3-09-44 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 13 aprillil 2009.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses läbi H. L nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe – tema tööt

) § 7 lg 1 alusel isikul, kes on saanud 63aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud

§ -s 27 sätestatud pensionistaaži. H. L sünniaeg on …. a. ning tekkis temal õigus riiklikule vanaduspensionile 02.12.2005.a. 1 H. L poolt kohtule esitatud tööraamatu kanded algavad 19.09.1964 a., mistõttu ei ole võimalik tööraamatu põhjal kindlaks teha avaldaja töötamist mullatöölisena perioodil 01.02.1959 kuni 31.12.1960 trustis „S“ ja 01.01.1961 kuni 20.03.1961 P´s. H. L’le saadetud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 23.12.2008 a. avaldusest ja Lääne-Viru Maa-Arhiivi 29.12.2008 ja Riigiarhiivi 20.05.2005 a. vastusest selgub, et trusti „S“ personaliandmekaarte ja dokumente 1959-1961 a. kohta ei ole säilitatud. Tallinna Linnaarhiivi 05.12.2005 a. vastusest H. L’le märgitakse, et nende arhiivis on trusti „S“ dokumente aastatest 1946-1960 samas kui isikukooseisu puudutav materjal on üle antud Tile, kuid viimane on oma uksed raha puudusel sulgenud arhiivi üle andmata.

§ 27lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 a.

määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ (edaspidi - Tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõigusliku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Pensioniamet nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning H. L poolt nimetatud tunnistajate A. K’e ja A. L’i ülekuulamisega (tl 36). Kohtu seisukoht HKMS § 6 lg 3 p 3 ja 7 lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus taotleda halduskohtult avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud taotlusena on käsitatav ka taotlus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt ongi avaldaja sooviks tuvastada töötamine trustis „S“ ja Pe mullatöölisena vastavalt ajavahemikel 01.02.1959 kuni 31.12.1960 ja 01.01.1960 kuni 20.03.1961.

§ 11

lg 1 kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast, sealhulgas ka staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega; seega omab pensioniõiguslik staaži hulka arvatud aeg tähendust vanaduspensioni suuruse kindlaksmääramisel.

§ 27

lõike 3 alusel kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. H. L poolt esitatud tööraamatust nähtuvalt puuduvad tööraamatust kanded perioodi 01.02.1959 kuni 20.03.1961 P´s töötamise kohta. Esmakanne tööraamatusse on tehtud 19.11.1964 aastal (tl 10-16). 2 H. L’le Riigiarhiivi poolt 20.05.2005 väljastatud tõendi 18-7-3.6/4317/TT (tl 6) kohaselt ei säilitata trusti „S“ personali dokumente Riigiarhiivis ning nimetatud dokumentide asukoht on riigiarhiivile teadmata. Tallinna Linnaarhiivi 05.12.2005 tõendi nr 4-1/980 kohaselt asuvad arhiivis trusti „S“ Ehitusvalitsuse põhitegevuse dokumendid aastatest 1946 –

1. Ajaloolises õiendis on kirjas, et isikukooseisu dokumendid on üle antud Tile. T on linnaarhiivi andmetel alates 2005 aastast raha puudusel uksed sulgenud. Arhiivi üle antud ei ole (tl 7). Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist nähtuvalt on likvideerimisel olnud osaühing 07.04.2009 a. registrist kustutatud (lk 56). H. L pöördumisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole edastas nimetatu 23.12.2008.a. H. L avalduse Lääne-Viru Maa-arhiivile, teatades, et ministeerium säilitab Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusvalitsuse isikkoosseisu arhiivifondi ajavahemikust 1957-1962, kuid trusti „S“ isikkoosseisu arhiivi kohta andmed puuduvad (tl 9). Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi 29.12.2008 tõendi nr 18-7-5.7/8817 järgi Lääne-Viru Maa-arhiivi ei ole vastavaid materjale säilitamiseks üle antud ja nende asukoht on arhiivile teadmata (tl 8). Kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole arhiivimaterjalid avaldaja töötamise kohta säilinud on võimalik kaebaja töötamist 01.02.1959 kuni 31.12.1960 aastani trustis „S“ ja 01.01.1961 kuni 20.03.1961 P´s tõendada tunnistajate A. L’i ja A. K’e ütlustega. Tunnistajate A. Li ja A. K’e poolt antud kirjalike ütluste kohaselt töötasid nad H. Lga koos nii trustis „S“ kui ka peale trusti üleandmist 01.01.1961 Pärnu Ehitustrustis. Tunnistajate tööraamatute kannete kohaselt töötas A. K perioodil 01.09.1961 kuni 31.12.1960 trustis „S“ ja P´s 01.01.1961 - 01.12.1963 (tl 19-20) ja A. L 01.09.1959 kuni 31.12.1960 trustis „S“ ja 02.01.1961 -01.10.1961 P´s (tl.23-24). Koos töötati ühes brigaadis mullatöölistena. Igapäevasteks tööülesanneteks oli vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine ja sinna juurde kuuluvate mullatööde tegemine (trasside kaevamine ja kinniajamine). Enamus objekte oli Pärnu linnas, mõned ka Pärnu rajoonis. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud kaebaja väiteid tema töötamisel trustis „S“ perioodil 01.02.1959 kuni 31.12.1960 ja P´s ajavahemikul 01.01.1961 kuni 20.03.
2. Vastustaja kinnitas, et kohtul on võimalik tuvastada tunnistajate ütlustega H. L töötamist vanaduspensionile pensionistaaži andvatel ametikohtadel (tl 30). Eeltoodust lähtudes loeb kohus tõendatuks, et H. L töötas ajavahemikul 01.02.1959 kuni 31.12.1960 ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusvalitsuse trustis „S“ ja perioodil 01.01.1961 kuni 20.03.1961 P´s mullatöölisena. Juhindudes HKMS §-dest 26 lg 1 p 5 ja § 31 lg 1 kohus otsustas:
3. Tuvastada avalik-õiguslik suhe – H. L subjektiivne õigus täiendavale pensioniõiguslikule staažile töötamise perioodide eest 01.02.1959 kuni 31.12.1960 trustis „S“ ja 01.01.1961 kuni 20.03.1961 P´s mullatöölisena. 3 Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel halduskohtunik 4