Obsah (14)

§ 415§ 317§ 142§ 187§ 420§ 442§ 444§ 413§ 367§ 468§ 173§ 133§ 150§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-49370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009. a Tar

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 22.11.

1. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Jaan Ots (kostja) vastu 17.04.
2. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600721/15st, 12.09.
3. a sõlmitud kokkuleppe nr 1, 01.12.
4. a sõlmitud kokkuleppe nr 2 ja 15.02.
5. a sõlmitud kokkuleppe nr 3 alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 05.07.
6. a avaldusega lepingu üles. Hageja on kohtumenetluse ajal täpsustanud hagis esitatud nõuet, loobudes kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 113 110,12 krooni, millest 74 395,97 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 055,03 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 29 859,12 krooni viivis perioodi eest 05.07.
7. a kuni 10.02.
8. a ning viivis tagastamata krediidisummalt alates 10.02.
9. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu tagastamata krediidisumma, kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudelt kokku summas 7 250 krooni, sest hagi hinnaks oli 131 054,14 krooni. Kuna hageja loobus kahju hüvitise ja leppetrahvi nõudest, on tsiviilasja tegelikuks hinnaks on 74 395,97 krooni, millelt kuuluks tasumisele riigilõiv summas 4 000 krooni. Hageja palub tagastada ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu summas 3 250 krooni hageja arvelduskontole nr 10002006454004 SEB Pangas viitenumbriga
10. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

10.02.

1. a kohtuistungil taotles hageja antud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostjale on kohtukutse toimetatud kätte kutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 88) kutsus kohus 22.12.
2. a kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded Jaan Ots’a kostjana eelistungile 10.02.
3. a kell 10.
4. Muu hulgas teavitas kohus kostjat, et hagimaterjalid saab kostja kätte kohtu kantseleist. Kohus kohustas kostjat õigeaegselt teatama kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Samas kohus hoiatas kohtukutses kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus hageja nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks.

§ 317

lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 413lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 13-14), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 15-17), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 18-20, 26-28, 34-36, 42-43), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 1 (tl 21-22), kokkuleppega nr 1 kehtestatud maksegraafikuga (tl 23-25), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 2 (tl 29-30), kokkuleppega nr 2 kehtestatud maksegraafikuga (tl 31-33), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 3 (tl 37-38), kokkuleppega nr 3 kehtestatud maksegraafikuga (tl 39-41), 19.03.

1. a, 23.05.
2. a ning 14.06.
3. a meeldetuletuskirjadega (tl 44-46), 05.07.
4. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 48), BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 47), hageja nõude täpsustusega 09.10.
5. a ja 10.02.
6. a ning viivise arvestusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Jaan Ots vastu 113 110,12 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte

1. veebruarist
2. a, nagu taotleb hageja nõude täpsustuse taotluses, vaid alates
3. veebruarist
4. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba
5. veebruari
6. a arvesse. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi esitati 20.11.

1. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.
2. a kehtinud

-s sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja taotluse – enam tasutud riigilõivu tagastamiseks – kohta märgib kohus järgmist. Hageja on hagi esitamisel avaldanud, et

§ 133

lõike 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude, kahjunõude ja leppetrahvi järgi arvutatuna 131 054,14 krooni. Hageja on hagihinda arvestades tasunud hagi esitamisel õigesti riigilõivu täismääras 7 250 krooni. Seega ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, mis annaks aluse taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist

§ 150lõike 1 punkti 1 alusel.

Õige ei ole hageja seisukoht selles, et hageja pidi hagi esitamisel tasuma riigilõivu 4 000 krooni, mis on riigilõiv hagilt hinnaga 74 395,97 krooni, sest algselt nõudis hageja kostjalt nii kahjunõude hüvitamist kui leppetrahvi, mis suurendas hagi hinda. Asjakohatu on hageja viide riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tasutud riigilõiv 3 tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. Hageja on 9. oktoobri 2008. a nõude täpsustuse taotluses loobunud kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja 10. veebruari 2009. a nõude täpsustuse taotluses loobunud leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus hagejale 3 250 krooni riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lõike 2 puntki 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja ei ole loobunud hagist, vaid on loobunud kahju ja leppetrahvi osas oma nõudest, mistõttu on vähenenud hagihind, siis ei ole võimalik hagejale ka teatud osast riigilõivust poole tagastamine. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu summas 3 250 krooni tagastamiseks. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus

§ 162

lõike 1 ja 4 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 3 250 krooni hageja kanda ja muud menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4