← Eesti

2-08-50830/27

Obsah (10)§230§231§229§439§173§162§1741§175§177§434

2-08-50830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-50830 Otsuse kuupäev Jõhvi, 06. aprill 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L.R.`i hagi H.J. vast

) §440 lg1 tulenevalt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi põhinõude 120 000 krooni väljamõistmise osas. Viivise väljamõistmise nõue 23. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu tähtajaga 3 päeva ja kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 18.01.2007.a. Kuna seda ei ole tehtud, siis hageja leiab, et nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 19.01.2007.a. Sellest ajast alates hageja on 4

(7)2-08-50830 arvestanud kostjale viivist tähtaegselt tagastamata laenu põhisummalt VÕS §113 lg1 teises lauses sätestatud määras.
  1. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled tahtajatu laenulepingu.
  2. Vastavalt VÕS §13 lg1 lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS §186 p6 tulenevalt võlasuhe lõpeb muu hulgas ka lepingu ülesütlemisega. VÕS §398 lg1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

§230

sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse.

§230lg1 1.

lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (

§231lg1).

Nendest sätetest tulenevalt viivise nõude osas hagi rahuldamata jätmise nõudmisel lasub tõendamiskoormis kostjal. Kostja pidi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama tähtajatu laenulepingu sõlmimise fakti ja ka seda, et pooled ei ole tähtajatu laenulepingut üles öelnud, mistõttu laen ei ole sissenõutavaks muutunud ja hagejal ei ole tekkinud viivise nõudeõigust kostja vastu. 26. Et hageja ütles laenulepingu üles ja andis kostjale vastavalt VÕS §82 lg3 mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, ei ole tuvastatud, tsiviilasja raames ei ole selle kohta tõendit esitatud. Vaatamata sellele, kostja on võtnud hagi põhinõude osas õigeks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja nõue sai sissenõutavaks hagi kostjale kätte toimetamisega, sest seadusest tulenevalt hagi esitamisega nõue sissenõutavaks ei muutu, vastupidi hagi saab esitada üksnes pärast nõude sissenõutavaks muutumist. 27.

§229lg2 1.

lause alusel tsiviilprotsessis võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtustungil üle kuulatud hageja tunnistaja A. T. ütluste kohaselt laenas hageja kostjale raha summas 120 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et raha tagastatakse kolme päeva jooksul (tl 119).

  1. Kostja õigeksvõtt põhinõude osas kinnitab seda, et tegelikult pooled sõlmisid tähtajalise lepingu, millest tulenev nõue muutus sissnõutavaks enne hagi esitamist. 11.04.2008.a tegi hageja esindaja kostjale ettepaneku laenu hiljemalt 28.04.2008.a tagastamiseks (t.lk. 7-9). Hageja käitumisega enne hagi esitamist ja hageja tunnistaja A. T. ütlustega on tuvastatud, et tegelikult sõlmisid pooled tahtajalise laenulepingu ja laen on muutunud sissenõutavaks 19.01.2007.a.
  2. VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 19.01.2007.a-30.06.2007.a eest lähtudes viivise määrast 10.5% aastas, ja edasi 11% aastas. Hageja on eksinud viivise määras. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS §94 lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga 5

(7)2-08-50830 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne
  1. juulit 2007.a 4%, alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%, alates 10.12.2008.a 2.5%.
  2. Eeltoodu alusel peab kostja tasuma hagejale viivist alates 19.01.2007.a kuni 22.07.2008.a määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 19 836 krooni (551 päeva x 120 000 krooni x 0.030%). Hageja on eksinud viivise suuruses 197.53 krooni võrra (19 836 – 19638.47).

§439

alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja on nõudnud kostjalt kuni 22.07.2008.a arvestatud viivist 19 638.47 krooni, mis on kostjale soodsam, rahuldab kohus hagi viiviste osas selles ulatuses. Alates 23.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS §113 lg1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud 31. Vastavalt

§173

lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§162lg1 ja lg2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

32.

§1741

lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 33. 19.03.2009.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 6 250 krooni ja õigusabikulud 55 831.70 krooni (tl 125-131). 15.01.2008.a tasus hageja riigilõivu hagi põhinõudelt (120 000 kroonilt) 6 250 krooni (t.lk. 5). 02.08.2008.a kandis hageja oma esindajale üle õigusabi eest 23 440.70 krooni ja 19.03.2009.a 32 391 krooni (t.lk. 129). Kokku lepingulise esindaja kulud 55 831.70 krooni. 34.

§175

lg1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§175

lg1 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 (Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) 1. lõike järgi tsiviilasja hinna 100 000- 200 000 krooni puhul on lepingulise esindaja kulu piirmääraks 70 000 krooni. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja menetluskulude suurusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 62 081.70 krooni. Taotlust

§177

lg2 alusel menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §113 lg1 ettenähtud ulatuses viivise väljamõistmiseks ei ole hageja esitanud. 35. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §436, §438, §440, §442, §444 lg4, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §632, §632 lg1 sätete kohaselt. 6

(7)2-08-50830 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.