KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2009. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-86776 Tsiviilasi D.A.`i hagi L.A. vastu abi

) § 25 lg 1.

§ 25

kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

§ 28

sätestab, et laps, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohtu arvates on lapse huvides mõistlik vastavalt vanema äranägemisele väljasõidud ja muu eakohane tegevus, mistõttu lühiajalised kohtumised (paar tundi, üks päev, ilma ööbimisõiguseta) ei ole lapse huvides (

§ 3

). Kohus ei ole tuvastanud mitte ühtegi põhjust, mis õigustaks lapse isa ja lapse suhtlemise viimist miinimumini või et pikemaajaline viibimine ning ööbimine isa juures kahjustaks last. Kohtu arvates ei ole selliseks asjaoluks ka lapse vanus. Laps kes käib lasteaias (5 a 7 k) suudab piisavalt oma vajadusi väljendada. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt on suhtlemisel mõlema vanemaga selgunud, et isa ja lapse vahel on tihe side ning laps väga armastab ja hoolib oma isast. Rakvere Linnavalitsuse arvamusest nähtub, et lapse isal on olemas tingimused lapsele sobiva ja turvalise olustiku tagamiseks. 18.

1. Käesolevas asjas pole tuvastatud ka kostja isikuomadusi, mis võiksid olla takistuseks tema ja lapse kohtumistele, so et hageja tegevus võik ohtu seada lapse tervise. Kohus ei pea vajalikuks piirata hageja ja lapse kohtumisi sellega, et need toimuksid ainult kostja elukohas ja lühiajaliselt. Oluline on, et kohtumised toimuksid lapse tahtel, et kohtumistel oleks tagatud lapse huvid ja turvalisus. Asjaolu, et hageja üürib elamispinda, ei saa aluseks olla tema ja 5 lapse suhtlemise piiramisel. Tsiviilasja 2-08-66352 materjalidest tuleneb, et pooled on ühisvara kokkuleppel jaganud ning poolte ühisvara hulka kuulunud korteriomand jäi kostjale. Kohtule ei ole esitatud ka spetsialisti põhistatud arvamust selle kohta, et lapse huvidest lähtuvalt oleks tarvis lapse ja isa suhtlemist piirata, kuigi kostja on rõhutanud hageja elukaaslase halba mõju lapsele (lapse häälestamine ema vastu). Ka elatise vaidlus ei anna alust piirata lapsega suhtlemist. 18.
2. Kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra selliselt, et hageja kohtub lapsega järgmiselt: • hageja kohtub lapsega iga kuu esimesel ja viimasel nädalavahetusel - reedel kella 17.00 kuni pühapäevani kella 18.00-ni; • igal aastal suveperioodil (juuni-august) on hagejal õigus võtta enda puhkuse või hiljem lapse suvevaheajal laps enda juurde kahel korral kaheks nädalaks; • hagejal on õigus võtta enda talvise puhkuse või hiljem lapse talvevaheajal laps enda juurde üheks nädalaks; • hageja võtab lapse enda juurde, tulles ise lapsele Kohtla-Järvele (koju, lasteaeda või kooli) järele ning viib lapse koju tagasi; • hageja teavitab kostjat vähemalt kaks nädalat ette oma puhkusest ja soovist võtta laps mingiks konkreetseks perioodiks (suveperioodil, talvevaheajal) enda juurde; • hageja ja kostja omavahelisel kokkuleppel, samuti lapse soove ja muid ennenägematuid asjaolusid arvestades, võib eelpool määratud suhtlemiskorda muuta. 18.
3. Kohus mõistab mõlema vanema soove ja kiindumist lapsesse ning avaldab seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad kohtu poolt määratud suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega, last seejuures traumeerimata ning hiljem, suhete paranedes lapsesse puutuvaid küsimusi paindlikult ja lapse huvides lahendama. 18.
4. Kohus märgib pooltele ka seda, et poolte abielu lõppemise tõttu vajab laps praegu erilist tähelepanu ja hoolitsust, mistõttu on lapsega manipuleerimine ja konfliktsituatsioonide lahendamine lapse juuresolekul lubamatu. VIII Menetluskulude jaotus
5. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). 6 Kohtunik 7