) § 10 lg 1 kohaselt töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel; lg 2 kohaselt palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (tlk 8-9) p 4.2 kohaselt hageja põhipalk oli 2160 krooni. Hageja töölepingus miinimumpalga suurenedes muudatusi ei tehtud.
lg 1 kohaselt palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus.
Töölepingus leppisid pooled kokku, et palka makstakse aruandele järgneva kuu 20. kuupäevani (tlk 8 pöördel).
lg 2 kohaselt palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Sama §-i lg 3 kohaselt tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole. Hageja väited, et kostja keeldus palka pangakontole kandmast on paljasõnalised. Kirjalikku avaldust hageja kostjale ei esitanud. Kohus leiab, et hagejale arvestatud ja väljamakstav palk on tõendatud kostja raamatupidamisdokumentidega (tlk 49-144). Maksuametile esitatud 2003.a. ja 2004.a. tuludeklaratsioonides (TVK toimik lk 17-23) on hageja märkinud summad, mis vastavad kostja poolt esitatud summadega: 2003.a. 20142 krooni ja 2004.a. 28907 krooni. Hageja on deklaratsioonides kinnitanud, et temale teadaolevalt on deklaratsioonis esitatud andmed õiged ja ta on teadlik, et ebaõige või ebatäpse informatsiooni esitamine on „Maksukorralduse seaduse“ alusel karistatav (TVK toimik lk 19 ja 23). Kohus leiab et nimetatud tõendid on piisavad tõendamaks palga kättesaamist. Kuna kohus hageja nõuet palga väljamõistmiseks ei rahulda, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. 4 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus hageja kohtukulud hageja kanda (TsMS § 60 lg 1). Kostja kohtule kohtukulude nimekirja ei esitanud ega kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.