha tasuta rendile ( II kd tl 207-211). Kõnealuse lepingu p.4.1.8 on OÜ-le Brevini pandud kohustus hoiustada kinnistule rajatavas hoones Oü-le Adavere Liha kuuluvaid lihatooteid ja osutada tasuta laoteenuseid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kõnealuse lepingu põhjal ei saa eeldada tulu saamist külmhoone kasutada andmisest ega ka kinnistu rendile andmisest. Maksumenetluses on selgunud ka teise samal kuupäeval kaebuse esitaja ja OÜ Adavere Liha vahel sõlmitud lepingu olemasolu kinnistu OÜ-le Adavere Liha rendile andmisest hinnaga 50 000 krooni aastas ( II kd tl 212-218), samas ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud ühtki tõendit nimetatud lepingu alusel maksete teostamise kohta. 12 Kuna operaatorlepingut , mis oli sõlmitud AS-ga Edam, muudeti seoses Peterburi tee 62 C külmhoonega ning OÜ Brevini hakkas alates 2005.a. septembrist ise kandma külmhoone jooksvaid kulutusi, siis on maksuhaldur eespooltoodud asjaolusid kogumis hinnates põhjendatult järeldanud esmalt, et kuna Peterburi tee 62 C külmhoone anti kaebuse esitaja omandisse alles 25.11.2005, ei saa perioodil jaanuar 2005-november 2005 kõnealusele külmhoonele kaebuse esitaja poolt tehtud haldus- ja hoolduskulutused olla tehtud kaebuse esitaja ettevõtlustulu saamiseks. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et detsember 2005-jaanuar 2006 halduskulud Peterburi tee külmhoonele ei ole tehtud ettevõtlustulu saamiseks, kuna kaebuse esitaja viimatinimetatud perioodil AS-lt Edam renditulu ei saanud , samuti on leidnud kinnitust, et kaebuse esitaja ei saanud tulu kauba hoiuteenuse osutamisest. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et maksustatav käive tekkis Peterburi tee külmhoones AS-l Edam, kes sisuliselt kasutas kõnealust hoonet tasuta. Järelikult on põhjendamatu ka kaebuse väide kulude seotusest kaebaja majandustegevusega seetõttu, et kaebuse esitaja teenis kinnistu rentimisest tulu. Kuna 01.06.2004 sõlmiti OÜ Adavere Liha ja AS Edam vahel kuueaastase kehtivusega rendileping maksumusega 500 000 krooni aastas, on põhjendamatud kaebuse väited AS-ga Edam sõlmitud operaatorlepingu laienemisest Peterburi tee 62 c külmhoonele , mis oli alates septembrist 2005 tasuta. Maksuhalduri järeldusi selle kohta, et kaebuse esitaja poolt kantud haldus- ja hoolduskulud ei olnud seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega, ei muuda õigusvastaseks kaebuse väide, mille kohaselt Kaebuse esitaja oli seotud nii OÜ-ga Adavere Liha kui ka AS-ga Edam ning selleks, et realiseeruks külmhoone projekt ja ükski pool ei satuks makseraskustesse, kandiski kaebuse esitaja vajalikud kulud. Siinkohal kaebuse esitaja seisukoht, et riigi seisukohast ( maksutulu saamine)ei ole vahet, kas sisendkäibemaksu oleks maha arvanud AS Edam või OÜ Brevini, ei tähenda maksuhalduri poolt kaebuse esitaja maksukohustuse kindlakstegemise ja sellest tulenevalt maksuotsuse õigusvastasust. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ei ole põhjendatud, sest külmhoone haldus- ja hoolduskulud olid seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega ning tehtud maksustatava käibe tarbeks ning maksuhalduri järeldused on kooskõlas maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega V MENETLUSKULUD
6. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolev otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ning seega menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 13 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
7. september 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-2376 Haldusasi OÜ Brevini kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse
8. juuni 2007.a. maksuotsus nr 12-5/361 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
9. veebruari 2008.a. otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Brevini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12.09.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Brevini, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.02.2008.a. otsus osas, millega jäeti OÜ Brevini kaebus rahuldamata Peterburi tee 62 C külmhoone haldus- ja hoolduskulude osas. Teha vastavas osas uus otsus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.06.2007.a. maksuotsus nr 12-5/361 osas, millega kaebajale määrati Peterburi tee 62 C külmhoone haldus- ja hoolduskulude kandmisega seoses täiendavaks tasumiseks käibemaksu 146 275 krooni ja tulumaksu 306 694 krooni. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.02.2008.a. otsus muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Brevini kasuks välja menetluskulud summas 21 000 krooni. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 14