Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooltevahelisest suhtest sündinud 06.09.2001 laps A , kes on hageja ülalpidamisel. Kostjat lapse isana sünniakti märkida pole õnnestunud ja samuti pole kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatist. Hageja palub tuvastada lapse suhtes isadus kostjast ja välja mõista kostjalt elatis alates 03.07.2008.a. 2175 krooni kuus. Hageja enda sissetulekuks on ainult peretoetus. Menetluse käigus on pooled vormistanud isaduse tuvastamise maavalitsuses, millest tulenevalt hageja palub selles osas menetlus lõpetada ja hageja on vähendanud ka nõutavat elatist 750 kroonini kuus. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagile eitab isadust ja seetõttu ei tunnista ka elatise nõuet. Kirjaliku vastuse kohaselt on arstliku ekspertiisi otsusega 11.12.2007 tal tuvastatud töövõime kaotus 50% ulatuses, kostja tööl ei käi ning ainsaks sissetulekuks on riigi poolt makstav pension 1913 krooni. Kostjal on kaks alaealist last, sünd. 21.01.2000 ja 25.06.1995, kelle ülalpidamiskohustus tal samuti on. Need lapsed elavad koos kostjaga ühises leibkonnas. Perearsti tõendi kohaselt vajab kostja pidevalt ravimeid ja nendele kuluvate vahendite tõendamiseks on esitatud tšekid. Menetluse käigus esitatud arstliku ekspertiisi otsuse nr. 480273 13.02.2009 kohaselt on kostja töövõime kaotuse protsent 80, korduvekspertiisi tähtaeg on määratud 05.11-20.11.2010. Suulise seletuse kohaselt kulub juba üksi ravimite peale 900 krooni kuus, nende tarvitamise vajadus on tõendatud perearsti tõendiga ja nende maksumus vastavate ostutšekkidega. Kostja pensioni suurus on 2900 krooni. Kostjale kuuluvad küll maaüksused, kuid tulu ta neist ei saa ja Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteekide tõttu ei saa neid ka realiseerida. 11.03.2009 istungil on kostja leidnud, et on nõus maksma 500 krooni. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Menetluse käigus on pooled vabatahtlikus korras kohtuväliselt vormistanud põlvnemist tõendava dokumendi, seega poolte vahel puudub vaidlus põlvnemise osas. Hageja on esitanud avalduse põlvnemise nõude osas menetluse lõpetamiseks ja kostjal puuduvad selles osas vastuväited. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele elatise osas hageja poolt menetluse käigus vähendatud ulatuses: hageja on 11.03.2009 kohtuistungil avaldanud, et on nõus elatise saamisega 750 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-36-08) kohaselt põlvnemise tuvastamise hagides mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Hageja on oma elatise nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Hageja leiab, et kostja oma osalisele töövõimetusele vaatamata on võimeline, tema varaduslikku seisundit arvestades, tasuma elatise katteks menetluse käigus vähendatud nõudena vähemalt 750 krooni. Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära või jätta elatise välja mõistmata. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi võib kohus seda teha muu hulgas juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja on vastavale alusele menetluse käigus ka viidanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr. 3-2-1-14-08 leidnud, et töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-19-07). Hageja on nõus olnud elatise saamisega alla kehtivat miinimummäära. Hinnates kostja töövõime kaotuse ajas muutunud ulatust koosmõjus kostja ülalpeetavate arvuga, asjaoluga, et lapsed on ülalpidamiskohustuse mõttes võrdsed ja hinnates asjaolu, et kostja nimele on registreeritud kaks kinnistut (milledest kumbki ei ole tema elukoht), mille realiseerimise võimatust ei ole tõendatud, leiab kohus, et kosja on võimeline osalema nii temaga ühises leibkonnas elavate laste kui ka antud kaasuse lapse ülalpidamises 750 krooniga kuus. Kohus leiab, et kostjaga ühises leibkonnas olevate alaealiste laste ülalpidamiskohustus ei lasu ainuüksi kostjal, vaid vastavalt kohustatud vanema võimalustele ka laste emadel ehk kostja poolt esitatud sünnitunnistuste kohaselt E suhtes V B (kellega kostja on ühises leibkonnas) ja A suhtes S N . Nimetatud asjaolu tuleb ka hinnata sellest aspektist, kas ja kuipalju tuleb arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmise vajalikku ja põhjendatud ulatust nende alaealiste laste ülalpidamises kõrvuti osalemisega A ülalpidamisega, selleks et tagada laste võrdsus. Kohus leiab, et kõigi kolme lapse võrdse ülalpidamise tagamine ei tähenda seda, et kosja peab osalema nende laste ülalpidamises võrdses ulatuses, vaid seda, et lapsed omavahelises võrdluses saaksid võrdselt vanematelt ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kuna elatise ehk ülalpidamiseks vajalike vahendite väljamõistmiselt tuleb arvestada lisaks laste vajadustele ka kohustatud vanema varalist seisundit, siis ei ole välistatud, et laste emad saavad nende laste ülalpidamises osaleda suuremal määral, kui seda saab teha kostja. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-2-1-7-05 leidnud, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustuses peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Mis omakorda tähendab seda, et kohus peab võimalikuks, et kostja osaleb A ülalpidamises 750 krooniga ja ülejäänud kahe lapse ülalpidamises näiteks 500 krooniga kuus. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-21-07 kohaselt ei ole õige eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel.Isegi kui kostja osaleks selle otsuse valguses reaalselt kõigi laste ülalpidamises võrdselt 750 krooniga kuus, siis selle kohustuse täitmine samaaegselt ravimite väljaostmisele kuluvate vahenditega ületab küll kostja poolt sissetulekuna saadava pensioni suuruse, kuid arvestades et kohustatud vanema varandusliku seisundi hindamisel ei hinnata mitte ainult töist sissetulekut, antud juhul igakuise kindla sissetulekuna riiklikku pensioni, vaid ka varanduslikku seisundit tõendavaid muid asjaolusid, siis kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist hageja poolt nõutud suuruses 750 krooni kuus. Nimetatu oleks kostja osalist töövõime kaotust ja tema varanduslikku seisundit arvestades ka võimalik. Kostja on esmases kirjalikus vastuses kohut eksitanud väitega, et tal varandus puudub. Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et kostja nimele on registreeritud vähemalt kaks kinnistut; asjaolu, et kostja väitel ei saa neid realiseerida, on tõendamata. Elatise saab miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui kohustatud vanem ei ole suuteline oma tegeliku varalise seisundi tõttu võimeline elatist miinimummääras maksma. Selleks, et saada lapse ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, peab vanem Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-19-07 kohaselt tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Riigikohus on varasemas praktikas (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-14-08) kohustanud elatist maksma ka neid vanemaid, kelle töövõimetus on 100% ja seda asjaolu tõttu, et vanemal oli muud vara, peale pensioni. Ehkki antud kaasuses on kostja varasem 50%-ne töövõime kaotus muutunud suurenemise suunas, ei saa ainuüksi see asjaolu olla takistuseks elatise väljamõistmata jätmiseks. Hageja on kohtu hinnangul asjakohaselt, põhjendatult ja mõistliku inimesena käitudes seda muutust silmas pidades vähendanudki oma esialgset elatise miinimumsuuruses väljamõistmise nõuet ligikaudu 2/3 võrra ja olnud nõus elatise saamisega summas 750 krooni. Kohus leiab, et hageja, kes on nõus elatise saamisega alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust, ei pea tõendama lapse vajadusi ja kostja ei ole ka lapse vajaduste suurust vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud oma pensioni suurust peale viimast arstliku ekspertiisi otsust, kuid selle suurust ei ole hageja vaidlustanud ja seega vastava dokumentaalse tõendi puudumine asja lahendamist ei takista. Kohus on tõenditena hinnanud koopiat lapse sünnitunnistusest, koopiaid kostja arstliku ekspertiisi otsustest, kostja laste sünnitunnistusi, väljavõtteid kostja pangakontost, kostja perearsti tõendit vajalike ravimite loetelu kohta ja nende ravimite väljaostmist tõendavaid ostutšekke, koopiaid kostjale kuuluvate kinnistute väljatrükkide kohta, isa kannet sisaldavat koopiat lapse sünnitunnistusest; hageja pangakonto väljavõtete kohaselt puuduvad hagejal vahendid sellises ulatuses, mis annaks alust reguleerida vanema poolt lapse ülalpidamises osalemise määra teisiti, kui seda sisaldab käesoleva kohtulahend. Kohus ei pea asja lahendamiseks vajalikeks hageja üürilepinguid.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg.1 kohaselt põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Kohus leiab antud kaasuse asjaolusid arvestades, et õiglane on jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.