sätete kohaselt on abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstud hüvitis (kompensatsioon) abikaasa, V A, lahusvara. 4) V A lepinguline esindaja vandeadvokaat N S asus kirjalikus vastuses seisukohale, et T A poolt tellitud eksperthinnangu akt nr.3 – 460 / TL 29.novembrist 2005.a. ei oma käesolevas tsiviilasjas õiguslikku tähendust, kuna kogu kinnistu on niigi V A lahusvara ja ei kuulu seega abielulahutuse käigus jagamisele. Samuti asus vandeadvokaat N S seisukohale, et eksperthinnangus ei ole kinnistu nr. xxx väärtust kajastatud objektiivselt ning kinnistu hind on üle paisutatud. Vandeadvokaat N S vaidlustas kirjalikus vastuses ka Aktsiaseltsi R KVB poolt kasutatud kinnistu hindamise metoodika, mis ei ole olnud õige. 5) E L poolt V A kingitud talukompleksi (majavalduse) renoveerimist alustas V A 1983.aastal. V A vanema, E L, kinkis V A 1983.a. majavalduse renoveerimiseks 7 000.- nõukogude rubla ning 1989.a. kingis E L veel täiendavalt majavalduse renoveerimiseks 4 000.- nõukogude rubla. E L poolt kingitud raha eest ostis V A silikaattelliseid, ehitusplokke ja muud renoveerimistöödeks vajaminevaid ehitusmaterjale. E L endal olid kogutud majavalduse renoveerimiseks puitmaterjal, uue laastukatuse materjal, torud jne.. Nimetatud materjalide omandiõigus läks E L üle V A koos majavalduse omandiõiguse üleminekuga kinkelepingu alusel. 6) V A lepinguline esindaja vandeadvokaat N S asus kirjalikus vastuses seisukohale, et T A poolt vastuhagis toodud asjaolud on vastuolulised. T A ei ole ka endal selge, millisel õiguslikul alusel T A saaks K kinnistu kaasomanikuks lugeda, mille tõttu on vastuhagis toodud asjaolud T A poolt tõendamata ning vastuhagi esitamiseks puudub T A õiguslik alus. 27.veebruaril 2006.a. esitas V A lepinguline esindaja vandeadvokaat N S kohtule täiendavad vastuväited vastuhagile (tl.49-51), mis täiendasid juba varem esitatud vastuväiteid ning midagi oluliselt uut juba esitatud vastuväidetele ei lisandunud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, T A, kirjalikus vastuses kohtule (tl.11) hagile vastu ei vaielnud. Kostja, T A, võtab kirjalikus vastuses õigeks, et poolte abielu sõlmiti 17.novembril 1978.a. Rapla RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Registreeritud abielust on T A ja V A sündinud kolm last, kes kirjaliku vastuse koostamise hetkeks (29.septembriks 2005.a.) on kõik saanud juba täisealiseks. Kirjaliku vastuse kohaselt lõppesid T A ja V A vahel abielulised suhted 2002.aasta lõpus. Abielu jätkamist ei pea T A, kirjaliku vastuse kohaselt võimalikuks, kuna V A on loonud juba uue pere uue elukaaslasega. Samuti töötab ja elab T A ise juba Tallinnas. T A peab eksitavateks V A väiteid selle kohta nagu ei sooviks T A abielu lahutada. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole V A varem soovinud abielu lahutada ning T A endal ei olnud abielu lahutamisega kiiret. Kirjalikus vastuses teatab T A kohtule, et soovib kohtu kaudu jagada abikaasade ühisvara, mis on peale abieluliste suhete lõppemist jäänud täielikult ainult V A. Abikaasade 5 ühisvara jagamiseks soovib T A edaspidi kohtu eelistungil esitada vastuhagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kirjalikus vastuses esitas T A kohtualluvuse muutmise taotluse, mille Ida – Viru Maakohus 10.oktoobri 2005.a. määrusega (tl.12) jättis rahuldamata. Menetluse kestel 23.detsembril 2005.a. esitas T A kohtule vastuhagi V A vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Vastuhagi avalduse kohaselt kinkis V A vanaema V A, T A ja V A abielu ajal (1982.a.), remontivajava elamu ja lagunenud kõrvalhooned R L külas. Abielu jooksul (mis kestis alates 1978.a. kuni 2002.a. lõpuni kokku 24 – aastat) tegid V A ja T A koos kingitud elamu juures olulisi parendusi ja muudatusi, aga samuti tegid kapitaalremondi: panid elamule silikaatvoodri, ehitasid uue loomalauda, ehitasid uue kõrvalhoone, mis koosnes garaažist, kuurist ja saunast. Elamu kapitaalremondi käigus rajati uus kanalisatsioon ja veevärk, majasse toodi tööstusvool, muudeti siseruumide projektis ettenähtud paigutust ning vahetati elamul aknad ja uksed. T A asus vastuhagis seisukohale, et kõik need tööd tõstsid oluliselt V A kingitud majavalduse esialgset väärtust sellisel määral, et V A 1982.a. vanaema poolt kingitud majavaldus oli muutunud abikaasade ühisvaraks. Vastuhagiavalduse kohaselt kinnistati V A kingitud majavaldus (elamu koos kõrvalhoonetega) Rapla Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr. xxx all 12.mail 1998.a.. (kinnistu K). T A asus vastuhagiavalduses seisukohale, et pooltele kuulunud vallasvara (elamu koos kõrvalhoonetega) muutus poolte abieluliste suhete jooksul kinnisvaraks st. omandati poolte registreeritud abielu ajal, millise asjaolu tõttu on Rapla Maakohtu kinnistusosakonnas, Rapla kinnistusjaoskonnas registriosa nr. xxx all V A nimele kinnistatud kinnistu „K“ asukohaga: L vald, L küla, K abikaasade ühisvara, mis kuulub jagamisele T A poolt esitatud vastuhagi nõuete kohaselt. T A poolt tellitud eksperthinnangu akti nr.3 – 460 / TL 29.novembrist 2005.a. kohaselt moodustus hoonestatud kinnistu (registriosa nr. xxx) aadressil: xxx , turuväärtus kokku 930 000.- krooni, sellest moodustab ehitiste turuväärtus 530 000.- krooni ja maa turuväärtus 400 000.- krooni. T A poolt vastuhagis esitatud abikaasade ühisvara jagamise ettepaneku kohaselt soovib T A, et kohus kalduks abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osa võrdsuse põhimõttest. T A soovib abikaasade ühisvaraks oleva kinnistu järgmiselt: 1) hoonestatud kinnistu (registriosa nr. xxx) aadressil: xxx turuväärtusega 930 000.- krooni soovib T A jätta V A omandusse ning 2) T A palub kohtul mõista V A välja ühisvara arvelt T A kasuks rahalise kompensatsiooni summas 400 000.- krooni, mis moodustab vähem, kui 50% abikaasade ühisvaraks oleva kinnistu turuväärtusest. Abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvaras soovib T A kõrvale kalduda põhjusel, et kinnistul asuvad ehitised kingiti V A abikaasade lahusvarana. Palus vastuhagi rahuldada. Menetluse kestel, 08.veebruaril 2006.a., täiendas T A vastuhagis esitatud abikaasade ühisvara jagamise nõuet uue nõudega ning esitas kohtule täiendava 6 abikaasade ühisvara nimekirja (tl.35-39; 40-44). Vastavalt vastuhagi täiendustele soetasid V A ja T A 24 registreeritud abieluaasta jooksul veel järgmise jagamisele kuuluva abikaasade ühisvara: elutoa sektsioonmööbel – 5 000.- krooni; elutoa vaip – 500.- krooni; elutoa nurgadiivan – 1 000.- krooni; laevalgusti – 500.- krooni; telerilaud – 250.- krooni; teler Samsung – 1 000.krooni; klapplaud – 250.- krooni; tolmuimeja – 300.- krooni; kaks riidekappi maksumusega a – 1 000.- krooni üks kapp kokku 2 000.- krooni; pruun kirjutuslaud – 400.- krooni; kokkukäiv diivanvoodi – 400.- krooni; külmik Snaige – 300.- krooni; Hobby Hallist tellitud sügavkülmik – 2 500.- krooni; magamistoa vaip – 300.- krooni; magamistoa laelamp – 100.- krooni; voodiriiete kapp – 300.- krooni; lauatelefon – 100.- krooni; köögikapid (eritellimus) – 15 000.- krooni; köögilaud (eritellimus) – 2 000.- krooni; õhupuhastaja – 1 000.krooni; elektripliit – 500.- krooni; köögivalgusti a – 100.- krooni, 2 tk. – 200.krooni; roostevaba valamu – 500.- krooni; kraanikauss koos segistiga – 300.krooni; Pioneer tüüpi pliit – 5 000.- krooni; dušikabiin – 1 800.- krooni; vannitoa (duši) segisti – 300.- krooni; pesumasin – 6 000.- krooni; WC pott – 1 500.- krooni; vannitoa valamu – 700.- krooni; vannitoa peegel – 300.- krooni; vannitoa nurgariiul – 100.- krooni; puhur – 100.- krooni; elektriboiler – 1 000.krooni; vannitoa valgusti – 100.- krooni; magamistoa voodi – 500.- krooni; hele kirjutuslaud – 300.- krooni; magamistoa vaip – 300.- krooni; punane äratuskell – 50.- krooni; magamistoa valgusti – 50.- krooni; muruniiduk – 1 000.- krooni; veepump – 2 000.- krooni; veekeetja 150.- krooni; sinine keraamiline kauss – 100.- krooni; lilleline kohviserviis – 700.- krooni; jäätisekausside komplekt (6eset) – 200.- krooni; musta värvi praetaldrik – 200.- krooni; šampuseklaaside komplekt (12 – eset) – 240.- krooni; ENE ja EE köidete komplekt (10 – eset) – 1 500.- krooni; kristallist suhkrutoos – 150.- krooni; kristallist vaagen – 150.krooni; kristallkausside komplekt (3-eset) – 300.- krooni ning nahast karpide komplekt (2 – eset) – 200.- krooni. Kokku moodustub abikaasade ühisvara maksumus T A hinnanguil 59 990.- krooni. Kogu eelpoolloetletud ühisvara soovib T A jätta V A ning soovib saada V A jääva abikaasade ühisvara arvelt kompensatsiooni summas 30 000.- krooni, millise summa palub T A välja mõista V A. Lisaks eelnevale soovib T A V A tagasi saada kullast abielusõrmust, mille väärtust T A ei ole nimetanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, V A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat N S palusid hagi rahuldada ja abielu lahutada. Kohtukulud palusid panna T A kanda. Vastuhagi palusid V A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat N S rahuldada osaliselt. Palusid tunnistada hoonestatud kinnistu (registriosa: nr. xxx ), aadressil: xxx , V A lahusvaraks, kuna kinnistul asuvad ehitised on V A poolt omandatud kinke teel ning maa on V A tagastatud (omandireformi ja maareformi käigus) kui õigusvastaselt võõrandatud maa. V A tunnistas 7 kohtuistungil T A poolt kohtule esitatud ühisvara õigsust. Ühisvarast soovis V A T A jätta elutoa sektsiooni, köögikapid, köögilaua, pesumasina, ENE ja EE köited ning elutoa nurgadiivani, mille kohta V A esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku omakäelise avalduse. Ülejäänud osas palusid V A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat N S jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja, T A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat T – M H kohtuistungil V A poolt esitatud hagile vastu ei vaielnud, palusid hagi rahuldada ja abielu lahutada. T A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat T – M H asusid kohtuistungil seisukohale, et T A ja V A abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna kumbki abikaasadest on juba loonud uue pere väljaspool lahutatavat abielu. T A poolt esitatud vastuhagi palusid rahuldada täies ulatuses vastuhagis toodud asjaoludel. Täiendavalt esitatud abikaasade ühisvara nimekirjast soovis T A kohtuistungil endale jätta: pesumasina, muruniiduki, televiisori ENE ja EE köited; köögilaua, õhupuhasti ning sügavkülmiku, mille kohta esitas T A kohtuistungil kohtule omakäelise kirjaliku avaldus. Kõik kohtukulud palusid T A ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat T – M H panna V A kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Samade tõenditega luges kohus tõendatuks, et vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kõik kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tunnistaja K A ütluste kohaselt kohtuistungil on tunnistaja V A ja T A tütar. Tunnistaja teavad, et tema vanemad lahutavad abielu ja soovib, et vanemad jagaksid vara võrdselt ning õiglaselt. Tunnistaja teada lahutavad vanemad selle tõttu, et nad ei saanud omavahel läbi ning tülitsesid. Vanemad kasvasid tunnistaja arvates teineteisest lahku. V A oli aeg – ajalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tunnistaja mäletab, et V A ja T A ehitasid ühiselt üles lauda, puukuuri, garaaži ja sauna. Remont tehti ka majas. Tunnistaja mäletab, et majas tehti korda elutuba ja kaks magamistuba, köök ning tualettruum. Varem majas tualettruumi ei olnud. Remondi ajal oli tunnistaja veel lapseealine ja ei oska selle tõttu öelda, kust remondiks raha saadi. Tunnistaja teab, et vannitoa remondiks saadi raha ema, T A, sugulaste käest. Ema sugulased olid just metsa müünud. Tunnistaja teab, et maja ja sinna juurde kuuluv saadi päranduseks. Millal V A ja T A abielulised suhted lõppesid, seda tunnistaja öelda ei oska. Tunnistaja mäletab, millal ta koos T A V A juurest ära läks. Tunnistaja läks koos emaga isa juurest ära elama I valda V sugulaste juurde. Kaasa võeti ainult seljariided. Ülejäänud vara jäi maha V A juurde. Pere lahkumineku hetkel elas V A juures ainult tunnistaja koos T A. Tunnistaja õde ja vend olid juba täisealised ja elasid eraldi. Tunnistajale oli jäänud mulje, et maja, kus nad V A juures 8 elasid, oli koduks kogu perele. Ema, T A ja isa, V A töötasid koos selle maja heaks. Vahel olid abiks ka külamehed. Tunnistaja teab, et ema, T A, tegi oma rahade eest köögi, vannitoa ja tualettruumi ehituse ning remondi. Tunnistaja T P ütluste kohaselt kohtuistungil on tunnistaja T A õde. Tunnistaja teab, et T A ja V A abielu ei klappinud selle tõttu, et V A oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tunnistaja teada tegi V A alkoholi probleem T A väga palju muret. Tunnistaja arvates on kogu V A nimel olev kinnistu koos hoonetega abikaasade ühisvara. Tunnistaja teada on T A kulutanud väga palju vahendeid elumaja ümberehituseks ja siseviimistlustöödeks. T A ajal ehitati krundile uus kõrvalhoone, millest pidi tulema garaaž ja saun. Tunnistaja ise elas Tartus, kuid käis T A külas, mille tõttu teabki tunnistaja asjade seisu. Tunnistaja teada asusid V A ja T A vanematelt kingituseks abielu ajal umbes 100 000.- krooni. T A vanemad olid müünud metsa ja kinkisid osa rahast tütrele. Tunnistaja hinnanguil kulutas T A sellest rahast elumaja ja kõrvalhoonete ehituseks ning remondiks umbes 80 000.- krooni. Tunnistaja teab, et V A sai maja koos kõrvalhoonetega kingituseks vanavanemalt. Maade omandamise asjaolusid tunnistaja ei tea, kuid arvab, et maa oli abikaasade ühisvara. Tunnistaja teab, et V A ja T A võtsid ehituseks ja remondiks Eesti Vabariigi algusaastatel ka laenu, kellelt ja kui palju laenu võeti, seda tunnistaja ei oska öelda. Tunnistaja, M K, 04.detsembri 2006.a. kohtuistungil antud (tl.92-98) ja käesoleval kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt on tunnistaja V A sugulane. Tunnistaja teab, et V A ja T A ei ela koos ühise perena umbes kas 2000.a. või 2001.a. alates. Täpset poolte lahkumineku aega tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja teab, et majavalduse (elamu koos kõrvalhoonetega) kinkis V A tema vanaema. Elamu ja sinna juurde kuuluvad kõrvalhooned olid ehitatud juba enne sõda. Tunnistaja teab selle tõttu, et V A vanaema oli ka tunnistaja vanaemaks. Tunnistaja arvates kinkis V A maa tema ema, kes loobus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudest V A kasuks. Ka tunnistaja ema loobus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudest. 1982.a. kingiti V A elumaja koos kõrvalhoonetega. Elamu oli elamuskõlblik ja V A asus sinna koos perega kohe elama. Aasta peale kinkimist hakati elumajale kivist voodrit ümber panema. Kõrvalhoonetest olid laut koos küüniga samuti ennesõjaaegsed ehitised, mis remonditi V A ja T A poolt nende abielu kestel. Maapealne kelder oli maakividest ehitis ja seda ei ole remonditud. V A ja T A abielu kestel ehitati täiesti uus kõrvalhoone, kus asus ka garaaž. V A sai majavalduse kingituseks koos remondimaterjalidega. Majavaldusega oli kaasas katusematerjal, torud veetorude vahetamiseks majas. Katusematerjal kasutati ära kõrvalhoone remondiks, veetorudest ehitati uus veesüsteem. Lauda remondiks (tehti uued plokkidest vaheseinad) ostis materjali (plokid ja muu) V A ise. Elamu remondiks kinkis vanaema V A 7 000.- nõukogude rubla ja 1983.a. andis vanaema V A lauda remondiks veel 4 000.- nõukogude rubla. Ülejäänud asjade 9 kohta ei oska tunnistaja midagi rohkem öelda, kuna kolis 1980.a. ära ja asus elama Märjamaale. Tunnistaja, M L, 04.detsembri 2006.a. kohtuistungil antud (tl.92-98) ja käesoleval kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt on tunnistaja T A õde. Mitu aastat V A ja T A koos abielus elasid seda tunnistaja täpselt ei mäleta. Tunnistaja teada läksid T A ja V A lahku 2002.aastal. T A ja V A elasid xxx külas ja tunnistaja käis neil pühade ajal ja tähtpäevadel külas. V A ja T A elasid puust maamajas. Majas tehti hiljem kapitaalremonti. Maamaja kuulus varem, kas V A vanaemale või vanaisale, seda tunnistaja täpselt ei tea. Tunnistaja teab, et V A ja T A abielu ajal pandi majale ümber kivivooder, remonditi köök, vahetati majal aknad jne. Kui tunnistaja T A ja V A viimati külas käis, siis oli garaaži ehitus veel pooleli. Tunnistaja, K V, 04.detsembri 2006.a. kohtuistungil antud (tl.92-98) ja käesoleval kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt on tunnistaja olnud V A ja T A naabrid. Tunnistaja teada sai V A 1982.a. päranduseks maja. Maja omandamise ajal oli V A abielus T A. V A ja T A läksid kohe majasse elama ning hakkasid kohe ka maja remontima. Tunnistaja hinnanguil kestis maja ja kõrvalhoonete remont ja ümberehitamine umbes 10 – aastat. V A oli tunnistajale rääkinud, et remonditööde ja ehitustööde jaoks sai ta raha vanaemalt. Tunnistaja teada andis vanaema V A umbes 2 000 või 3 000.- nõukogude rubla. Täpset summat tunnistaja ei tea. Tunnistaja on ka ise käinud V A abiks metsa tegemas, kui oli vaja jämedamat palkmaterjali katuse sarikate tegemiseks. Lahku läksid V A ja T A umbes 2001.a. või 2002.a. paiku, täpselt tunnistaja ei tea. Enamus ehitusmaterjali oli maja õue peal olemas, pööningul olid ka ehituseks vajalikud lauad. V A oli tunnistajale seletanud, et kaevuvee ehitamiseks olid ka torud olemas. T A ehitusel osalemas tunnistaja ei näinud. Kui tunnistaja külas käis, siis ehitusega ei tegeletud. Kviitungiga 01.juulist 2005.a. (tl.1) riigilõivu tasumise kohta. V A ja T A abielutunnistusega (tl.3). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.4), mille kohaselt T A kolis ära oma endisest elukohast: aadressil: xxx ning alates 17.oktoobrist 2001.a. oli T A uueks registreeritud elukohaks: xxx . Rapla Maakohtu määrusega 19.augustist 2005.a. tsiviilasja üleandmise kohta, vastavalt kohtualluvusele, Ida – Viru Maakohtule (tl.5-6). T A kirjaliku vastusega hagile (tl.11). Ida – Viru Maakohtu määrusega 10.oktoobrist 2005.a. (tl.12). T A poolt kohtule esitatud vastuhagi avaldusega (tl.19-20). Maksekorraldusega 20.detsembrist 2005.a. (tl.21) T A poolt riigilõivu tasumise kohta. Kinnistusraamatu andmebaasi väljatrükiga (tl.23), mille kohaselt kuulub V A maatulundusmaa, xxx, suurusega 25,8 ha, kinnistatud Rapla Maakohtu kinnistusosakonnas, Rapla jaoskonnas registriosa nr. xxx, kinnistu nimi „K“. Väljatrüki kohaselt kinnistati kinnistu V A nimele 22.juulil 1998.a. st. V A ja T 10 A registreeritud abielu ajal. V A lepinguline esindaja, vandeadvokaat N S kirjaliku vastusega vastuhagile (tl.27-29). L Vallavalitsuse korraldusega nr. xxx 20.veebruarist 1998.a. (tl.30). L Vallavalitsuse korralduse kohaselt oli õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Rapla Maakonnakomisjoni 28.jaanuari 1998.a. lisaotsusega nr. xxx L valla, L küla, K maaüksus nr xx , kinnistu nr. xxx, pindalaga 33,05 ha maa suhtes tunnistatud õigustatud subjektiks A – M A (sündinud: 08.augustil 1937.a., elukoht: xxx ). A – M A loovutab nõudeõiguse (koostatud) 22.juunil 1993.a.) oma pojale V A (sündinud: 01.novembril 1955.a., elukoht: xxx ). K maaüksus tagastatakse kahe kinnistuna – V A 25,8 ha ja A – M A 3,0 ha. Maaüksuse nimeks jääb „K“. Tagastataval maal asuvad hooned kuuluvad V A. Fototabeliga (tl.31). Notariaalselt tõestatud kinkelepinguga 04.maist 1982.a. (tl.32), mille kohaselt kinkis E L V A elamu, milles on kolm tuba, köök, kaks esikut, ehitatud 1924.a., aida, laut – küüni, kokku elamuspinnaga 74,6 m2, kasuliku pinnaga 106,3 m2 ning mis asuvad R rajoonis, L Külanõukogus, S sovhoosi maa – alal. T A ja tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat T – M H kirjalike seisukohtadega ühisvara jagamist puudutavates küsimustes (tl.32-39; 40-44). V A ja tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat N S kirjalike seisukohtadega abielulahutuse ja ühisvara jagamise küsimustes (tl.49-51). Fotoärakirjaga V A ja T A ühisest avaldusest 15.veebruarist 2002.a. R Perekonnaseisuametile abielu lahutamiseks (tl.52), mille kohaselt jäi abielu Rapla Perekonnaseisuametis siiski lahutamata. T A ja tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat T – M H kirjalike seisukohtadega ja arvamusega eksperthinnangu suhtes (tl.58-60). V A ja tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat N S kirjalike seisukohtadega (tl.62). Viru Maakohtu 08.septembri 2006.a. määrusega (tl.66-68). T A ja tema lepingulise esindaja, vandeadvokaat T – M H kirjaliku vastusega maakohtu nõuetele (tl.8183). 04.detsembril 2006.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.92-98). T A omakäelise avaldusega kohtule tunnistaja ülekuulamisest loobumise kohta (tl.108). T A poolt kohtule esitatud kirjaliku omakäelise avaldusega (tl.109), milles T A esitab kohtule abikaasade ühisvara jagamise omapoolse ettepaneku. V A poolt kohtule esitatud kirjaliku omakäelise avaldusega (tl.110), milles V A esitab kohtule abikaasade ühisvara jagamise omapoolse ettepaneku. Ärakirjaga L Vallavalitsuse poolt välja antud ehitise kasutusloast nr.27 09.detsembrist 1996.a. (tl.111), mille kohaselt lubati kasutada abihoonet saunaks, garaažiks ja puukuuriks, ehitise ehitusalune pind: 66,2 m2, kasulik pind: - m2, ehitustööd lõpetati 1989.aastal. Kohtuistungi protokolliga 08.oktoobrist 2007.a. (tl.112121). Kohtukulusid kajastavate dokumentidega (tl.122-127). T A poolt tellitud ja kohtule esitatud eksperthinnangu aktiga nr. xxx /TL 29.novembrist 2005.a. (A.Alliksaare Kinnisvarabüroo), mille kohaselt moodustus V A omanduses oleva hoonestatud kinnistu (registriosa nr. xxx) aadressil: xxx turuväärtus hindamise hetkel 930 000.- krooni. Sealhulgas kinnistul asuvate ehitiste turuväärtus hindamise hetkel – 530 000.- krooni ning maa suurusega 24,1 ha turuväärtus hindamise hetkel – 400 000.- krooni. V A poolt tellitud ja kohtule 11 esitatud eksperthinnanguga nr. xxx (OÜ Krausberg Kinnisvara), mille kohaselt hinnati ajavahemikul alates 16.veebruarist 2006.a. kuni 27.veebruarini 2006.a. hoonestatud (elamu, garaaž – kuur, ait, küün, laut, kelder ja puurkaev) kinnistut registriosaga nr. xxx , asukohaga: xxx . Eksperthinnangu p.8 kohaselt moodustus nimetatud kinnistu turuväärtus hindamise hetkel 455 000.- krooni, sealhulgas maa turuväärtus 155 000.- krooni ja parenduste sh hoonete turuväärtus 300 000.krooni. Parenduste turuväärtust ja hoonete turuväärtust eraldi eksperthinnangus välja toodud ei ole. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „
“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.
kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara.
kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks 12 abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
sätestab, et lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne käesoleva Perekonnaseaduse seaduse jõustumist.
kohaselt on abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioon) abikaasa lahusvara, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS §50 sätestab, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. TsÜS §53 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS §54 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §13 sätestab, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. Ehitise kui vallasasja omandamine ei toimu leiu ja igamisega. Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi juurde 13 ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine, on eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel loetakse tsiviilkäibes olevad ehitise reaalosad mõttelisteks osadeks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Mõttelise osa suuruseks on ehitise reaalosa üldpinna ja ehitise reaalosade üldpinna suhe. Ehitise reaalosa võib tsiviilkäibes olla vaid korteriomandina, korterihoonestusõigusena, erastatud eluruumina, elamus asuva erastatud mitteeluruumina, elamuühistu liikme omandisse antud korterina, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterina või ehitise kaasomandi lõpetamisel tekkiva ehitise reaalosana. Ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega. Ehitist võib reaalosadeks jagada vaid tervikuna. Ehitise omanik, kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, võib nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuvat mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korterit, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja. Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav, välja arvatud eluruumide, elamu mõttelise osa ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.