Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 116

Tsiviilasi nr 2-08-7779 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. märts 2009 Tartu kohtumaja Tsiviil

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada

§ 101lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos.

Antud juhul nõuab hageja tasu maksmise kohustuse täitmist (

§ 108

lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (

§ 113lg 1).

1. septembri 2006 Kerekonna piiriprotokolli allkirjastamisega (tl 37) ja
2. septembri 2006 arvega (tl 34) loeb kohus pooltevahelise lepingu punkt 2.3 alusel kostja tasumise kohustuse hageja poolt teostatud tööde eest tekkinuks. Kostja vastuväited, et lepingut ei saa arvestada ja see kuulub lõpetamisele, sest sellel näidatud kostja isikukood on vale ning hageja on ise oma kohustusi rikkunud, ei ole põhjendatud. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et maaomaniku Rein Uibo 2 volitusel sõlmis hagejaga lepingu tema. Lepingu p 1.3 kohaselt kohustus hageja esitama töö maakatastrile peale kohaliku omavalitsuse poolt korralduse tegemist ja tellija poolt 100% ulatuses teostatud tööde eest tasumist. Seega nägi pooltevaheline leping ette hageja poolt töö esitamise maakatastrile pärast kostja poolt töö eest tasumist. XXX Vallavalitsuse 11.01.2007 korraldusega (tl 38) on tõendatud kohaliku omavalitsuse poolt korralduse tegemine. Hageja on kinnitanud, et katastripidaja
3. jaanuari 2007 otsuses viidatud puudused dokumentide registreerimiseks maakatastris on kõrvaldatud. Nimetatud asjaolu ei oma ka käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, sest kohus on eespool tuvastanud teostatud tööde eest kostja tasumise kohustuse olemasolu. Kui ka pärast lepingu täitmist ilmneb, et hageja poolt teostatud töö on puudustega, on kostjal omakorda õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Kostja poolt lepingu lõpetamiseks ei näe kohus alust. Ilmselt peab kostja lepingu lõpetamise all silmas lepingust taganemist.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus käesolevas lepingu täitmise staadiumis hageja poolt lepingu olulist rikkumist tuvastanud ei ole. Küll aga on lepingut rikkunud kostja, jättes hagejale töövõtulepinguga kokkulepitud tasu lepingu alusel teostatud tööde eest tasumata. Eeltoodud alusel tuleb kostjalt hageja kasuks 10 236 krooni välja mõista.

§ 113

lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu p 2.3 kohaselt on viivise määraks 0,5% kalendripäevas tasumisega viivitatud summast. Hageja nõuab kostjalt kokku viivise 10 236 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et ka viivis 10 236 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud ega põhjendanud viivise vähendamise asjaolusid. Antud asjas on kostja viivitanud tööde eest tasumisega 2,5 aastat ja nõutav viivis ei ületa tasumata põhikohustuse suurust, millist viivise suurust ei ole kohtupraktikas peetud ülemäära kõrgeks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3