← Eesti

2-08-78981/13

Obsah (4)§ 1027§ 1028§ 1041§ 1042

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-78981 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ Sompa Maja hagi J.I. vastu võlgn

§-de 1027 ja 1028 alusel kostjalt võlgnevust perioodil jaanuar 2005 kuni august 2008 eest summas 20 501,30 krooni.

§ 1027

kohaselt peab isik

52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg.1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus hiljem ära langeb. Hageja leiab, et tal oli EES §-st 15 lg.1, KOS § 13 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) tulenev kohustus jätkata korterelamule, kus kostja elab elamuhoolduse teenuse osutamist. EES § 15 lg.1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002 aasta 31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. 3

(4)KOS § 13 lg.1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Maakohus leiab, et hagejal puudus tegelikult alates 31.detsember 2002 seadusest tulenev kohustus 3-korteriga korterelamule ilma vastava lepinguta hooldusteenust osutada. Asjakohased ei ole hageja viited AS Sompa Maja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996 sõlmitud hoolduslepingule. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka eelpool nimetatud lepingu p 3.2.23 järgi tulnuks hagejal või tema õiguseellasel peale korterite erastamist sõlmida teenuse osutamiseks korteriomanikega vastavad lepingud.

§ 1041

kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või pidi saama.

§ 1042

lg.1 kohaselt Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kostja vaidles vastu hagi väitele, et hageja on osutanud korterelamule, kus hageja elab, hooldusteenust või kandnud majandamise kulusid. TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et ta on osutanud korterelamule, kus asuvad kostjale kuuluvad korterid, hooldusteenust või kandnud majandamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Ekslik on kostja seisukoht, et võlgnevuse nõue perioodi eest jaanuar 2005 kuni august 2008 on aegunud. Hagi esitati kohtusse 25.11.2008. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maakohus juhindus otsuse tegemisel TsMS §-dest 434, 436 lg.1, 442 ja 632 lg.1 Olev Mihkelson Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.