) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist.
lg 4 kohaselt ei või vanem õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus on tuvastanud, et pooltel sündis xxx tütar J N. Poolte abielu on lahutatud alates 30.01.2006.a. N N lahkus detsembris 2005.a perekonnast jättes alaealise tütre isa juurde. Kuid jaanuari lõpus 2006.a võttis N N lapse enda juurde tagasi. Alates 04.09.2006.a kuni 06.10.2006.a viibis laps E N ema (lapse vanaema) juures Soomes. Käesoleval ajal elab laps emaga. Narva Linna Sotsiaalabiameti 28.03.2007.a. otsusega määrati isa E N suhtlemise aeg J N kolm päeva nädalas kuni kella 20.00 (ilma ööbimiseta) ning kaks-kolm päeva kuus koos ööbimisega lapse ema N N etteteatamisel suhtlemise päeval ja lapse soovi arvestades. Avaldaja E N palub kohtul määrata lapse J elukohaks avaldaja elukoht.
MS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 436 lg 6 kohus ei ole seotud asjaolude ega seisukohtadega seotud perekonnaasjas. Sama paragrahvi lõige 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sisuliselt tähendab eelpool viidatud normistik, et kohtul on lapse elukoha kindlaksmääramisel kaalutlusõigus. Lapse elukoha kindlaksmääramisel kaalub kohus tähtsust omavaid asjaolusid ning lähtuvalt lapse huvidest valib kõige sobivama variandi tekkinud olukorras. Kohus peab vajalikuks märkida, et tegelikult pole kumbki vanem eeskujulikult käitunud, kuid kuna kohus peab määrama käesoleva lahendiga lapse elukoha, siis kaalub kohus mõlema vanema võimalusi ja senist käitumist ja lapse huvisid, et tagada lapsele võimalikult normaalne, stabiilne igapäevaelu, tervis ja vajalik ülalpidamine. Avaldaja põhiliseks argumendiks on asjaolu, et N N puudub alaline elukoht. Kuid kohtumenetluse käigus selgus, et käesoleval ajal on tal olemas püsiv elukoht ning elamistingimused vastavad lapse vajadustele. Kohus arvestab asjaoluga, et ka avaldajal endal, lapse isal, puudub oma korter. Avaldaja elab oma ema korteris. Kohus on seisukohal, et lapse elukoha kindlaksmääramisel tuleb kindlasti arvestada lapse sugu ja vanusega. Üldjuhul seitsme aastasel tütarlapsel säilib tugev side eelkõige emaga, kuna laps jäljendab tihti oma ema käitumist, riietamise viisi, kõnemaneeri jne, mis on väga tähtis lapse igakülgse arengu seisukohalt. Ka füsioloogilisest iseärasustest lähtudes võivad tekkida probleemid tüdruku isikliku hügieeni järgimisega kui määrata lapse elukohaks isa elukoht. Käesoleval ajal elab laps emaga ning tunnistajate ja lapse ütlustest tuleneb, et J meeldib emaga elada. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel kohus peaks muutma lapse huvides tema senist elukorraldust. Asjaolu, et lapsele meeldib ka isaga suhelda, viitab sellele, et lapsele on vaja mõlemate vanemate hoolitsust, lähedust ja armastust. Isale on tagatud lapsega suhtlemine, ning kohus asub seisukohale, et sellest suhtlemist piisab lapse ja isa normaalsete suhete säilitamiseks ning lapse vajaduste rahuldamiseks. Lapse korralkutsumine kuulub lapse kasvatamise hulka ja kuna laps elab koos emaga, siis on tema just see vanem , kes lapse eest vastutab ning teda vajadusel ka korrale kutsub. Lastele see üldjuhul ei meeldi ja pigem soovitakse elada koos vanemaga, keda nähakse harva, kes toob kingitusi, ei riidle ega karista. Seetõttu suhtub kohus lapse vanust ja arengut arvestades kriitiliselt ka lapse antud ütlustesse ja vastustesse. Avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosalise eestkosteasutuse Narva Linna arvamuse kohaselt peab laps elama samuti ema juures. Kohus on seisukohal, et avaldajale on tagatud osaleda lapse kasvatamises ja tema eest hoolitseda ka siis, kui lapse elukoht ei ole avaldaja juures.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus tuvastas, et laps suhtleb pidevalt oma isaga, neil on väga head suhted. Kui avaldaja leiab, et laps veedab temaga ebapiisava aega, siis on avaldajal õigus pöörduda avaldusega lapsega suhtlemise korra muutmiseks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse, puudutatud isikute seisukohad ning tunnistajate ütlused, leiab, et põhjendatud on jätta laps ema juurde s.t. määrata lapse elukohaks ema elukoht ning jätta E N avaldus rahuldamata. Kohus selgitab menetlusosalistele, et lapse huvide kaitseks on uute olukordade ja uute asjaolude ilmnemisel võimalik esitada uuesti avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks. 6. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 559, 560, 661 lg 2. /allkiri/ Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.